Mis siin toimub?

Kirjutan siia üles meie perele enam meedinud retseptid: see on mu omaenda väike retseptikogu. Neid, mis ei nii väga meeldinud, ma üles ei kirjutagi.

Challenge ka:
TEHA IGAL NÄDALAL VÄHEMALT ÜKS KORD ÜHE UUE RETSEPTI JÄRGI SÜÜA.

Ja kirjutada see siia üles, või linkida, või panna märge raamatule ja leheküljele.

Pühapäev, 28. detsember 2014

52. nädal: õunasalat granaatõunakastmega

Leidsin netist ühe paljulubava retsepti: õunasalat granaatõunakastmega. Granaatõunasiirupit mul loomulikult pole, ega seda pole vist terves linnas. ehk isegi terves riigis, seega tegin ise. Pressisin õunast mahla ja keetsin korraliku suhkruhulgaga siirupiks.

Salat on ülilihtne. Mina tegi nii:
u 1/3-1/2 pakki beebispinatit
sama palju muud salatisegu (minul oli baby lollo rosso)
6 õuna kuubikuteks
1 pakk (u 200 gr, pakun) sinihallitusjuustu (mahedamat sorti, nt Danish Blue) pudistada
u 2 dl kreeka pähkleid, röstitud ja purustatud. Minul oli neid pisut vähem.

Katse:
1/4 cup granaatõunasiirupit
2 spl punase veidi äädikat
1 kuhjaga spl Dioni sinepit
1 kuhjaga spl mett
soola pipart
Segada vispliga kokku ning lisada 1/2 cup oliiviõli ning vispeldada ühtlaseks emulsiooniks.
Kaste peale ja voila!

Jube hea, sobis suurepäraselt sealiharulliga. Lihtsuse ja kerguse ja ka maitse poolest 10 punkti, kindel kordaminek ja kindel kordamine, kordamine, kordamine. Edu garanteeritud nii naiste kui ka meeste seas.

52. nädal: sealiharull

Pidusöögile kutsustud sugulastele pakkusin seekord imehead sealiharulli, mis originaalis kannab nime seakülje rulaad fenkoli -ja ürditäidisega. Tegin üsna täpselt retsepti järgi, ainult pipart panin täidisesse vähem: seda tundus hirmus palju olevat. Ahjaa, tüümiani poes ei olnud, seega läks sisse vaid petersell.

Küpsetasin oma mõnusas suures puuahjus 3 tundi, pärast veel kuumas elektriahjus ilma kaaneta pealt krõbedaks, nii 15 min. Kõrval olid seltsiks porganditükid, nii palju kui potti mahtus.

Lihaks oli mul (vist - kes seda enam mäletab) sea välisfilee, millel oli peal väike pekiriba. Lõikasin raamatuna pooleks ja sai hea suur tükk. Pekipool läks kõige peale. 6 inimest sõid 1,2-kilose tüki jäljetumaks ära. Absoluutses ideaalis võiks lihas veidi rohkem pekki olla, sest 100%-lisest õnnestumisest jäi mu arust veidi, hästi veidi mahlakust puudu.

Kõrvale sobis väga hästi õunasalat, mille kirjutan üles järgmisesse postitusse.

Neljapäev, 25. detsember 2014

52. nädal: pohla-martsipanimuffinid

Ühed Kõige Paremad Muffinid üldse.

Retsept  on pärit Aeda blogist, kus viidatakse omakorda Silja Luide kokaraamatule (mida mul pole). Kõik õiged sõnad nende muffinite kohta on retseptis öeldud. Mina kasutasin pooleks punaseid sõstraid ja pohli, sest martsipan sobib imeliselt mõlema punase marjaga. Eriti jõuluajal.
2 tk on järel ja ma ei tea, kas ma ikka suudan neile vastu panna veel vastu ööd... Ma kindlasti peaksin, aga oi, need on head!

Pühapäev, 21. detsember 2014

51. nädal: šokolaaditort

Kaasa sünnipäevahommikuks valmis rikkalik kombo vahukoorest ja šokolaadist: šokolaaditort raamatust "Suur küpsetamisraamat" (lk 114). Küpsetama siin küll midagi ei pea, asi on lihtsamast lihtsam.
Põhi:
125 gr küpsiseid (minul Selga vahtrasiirupimaitselised)
1,5 sl heledat siirupit
25 sulatatud võid

Täidis:
200 gr tumedat šokolaadi
300 ml vahukoort
40 gr tuhksuhkrut
2-3 sl Amaretto likööri

Mina panin sellist Amarettot, mis oli paar päeva seisnud koos mustade ploomidega, ja alkohol oli sealt ammu lahkunud. Koguseliselt vast 1,5 sl, ja see segu sai jumalik!

Koogi kaunistasin šokolaadilaastude, vahukoore ja vaarikamoosiga. Just vaarikamoos oli väga oluline, toomaks väiksest mahlast ja hapukat vaheldust sellesse patusesse ja rikkalikku vahuvärki.

PS Kook on eriti hea ÜLEjärgmisel päeval, seega võib vabalt 2 päeva ette teha, kui on koht, kus külmas hoida.


Reede, 19. detsember 2014

51. nädal: seenepirukas

Ema tegi sügisel tohutus koguses kuuseriisikahoidist, aga mina kui mitte väga suur seenetegija ei osanud tükk aega mõelda, kus ja kuidas seda hoidist kasutada. Kuniks küll oli tulemas kaasa sõber Väino ja tundus paras teha midagi seenelist, sest setod on ju vanad seenesööjad.

Proovimist väärt retsepti leidsin netist, kus see kannab nime maailma parim seenepirukas
Retseptis ette antud seente asemel oli mul siis pooleliitrine purk seda kuuseriisikahoidist omas mahlas (nõrutasin veidi), muu läks üsna täpselt retsepti järgi. Ja tulemus oli täiesti fantastiline, tõega parim seenepirukas üldse. Ja mõnusalt lihtne ka. "Jess!" ema seenehoidisele!

Kuna see netikülg on veits kahtlane, siis kopeerin retsepti siia ka: 

4-le
500g pärmi-lehttainast
1l kukeseeni või 0,6l soolaseeni
200 g suitsu(kana)liha
1 sibul või porrulauk
100 g Merevaigu sulatatud juustu kukeseentega
100 ml 10% rõõska koort
natuke õli ja võid
vajadusel soola-pipart

Täidise jaoks haki seened, suitsukana/liha ja sibul väikesteks tükkideks. Prae pannil killukese või ja õli segus sibul ja lisa siis seened (soolaseeni tuleks vajaduse korral eelnevalt kindlasti leotada, et nad liiga soolased poleks). Nüüd lisa kana ja mõne aja pärast ka Merevaigu juust ning rõõsk koor. Täidis peab jääma paksu seenekastme konsistentsiga, nii et vajadusel lisa veel kas sulajuustu või rõõska koort. Hauta veidi ning tõsta tulelt ja lase jahtuda. Rulli lehttaigen veidi õhemaks ristküliku suuruseks tükiks ja tõsta küpsetuspaberile. Jaota täidis ühele taignapoolele ja tõsta peale teine taignapool. Vajuta lahtised ääred kahvliga kinni ja tee piruka peale kahvliga mõned augud. Soovi korral võid pealt määrida lahtiklopitud muna ja vee seguga. Küpseta 180-200 kraadises ahjus u. 15-20 mnutit, ehk kuni pirukas on pealt ilusa kuldpruuni jumega. Lase veidi jahtuda ja lõika siis tükkideks.

Kolmapäev, 17. detsember 2014

51. nädal: marineeritud kõrvitsad

Kõrvitsahoidis "Nupuka perenaise kokaraamatust". Põhimõtteliselt enam-vähem sama retsept on olemas ka Toidutares (ei pea keetma ühes kihis). Minu kohendused: suhkrut panin veidi vähem. Aga kui keetmise lõpus ühe kõrvitsa maitsmiseks võtsin, siis tundus nii marinaad kui ka kõrvitsatükk hiiglama hapud!
Kuidas potitäit ja vaeva päästa? Lisasin õige pisut suhkrut (tõesti vähe), ning igasse purki u 1/6 jagu kuuma keedetud vett. Ega mu lootused väga suured ei olnud. Aga täna, päev peale tegemist partiid maitstes selgus, et tegemist on täiesti jumaliku kraamiga! Kõige paremad kõrvitsad üldse! Ei olnud hapud ega ka magusad, samas maitset oli piisavalt, Mulle väga meeldis, et seekord õnnestus mul kõrvitsad parajasti krõmpsuks jätta - paljud viimased korrad olen üle keetnud.

Pühapäev, 14. detsember 2014

50. nädal: kaneelikattega muffinid

See nädal on jälle läinud nii, et otseselt retsepti järgi olen väga vähe süüa teinud.
Tegin siiski ühed muffinid, mis originaalis kannavad nime applesauce muffins.
Minu kohendused olid sellised, et õunakastme asemel oli 1/3 jagu õunapüreed ja 2/3 jagu kõrvitsa-astelpajumoosi. Maitse oli väga õrn, ehkki väike astelpaju mulle maitses meeldis. Ega midagi erilist ei olnud, aga hea oli see, et need muffinid olid moosi-püree lisamise tõttu hästi mõnusalt niisked, mis mulle muffinite puhul meeldib. Retsepti korrates lisaksin taignasse midagi, mis annab veel maitset, võiks proovida riivitud õuntega? Astelpajumarjadega? Šokolaaditükkidega. No vaatab.

Laupäev, 6. detsember 2014

49. nädal: piparkoogitainas

Robini ema retsept.

2 dl e 250 gr DanSukkeri heledat või tumedat suhkrusiirupit
2 dl e 170 gr suhkrut
1 pakk või pool pakki piparkoogimaitseainet
125 gr võid
2 muna
600 gr nisujahu (mina panin 2/3 ulatuses peent täistera-nisujahu)
2 tl soodat

Kuumuta siirup koos maitseainega keemiseni. Tõsta pott tulelt ja sega juurde tükeldatud või. Sega kuni või on sulanud, lase veidi jahtuda. Klopi juurde munad.
Sega sooda jahuga ning lisa siirupisegule.

Sõtku läbi, mässi kilesse ja hoia vähemalt järgmise päevani külmas.



Teisipäev, 2. detsember 2014

49. nädal: veel parem sai

Kui eelmine sai lastelt ülikõrged hinded, siis seekordne tuli minu arust veelgi parem! Imeliselt ühtlane ja pehme. Retsept on sihuke, ingliskeelne, aga ma tõlgin selle siia ära ja märgin selle, mis just mina tegin.

Suurele (1,5-2 lb vormile)
1 cup leiget vett
1/3 cup leiget piima
3 spl võid või margariini (panin puhast võid)
3 3/4 cup jahu: mina panin pool valget ning pool Veski-Mati seemnetega saiajahu
2 spl suhkrut (panin 1,5, kuna Veski-Matis on suhkur juba sees)
1,5 tl soola (panin poole vähem, kuna Veski-Matis on ka sool sees)
1,5 tl kuivpärmi

Esmaspäev, 1. detsember 2014

49. nädal: valge sai

Meie pere laste uus vaieldamatu lemmiksai tuleb selle retseptiga. Tegingi prooviks täiesti valge saia, ilma seemneteta. Ehkki päris 100% valget jahu ma siiski ei suutnud panna: asendasin pool valgest jahust täistera-nisujahuga ning pärmi panin ka veidi vähem sest seda tundus retseptis ikka ulme palju olevat.
Seda retsepti võib nüüd tervislikkuse suunas tuunima hakata, lisades seemneid ja asendades osa jahust tervislikumaga.
Selle saia suur pluss on see, et see on tõesti üleni pehme, ka veel kolmandal päeval. Imeline. Suhteliselt suur suhkru- ja soolakogus teeb kogu kupatuse muidugi päris maitsekaks.

Reede, 28. november 2014

48. nädal: suitsukalasalat

Maitsev suitsukalasalat munaga Nami-nami retseptikogust.
Ja tõesti on äärmiselt hea! Mulle tundub, et peeneks hakitud punane sibul on siin nn secret ingredient. Meie panime leivale, kõrvale värske kurk ja paprika. Kiireks lõunaks absoluutselt suurepärane.

Kolmapäev, 26. november 2014

48. nädal: SADA täis; kohevad pannkoogid

See siin on 100. retsept, mille sisse kannan. Sajas. Algul mõtlesin, et teeks sel puhul midagi uhket, aga no mis saab ühes lastega peres veel paremat olla kui pannkoogid. Ma olen proovinud pannkooke ka ilma retseptita teha, aga noh, see värk käib vist vanaemadega ühes, et retseptita imelisi pannkooke teha. Minul on ikka tuge vaja.

Need nn vanaema kohevad pannkoogid on tõesti väga head. Nagu soovitustes kirjas, lisasin veidi vanillsuhkrut, ning valget nisujahu panin vaid 1/4 jagu, ülejäänud oli spelta või täistera-nisujahu. Pannkookidesse pole tõepoolest valget jahu mõtet pannagi.

Kogus: baasretsept näeb ette 6-le, mina tegin 4-le (Toidutare pakub meeldivat võimalust kogused kohe ümber arvutada). Tegin 6-7 suurt pannitäit, igal pannil 6 kooki, ning 4 suuremat kooki väiksel pannil. Olime lastega neljakesi ning kõik väiksed koogid said täpselt otsa ning suured jäid hommikuks. Minule maitsevad kõige rohkem just kergelt ülepraetud pannkoogid, nn eilsed koogid. Seega teen hea meelega alati pisut rohkem, kui arvan kõhtudesse kuluvat.

Pühapäev, 23. november 2014

47. nädal: spageti-hakklihavorm

Vahelduseks ka midagi soolast: spageti-hakklihavorm, originaalis nuudli-hakklihavorm, raamatust "Hakkliharaamat" (1998).

Lihtne, no tõesti lihtne, aga väga hea. Mina lisasin hakklihasegule ka küüslauku, ja rohkem maitseaineid,. nagu taco-maitseaine.

Kirjutan ained siia üles ka, sest netis seda retsepti pole-

250 gr spagette või nuudelid (pigem paneks veidi vähem, väga paks jäi see nuudlikiht): keeta ja nõrutada
400 gr hakkliha: pruunistada ja maistestada
2 suurt sibulat: hakkida ja pruunistada hakklihast jäänud õlis (nämm!)
2 muna ja 1 dl piima: kloppida ja valada peale

Ahjuvorm määrida võiga ja puistada üle riivsaiaga, laotada vormi spagetid, seejärel hakkliha, sinna peale praetud sibulat. Valada üle munapiimaga ja raputada üle juustuga.

Küpsetada 200 krfaadi juurs ja serveerida rohke salatiga.

Laupäev, 22. november 2014

47. nädal: Portugali kreemikoogid

Neid Portugalist pärist kooke olen korra  mõned aastad tagasi teinud, ühe sõbra sünnipäevale. Nüüd oli sõbral jälle sünnipäev ja heldimusega meenutas  ta toonaseid koogikesi. Egas midagi, oligi hea põhjus koogitegu taasa ette võtta, et see kogemus ka siia kirja saaks.

Niisis, pasteis de nata ehk portugali kreemikoogid. Ma tegin targu topeltkoguse, sest meie peres on 5 inimest, ja sõbra peres on 5 inimest, ja kolmandas kolm, seega... nojah.

Proovisin kahte moodi: ühe nii, nagu retseptis ette nähtud, et taigen eelküpsetada, teisel pannitäiele valasin täidise kohe toorele taignale. Tulemus oli täpselt ühesugune, aga eelküpsetusega oli mässamist palju rohkem.

Sidrunit panin seekord vähem, sest see üks sidrun oli päris suur, aga tegelikult oleks võinud teisest poole ka panna. Natuke oleks võinud sidrunit maitses rohkem olla.  Aga muidu: priima!

Lisatud märkus:
Algses nami-nami retseptis oli sidruniga variant, nüüd on see ümber muudetud kreemikookide variandiks. Mina panen tavaliselt natuke sidrunit. Olles vahepeal ära käinud ja neid kreemikoooke seal mõõdutundetlt tarbinud, võin öelda, et kohapealsed meistrid on ikka kohepealsed meistrid ja selle retseptiga siin päris õiget tulemust ei saavuta, kuid need koogikesed on siiski hullupööra, lausa liiga head ka sellisel kujul.

Teisipäev, 18. november 2014

47. nädal: šokolaadimuffinid

Jätkan raamatuga "Retseptisahtel käsitöökapis". Mulle väga istub see raamat nii oma sisult, vormilt kui ka ülesehituselt ja valiku poolest.
Seekord "šokolaadimuffinid, milles ei ole terakestki nisujahu". Ma siiski natuke panin, sest kartsin, et ei põsi muidu koos, ja ilmselt õigesti tegin, sest mõned lagunesid ikkagi natuke laiali. Tumeda šokolaadi asemel kasutasin osaliselt piimašokolaadi ning osa õlist oli avokaadoõli, päris kange kraam. Aga olen lugenud, et avokaado ja šokolaad sobivad kokku. Oi, hääd said! Eriti muidugi vahukooremütsiga... Mina võiksingi ainult sellistest asjadest toituda, kahjuks...
Netis seda retsepti pole, seega linkida ei saa, aga raamat on mul ju õnneks olemas!

Pühapäev, 16. november 2014

46. nädal: kerge sidruni-juustukook

Kook, mille tegin, põhineb 100 rooga retseptiraamatust "100 kooki 3" (see on ka netti sisse tokstud: kerge-sidruni-juustukook). Kuna ma kooki tegema hakates arvasin, et mul on terve purk kondenspiima, aaga oli vaid ühe põhja peal natuke, aga samas oli vaja ära kasutada üks ricottakohupiimapasta, sis minu koogi kate sai selline:
1 pakk (250 gr) ricottakohupiimapastat
u 75 gr kondenspiima
0,5 dl vahukoort
1 sidruni mahl ja riivitud koor
u 90 gr sulatatud valget šokolaadi.

Viimane läks sisse katte paksendamise eesmärgil. Mul tuleb meelde, et olen seda kooki kunagi varem teinud, ja see kate jäi ikka kaugelt liiga pehme. Valge šokolaad aga kaotab selle mure: kook jäi täpselt paras. Ja ma ei kujuta ette, mis maitse tuleks 3 sidruniga. Üks oli minu arust täiesti paras. Kaunistasin vahukoore ja riivitud laimikoorega, jäi väga kaunis ka. Ja äärmiselt maitsev!

Reede, 14. november 2014

46. nädal: majoneesipräänikud

Mulle väga-väga meeldib Ragne Värgi ja Andra Kalda raamat "Retseptisahtel käsitöökapis". Olen sealt ka päris mitut asja proovinud, sh putrusid. Seekord tuli ühel mõnusa õhtul raamatut lapates mõte teha majoneespräänikuid, sest see tundus nii lihtne.
Ja oligi lihtne. Mul küll soolapähkleid ei olnud, aga panin paraja portsu maapähklivõid. Majoneesi või muud vedeldajat läks küll rohkem, kui retseptis ette nähtud. Ja kerkisin mul paremini, kui raamatupildil olevad. Väga nämmad (ja toitvad!!!) said. Lihtsalt suurepärane lihtne amps nt matka- või piknikupäevaks, ka reisile, sest pudisevad üllatavalt vähe.Meie sõime täna hommikusöögiks koos piima ja puuviljadega.

Laupäev, 8. november 2014

45. nädal: halvaa-küpsise-ampsud

Üks supermõnus retsept raamatust "Retseptisahtel köögikapis". Mul ei õnnestunud seda segu küll kuidagi vorstiks vajutada, seepärast kasutasin hoopis oma väikseid kommivorme ja tulemus oli absoluutselt suurepärane. Šokolaadi tilgutasin lihtsalt peale.
Appi, ma olen sõltuvuses neist! Peitke mu eest!

Vaja on 190 gr Digestive küpsist
100 gr halvaad
80 gr võid
75 gr tumedat šokolaadi.

Hoida külmkapis, ja šokolaad peale muidugi alles siis, kui ampsud on veidi aega jahedas tahenenud.

Pühapäev, 2. november 2014

44. nädal: ricottapannkoogid

Lihtsad ja nämmad pannkoogid, mis mulle meeldivad eriti oma paraja tekstuuri poolest. Kuna võtsin retsepti telefoniga Pinterestist, siis ma miskipärast valmistusjuhendini ei jõudnud, vaid tegin oma peaga. Nüüd loen, et munavalged võiks lisada vahustatult. Aga täiesti sobis ka vahustamata. Ja 1/4 tassi piimast asendasin hapukoorega, sest ricotta tahab natuke haput lisaks.
Mina sain 3 pannitäit, st 21 kooki, millest meie perele jagus üsna nibin-nabin. Ideaalis võiks meie perele kooke 1/4 jagu rohkem olla. Sis saaks ka natuke üle süüa :) Praegu oli väga tervislik kogus!
Mulle meeldib ka see, et kuna ricotta on ikkagi toitev, siis tuleb neid vorpida koguseliselt vähem kui tavalisi pannkooke. Neid ma teen vahe 45 minutit jutti! Jube ajaraisk mõnusal pühapäevahommikul. Ricottakookidega kulub hulga vähe aega ja vaeva ja mulle maitsevad need isegi rohkem kui tavalised.

Neljapäev, 30. oktoober 2014

44. nädal: kõrvitsaküpsised

Nami-nami soovitusel tegin vürtsikaid kõrvitsaküpsiseid. Ma küll ei tea, kust see vürts sinna saama peaks, sest ainete loetelus need puuduvad, v.a kaneel, aga mulle meeldivad nad ka mahedana. Kuna tegin 2 plaaditäit, siis kukkusid need veidi erinevalt välja: pehmemad ja kõvemad. Mulle endale meeldivad pehmemad rohkem, eriti rosinad seal sees. Mul on mingi värk rosinatega: nii väga meeldivad! Viimane kord tehes panin kahekordse portsu peale ka 100 gr hakitud šokolaadi ja niimoodi on need küpsised veeeel paremad!


Igatahes väga lihtsad ja mõnusad küpsised, mida tasuks kohe teha topeltports. Nagu ma tegingi.

Teisipäev, 28. oktoober 2014

44. nädal: kodune granola

Tegin kodus müslit ehk mooodsas keeles granolat (vahe olevat selles, et granola on magusainega segatud ja ahjus kuumutatud) selle retsepti järgi. Vahtrasiirup on nii väga nämm! Tulemus tuli väga hea. Kuna meie perele rosinad meeldivad, ja mu enda arust on rosinateta müslist alati midagi puudu (rosinad!), siis mina panin viimases faasis ikka rosinaid ka. Järgmisel korral prooviksin ehk ilma kookoshelvestata varianti, ehkki nad ei seganud.


Reede, 24. oktoober 2014

43. nädal: õunakattega rosinamuffnid

Tegin ükspäev 100 rooga sarja muffiniraamatust õunakattega rosinamuffineid.
Minu arust üsna keskmine: hea, mõnus, aga mitte top kümnes. Minul nad ei tahtnud ka väga kerkida (pildil ju need ka väga kerkinud pole), seega oli söömine natuke ebamugav, ja pudisesid ka. Aga kate oli väga maitsev ja mulle meeldis väga ka see efekt, mille andsid rosinad.
Mull meeldis süüa nii, et tegin teed või kohvi ning panin külma muffini taldrikuga tassi peale. Kuni tee/kohv jahtus, läks muffin mõnusalt soojaks. Siis sai seda jälle soojalt ampsata.

Kolmapäev, 15. oktoober 2014

42. nädal: müslibatoonid

Sattusin eile kogemata ühe Ameerika toidublogija lehele (Averie Cooks) ja ai, kurja, mis ahvatlused seal on! See on just pigem magusablogi, mis mulle meeldib. Tahaks proovida umbes kõike!

Aga praktilistel kaalutustel jäid praegu silma tema erinevad müslibatoonid. Alustuseks proovisin ära pähklivõiga müslibatoonid. Täpselt nii muidugi ei teinud, sest maisisiirupit meil kahjuks või õnneks ei müüda, seega kasutasin tavalist heledat siirupit, ja natuke mett. Ühes kommentaaris soovitati suhkrut vähem panna, ja seda ma ka tegin, ning tegelt ei pruugi seda üldse panna. Niigi magus.Lisandina läksid sisse rosinad ja päevalilleseemned ning pisut maapähklitükke mees.
Ma tegin natuke liiga suures vormis, seega jäi kiht veits liiga õhuke, ja teisel korral suruks ma selle massi ka rohkem kokku, aga muidu olen väga rahul. Maitse on oluliselt parem kui mistahes meil saada oleval müslibatoonil. Ja tegemine on ka päris lihtne, eriti kui asi käppa saab.

Teisipäev, 14. oktoober 2014

42. nädal: õunakoogi-pannkoogid

Polegi nii lihtne tõlkida retsepti, mis originaalis kannab nime apple pie pancakes with vanilla maple syrup. Kuna ma pole kohe üldse kokkamislainel, sest olen täiega haige, siis otsin mugavaid retsepte, mille puhul ei peaks end kodust välja poodi ajama. See on üks selliseid.

Piim sai mul poole peal otsa; nii et poole piima kogusest asendasin keefiriga.
Tainast tegin 2,5-kordse portsu, kuna söömas oli 6 inimest, aga tainast jäi järgi ja üks kook ka. Kahekordsest kogusest piisaks meie perele küll.
Maitseainetena kasutasin valmis pumpkin pie spice segu. Õunana kasutasin antoonovkaid oma aiast.
Ja valmis koogid ladusin ahjuplaadile ning lasin lauakatmise ajal neil veidike ahjus soojas püsida/järelküpseda.

Sihuke mõnus sügisene roog, päris toitev. Kaasal oli soolase isu, tema sõi neid riivjuustu ja hapukoorega ning jäi täitsa rahule samuti. Aga ta ongi õnneks üsna vähenõudlik.

Esmaspäev, 13. oktoober 2014

42. nädal: suitsukana-suitsujuustupirukad

Super amps kiireks õhtusöögiks. Sobib ka külalistele pakkuda!
Mul oli kasutada kusagilt Balkanilt toodud suitsujuust, aga sama hästi peaks sobima kõik, mis meilgi kättesaadav.
Retsept, kui seda üldse nii saab nimetada, on selline:
lehttainas
suitsujuust
suitsutatud kana
või
muna

Võta lehttainas, lõika see ruutudeks, siis rulli ruudud õhemaks/suuremaks. Riivi suitsujuust ja tükelda suitsutatud kana. Võta üks lehttaigna ruut, pane keskele natuke võid ja suitsujuustu-kana segu ning murra kõik otsad keskele kokku. Määri pealt munaga. Seejärel ahju, 180 kraadi juures umbes 20 minutit.

Retsepti leidsin kusagilt kellegi blogist, aga enam ei leiagi üles.

Pühapäev, 12. oktoober 2014

41. nädal: ebaküdooniahoidis

Sel aastal toodi mulle pea 2 kg ebaküdooniaid, otsustasin neist teha üht oma absoluutset lemmikhoidist: ebaküdooniaviile suhkrus. Netis hirmutatakse puhastustöö eest, aga polnud see asi nii hull midagi. Puhastasin nagu Sille: pooleks, seemned ja kojad välja, siis köögikombainis viiludeks, suhkur peale ja segi. Lasta seista ja aeg-ajalt segada. Suhkrut panin 1:1, nagu enamikes retseptdes soovitatakse.

Mmm, see on nii hea asi, et ma kohe lähen teen endale ühe tee!

41. nädal: pirni-ingverimuffinid

Muffinid Nigella Expressi raamatust.
Üks blogija on retsepti kirja pannud ka.
Minul oli hapukoort vähevõitu, seega asendasin osa keefiriga, ning riivitud ingveri asemel (mida mul polnud ja mida ma laste jaks ka liiga vängeks pean) kasutasin jahvatatud ingveri, ja üsna väikeses koguses.

Muffinid jäid hästi mahlased ja mahedad. Ühed kõige mahlasemad, mida olen kunagi teinud. Väga lapsesõbralikud ka. Ja üldse väga-väga head.

Esmaspäev, 6. oktoober 2014

41. nädal: peedibrownie

Mul on tohutu peediisu juba tükk aega ja seepärast tegin ahjus suure potitäie ahjupeeti. It's that time of the year... Mil tehakse ahjuputru ja ahjupeeti ja ahjusuppi ja...
No aga peeti oli tõesti palju ja siis otsisin retsepte, kus saaks veel peeti kasutada. Peedi-šokolaadikook ehk peedibrownie on ju eesti kodukokkade jaoks juba klassikaks saanud, aga ma polnudki veel proovinud. Tegin Mari-Liisi retsepti järgi, üsna täpselt, ainult peeti panin veidi vähem (vast u 350 gr) ning sarapuupähklite asemel oli pähklisegu, mis suures osas koosnes parapähklitest, mis on hästi mahlased. Ning šokolaad oli Bitter, seega 50% kakaod, mitte 70%. Aga kuna minu pere koosneb suures osas (väike)lastest, siis nii ehk ongi parem.

Brownie tuli igati aus. Ja päris tervislik ka!

Neljapäev, 2. oktoober 2014

40. nädal: seemnesepik masinas

Mu nunnu leivasaiaküpsetusmasin on teenimatult kööginurka seisma jäänud! uidagi tuli täna tunne, et võiks ta teenima panna. Ja oi, see oli hea mõte! Sest ma tegin õhtusöögi kõrvale saia, mis sai lõunaks valmis, ja nüüd ma ei tea, kas seda õhtuni jagubki!

Ma ei leia oma retsepte üles, seega kasutasin põhjana seda "maaleiva" retsepti.
Aga omade muudatustega:
1) osa valgest jahust asendasin speltajahuga
2) lisasin ka veidi mett
3) lisasin igasugu seemneid, sest meile maitseb nii.

Tegin tavalise, 1. programmiga. Sai tuli väiksem, kui tavaliselt, sest kasutasin väiksema saia retsepti, aag see õigustas ennast: saia on parem lõigata.

Teisipäev, 30. september 2014

40. nädal: lihapallid seenekastmes ameerika moodi

Retsept pärineb Taste of Home's retseptikaardikogu 2004. a maikuu väljaandest, kus see kannab nime beef stroganoff meatballs. Miks ja kuidas on Strogonov sellega seotud, ei tea, ent retsept on talletamist väärt.

1 muna
1/4 tassi piima
1/4 tassi peeneks hakitud sibulat
2 tl Worchesteri kastet (mina asendasin selle veisefondiga)
1,5 tassi riivsaia (mina panin ühe tassi jagu)
u 600 gr veisehakkliha (minul oli pooleks seaga)
1 tl soola
1/4 tl pipart

Kõik need segada ja vormida parajad lihapallid. Panna ahju 15-20 minutiks küpsema.

Kastmeks pruunistada võis 1/4 tassi sibulat ja u 1 tass hakitud-viilutatud seeni (mina võtsin sügavkülmast kukekaid), hautada, kuni on pehmed. Segada sisse 3 spl jahu, seejärel tasapisi 1,5 tassi veisepuljongit. Lasta veidi tasasel tulel keeda, lisada 1 tass hapukoort ja lõpuks lihapallid. Lase veel 4-5 min haududa, segades. Minul jäi kastet kuidagi väheseks, seega lisasin pool pakki vahukoort - minu arust on see must be lisand. Ja muidugi maitselisandid: küüslauk/küüslaugusool, petersell, tüümian, mis iganes tundub sobivat.

Originaal ütleb, et serveeri nuudlitega (siin mõeldaks mingeid pikemaid ja paksemaid kui need, mida meie nuudlite all teame), mina serveerisin lihtsalt nuudlitega. Paar lehte lehtsalatit ja tubli peotäis tomatit ja/või paprikat lisavad vajalikku silmailu ja teevad roast suisa kunstiteose. Mina igatahes sõin üle!

Kolmapäev, 24. september 2014

39. nädal: õuna-rosinakook

Ma ei teagi, mitmes õunakook see juba sel aastal on, aga arvestades täiesti pöörast septembrit, on see igatahes juba üsna mitmes ja väga tublilt mitmes! Ja jällegi lihtsalt suurepärane!

Retsept pärineb "100 rooga" sarja "Õunaraamatust", ning on lahkelt olemas ka siin.

Ma tegin muidugi veidi teisiti. Esiteks oli mul käepärast valmis muretaigen (minu puhul ebatavaline). Teiseks, kuna suur osa sööjatest on lapsed, ei leotanud ma rosinaid mitte brändis, vaid õunamahlas. Ja rosinate doseerimisel jäin 175 gr juures pidama: sedagi tundus juba hirmus palju. Ja tõsi see on, koogis oli rosinaid ikka meeletult. 150 gr oleks täitsa paras kogus! Muu oli, nagu retseptis ette nähtud. Sõime vahukoorega ja niisama ja kohviga ja piimaga ja igatmoodi oli väga hea (ja muidugi väga toitev, tänu rosinatele). Õunteks oli võimalik kasutada oma aia Antoonovkaid, ja need on ikka üle prahi koogiõunad.

Esmaspäev, 22. september 2014

39. nädal: makra-kapsasalat

Kiireks lõuna-ampsuks avastasin fantasilise salati: makra-kapsasalati.
Kõik komponendid, nii vähe või palju kui neid on, on mulle vägagi mokkamööda. Aga kuna kaasa makrat toiduks ei pea, siis pole ma seda väga palju kodus kasutanud, seega on ka lastele see maiste pigem võõras. Pisim sõi küll hea meelega. Seega on see pigem minu ja tema väike eralõbu.

38. nädal: külmkapi-jambolaya

September on päris hale olnud! Mu väljakutse on suht täiega põrunud. Oma lohutus on see, et teisel nädalal olime ära reisil ja seal ma tõesti retsepti järgi süüa ei teinud, aga parem polnud ka eelmine, 38. nädal. Tegin siiski ühe roa, mis oli inspreeritud ühest konkreetsest retseptist: jambolayast raamatust "Kiired argiroad".

Minu külmkapi-jambolaya (nimetus tuleneb sellest, et tegu oli sisuliselt "külmkapi ülevaatega", nagu meie seda oma peres nimetame), mis sai väga tänuliku vastuvõtu osaliseks, oli umbes-täpselt selline:

300 gr veiseliha ja 1 sibul pruunistada,
lisada purk küpsetatud ube tomatikastmes,
paras ports keedetud riisi
poolik purk magusat konservmaisi
natuke küüslauku
tšillipipart
Minul läks sisse ka törts punast veini

ja oligi valmis.

Hapukoorega nämm!!! Originaalis tahab jambolaya ka ohtralt paprikat, aga seda mul polnud, ja ma pole ise ka väga suur hautatud paprika fänn. Sobiks ka tomat, aga kuna tütrel on ilmselt ikkagi tomatiallergia, siis püüan teha vähese tomatisisaldusega toitu.

See on nii hea ja kiire ja oivaline mugavustoit, et see võiks olla menüüs korra kuus kindlasti!



Esmaspäev, 1. september 2014

36. nädal: tüümianipirnid

Sel aastal üllatas meid saagiga kogu meie noor puuviljaaed, aga suurim üllataja oli neist kasvult kõige väiksem: vaevu minukõrgune pirnipuu, mis oli pirne nii tihedasti täis, et lehedki kippusid varju jääma. Kokku üle 7 g väikeseid kõvu pirne, mis sobivad suurepäraselt hoidistamiseks. Aitäh, väike pirnipuu!

Tegin tavalist kompotti koos õuntega, ning lisaks Sirje tüümianipirne, mille retsept on kirjas raaatus "Taluperenaiste hoidised" (2010), lk 66. Väga super kooslus. Jäätise või vahukoorega pole veel jõudnud proovida, ent niisamagi soojalt on väga maitsvad. Tüümian ja sidrun on väga õiged kaaslased minu pisikestele rohelistele kõvadele pirnipoistele ja -plikadele.

1 kg-st pirnidest ja 1 l veest sain 3 umbes 0,6-0,7-liitrist purgitäit.

Pühapäev, 31. august 2014

35. nädal: mure õunapirukas

Üks minut on veel seda kuud ja seda nädala ja seda suve...
Oehh. Kuhu ta küll jälle kadus?

Aga see õunakook, mis on pärist Pere ja Kodus retseptivihikust (minul sinise kausta vahel) oli väga kena ja hõrk suve viimaseks koogiks. Üks blogija on selle koogi retepti ka netti toksinud. Minul olid kiirkaerahelbed, millele lisasin kaerakliisid. Ning põhjale panin u 1/5 osas odrjahu, sest tahtsin purgi tühjaks saada. Vot nii.

Ehkki see retsept ei ole kõige kiirem, vaid kätkeb endas rohkem kui ühe etapi, on see siiski "kindlasti-korduvalt-korrata"- retsept. Lihtsalt nii hea! Otsa sai niuhti, aga 7 sööjale oli enam-vähem piisavalt, eriti peale korraliku lõunasööki ;).

Reede, 29. august 2014

35. nädal: kana-suvikõrvitsavorm

Kana-suvikõrvitsavorm krõbeda saiakattega on pärit raamatust "Vormikad ahjuroad". Sellest raamatust olen õige mitu väärt retsepti leidnud.
Tegin seekord vahelduseks üsna täpselt retsepti järgi, nii koguseliselt kui ka koostisosade poolest. Ja väga hea sai! Eriti nämmad olid, nagu ka retsepti kirjelduses lubatud, roa peal olevad saiaviilud, mis moodustasid mõnusa katte.
Algul tundus, et sellest kogusest jääb ühe lapse portsu jagu järgi, aga kui laua ja köögi koristatud sain, oli kaasa vahepeal veini kõrvale kõik ära näksinud. Nii et meie perele üsna paras ports, puudu igatahes veel ei jää. Aga 5 aasta pärast on kõik portsud muidugi juba teised.

Igatahes väga hea võimalus kasutada ära kuhjuvaid suvikõrvitsalaadungeid.

Teisipäev, 19. august 2014

34. nädal: banaanimuffinid a la Nigella

Kolm õnnetult üleküpseks läinud banaani ootasid retsepti. Leidsin selle "Nigella ekspressist", kus need on nimega banaani-koorekommimuffinid. Koorekomme mul polnud, seega panin u 50 gr valget šokolaadi ja purgipõhjast paar spl hakitud kreeka pähkleid. Kerkisid ilusti, ei jäänud kinni, on hästi mahlased ja pehmed. Väga minu maitse. Kindlasti võiks katsetada ka koorekommidega ja/või tumeda šokolaadiga, mis Nigellale endale kõige enam meeldivat.

Pühapäev, 17. august 2014

33. nädal: ühepajatoit hakkliha ja tangudega. Või kruupidega

Väga viljakas retseptikatsetusnädal päädib ühe mehisema ja ehk isegi talvisema roaga, mis on küll inspireeritud ühest Pereköögi retseptist (sinise kausta vahel, eks), aga kuna mul tange polnud, siis tegin kruupidega, ning papriat mul ka polnud ning tomatit ei tahtnud panna:) Hakkliha oli 100% veis ning lisasin sellele omajagu tšillipipart. Väga väärt roog sai, töömehed ja muuidumehed sõid, mõmisesid ja tõstsid lisa. Kindlasti kordamist väärt roog eri versioonides, sobib just raske töö tegijaile suurepäraselt. Roog ainult võidab sellest, kui ta veidi enne laualendmist puhata ehk tõmmata saab.


33. nädal: kihiline õunakook

Õunakook, õunakook, õunakook - üks väga hea kook!
Leidsin oma kaustadest Pereköögi retsepti, aga see on olemas ka internetis.
Minu kook ei näinud küll sugugi selline välja, ent maitse oli väga hea. Ma unustasin õuntele suhkrut peale panna, aga sellest polnud midagi - muidu olekski liiga magus olnud, sest tainas ise on päris magus (ja väga-väga maitsev). Sõime vanillkastmega. Jube hea! Ilmselt lausa üks parimaid õunakooke, mida ma tean ja teinud olen.

Reede, 15. august 2014

33.nädal:kotletid

Tundub veits tobe siia kotlettide retsept kirja panna, aga kuna olen seni teinud suht suvaliselt ja tunde järgi, ja ei ole saanud nii head kui vanaemal, siis on mõistlik hea leid siiski üles märkida. Nüüd proovisin  seda kotletiretsepti 100 rooga Hakkliharaamatust ning võib küll öelda, et on pihta! Kasutasin seguhakkliha (50/50). 400 grammisest hakklihapakist tuli meie perele täpselt paras kogus (samas tuleb arvestada, et juba u 3 aastat pärast võib sellest väheks jääda).
Retsepti netist otsides leidsin tohutult nippe ja nõuandeid kotlettide küpsetamiseks. Ühel meelel ei olda selles, kas panna muna või mitte. Paljud soovitavad lisada riivitud kartulid. Või riisi. Nii et mänguruumi on sellise toiduga päris palju.

33. nädal:õunakrõbedik vanillkastmega

Õunaeri jätkub. Pisut ootamatute, aga toredate külaliste puhul valmis kiire õunakrõbedik, isegi vanillkastme tegin juurde. Huvitav on see, et õunu ja katet tundus algul hirmus palju olevat, aga küpsedes vajus kõik ühtlaselt kokku ja jäi üsna madal. Nii et koguseid vähendada kindlasti ei tuleks, pigem suurendada. Kastet jäi üle, aga sellest pole muidugi midagi.
Kaste jäi veidi vedelavõitu, ideaalis võiks veidi paksem olla, aga jällegist on see üsna pisiasi. Üks väike muudatus minu poolt ka: asendasin pool jahukogusest kaerajahuga, sest see annab nii mõnusa pähklise maitse.

Igatahes sai seel liiga kiiresti otsa! Oleks võinud umbes poole rohkem olla 4 täiskasvanu ja 2 lapse jaoks P)


Teisipäev, 12. august 2014

33. nädal: õunapirukas kaerahelbekattega

Retsept on raamatust "Õunaaia maitsed", lk 34.
Igati aus ja hea kook. Retseptis antakse soovitus süüa vanillkastme või vahukoorega, aga meil saab kook vist niisamagi kohe otsa. Kui hommikul mahti on, võiks ju vahukooretupsu peale proovida.

Kui retseptis on vaja fariinsuhkrut, siis min tegin selle puudumisel toor-roosuhkuruga ja on ka hea. Fariiniga oleks tumedam ja karamellisem, ilmselt.

Mulle endale väga meeldib kaerahelves igal pool, seega minult tugevad plusspunktid ja läheb kordamisele!

Laupäev, 9. august 2014

32. nädal: õunakeeks

Esimesed õunad on valmis ja tuevad mürinaga maha. Esmakordselt on ka meie endi istutatud puude otsas palju õunu. On klaarid, ja midagi, mis kaasa teada on suislepad, aga mulle tundub, et ei pruugi olla, sest noh, ega nad eriti head ei ole. Aga koogiks kõlbavad küll.

Seekord otsisin retsepti nami-namist ja silma jäi õunakeeks valge šokolaadi ja pähklitega. Vist olen seda varem ka korra teinud. Tegin  ühe suure ja kõrge asemel kaks väiksemat ja madalamat. Igati hää kraam! Kuna riivitud õun on sees, siis on tegu üsna niiske asjaga, mis võib jätta mulje, et keeks pole küps.

Magus on ta ka, ehkki ma panin suhkrut vaid 175 gr, sest teadsin, et mu õunad polnud õige hapumad. Aga võiks isegi veel vähem suhkrut panna.

Igatahes hea oli ja otsa sai! Eriti mõnnad on need pähklitükid! Aga just nende tükeldamine röövis siisn maa-oludes omajagu aega, seepärast ei saa retsept "lihtsa ja kiire" silti mano!

32. nädal: suvikõrvitsapirukas

Vahelduseks ka veidi soolast: nami-nami suvikõrvitsapirukas. Me ei teinud rõngastena, vaid tõmbasin liistakud. Nagu selle piruka kommentaaridest näha, on see saanud vaid ülivõrdes kiidusõnu ja minagi pean samas vaimus jätkama. Hea, lihtne, küllalt soodne. Aga suvekõrvits ei tohiks muidugi mitte mingi tohutu nui olla, vaid kena nooruke isend.


Kolmapäev, 6. august 2014

32. nädal: mahlane mustikakook

Sel aastal Lõuna-Eestis mustikaid pole. No lihtsalt pole. Mõni üksik on ehk ära eksinud. Hirmus kahju, sest mustikad on nii väga head. Eriti meeldivad nad mulle koogis. Aga kuna kaasa Võru turult ühe korraliku karbitäie hingehinna eest sai, siis vähemalt ühe mustikakoogi sain ma ära teha: see on Ragne blogist pärit mahlane-purukook-mustikatega.

See on tõesti väga hea. Ma sain kahjuks ainult imepisikese tükikese.... Sest kõik ülejäänu pisteti kohemaid pintslisse. Muidugi oligi seda vähevõitu selleks, et meie suur pere saaks seda jagada kahe teise suure perega. See on rohkem sihuke kahe-pere-kook.

Ainus asi, mis veidi küsimusi tekitas, oli see, et kook jäi kuidagi liiga pehme. Näpu vahelt seda küll süüa ei saanud. Või tegin am ehk täidist liiga palju? Suts ehk sai rohkem kui ette nähtud küll. Aga järgmine kord suurendaks ma pigem puru hulka, täidis oli imehea. Ahjaa, kuna mul hapukoort miskipärast polnud, tegin seda hoopis mascasponega, millele lisasin väikse törtsu keefirit, et vedelam oleks. Kokku sai parajalt hapukoorepaksune segu.

Teisipäev, 5. august 2014

31. nädal: suvine smuuti nr 2 ja kohupiimamuffinid nr 2

See postitus on kirja pandud küll 32. nädalal, aga retsept ise pärineb 31. nädalast. See pole küll raamatust saadud, vaid suht-koht Pojakese välja mõeldud, aga selliselt see eelmine nädal läks: ei jõudnudki midagi teha. Kusjuures, nüüd meenub, et ikka jõudsin_ ühed täiesti arvestatavad kohupiimamuffinid kookose ja vaarikatega, aga miskipärast mu ahi streigib ja nende küpsetamisega oli igavene jama. Igatahes retsept oli Tere oma... ma ei leia seda praegu.

Smuuti sai selline:
põhjaks 1 banaan
lisaks 1/3 pakki meejäätist
u 1/3 l õunamahla
u 200 gr virsikujogurtit
lonks jõhvikamahlakontsentraati

Pühapäev, 27. juuli 2014

30. nädal: suvikõrvitsakook

See on tegelikult üks juba varem proovitud ja heaks kiidetud retsept, aga hooaja saabudes on seda hea ikka paar korda teha. Miskipärast ma netist seda ei leiagi. Retsept pärineb 100 rooga sarja koogiraamatust nr 2.

Käis umbes nii, et 400 gr suvikõrvitsat riivida ja segada 2,5 dl õliga.
3 muna vahustada 2,5 dl suhkruga.

Segada omavahel 6 dl jahu, 2 tl soodat, 0,5 tl küpsetuspubrit, 0,5 tl soola ja 2 tl vanillsuhkrut.

Suvekõrvitsasegule lisada jahusegu ja 50 gr hakitud mandleid, seejärel munavaht.

Küpsetasin suurel ahjuplaadil.

Peale tegin toorjuustukreemi asemel segu vähesest mascarponest, tuhksuhkrust ja veidist hapukoorest.

Nii nämm!


Teisipäev, 22. juuli 2014

30. nädal: punasesõstraželee

See pole küll jällegi miski uus retsept, vaid järgiproovitud ja hästitoimiv vana. Aga saagu viide sellele pärlile kirja ka: /punasesostrazelee retsept, mida leidub ka vist Nami-namis ja mujalgi.

Tegemist on meie pere lemmikmoosiga, mille kasutus on täiesti universaalne:
pudrule
saiale
jäätisele
vahukoore sisse
lihaga
pannkoogile
kohupiimale
jne jne.


Laupäev, 19. juuli 2014

29. nädal: mustsõstra-beseekook

Üks väga maitsev mustsõstrakoogi retsept Sille Vadi raamatust "Ahvatluste aasta", juulikuu retspt. Netis täpselt sellist pole, aga väga sarnane on Ragne marja-beseekoogi retsept.

Piisavalt lihtne ning väga hea!
Märkusena vaid see, et oam mõlema kodu kapriissetes ahjudes peaks põhja natuke eelküpsetama_ keskosas jäi põhi veidi tooreks.

Pühapäev, 13. juuli 2014

28. nädal: sõstrakeeks martsipaniga

Pühapäeva puhuks valmis keeks valgete sõstardega. See pole küll uus retsept, olen seda aastate jooksul mitu korda teinud, aga olgu ta siia ka talletatud. Retsept pärineb Nami-namist.

Väga nämm! Hapu mari ja magus martsipan = mõnus amps.

Pühapäev, 6. juuli 2014

27. nädal: kamavahune beseerull

Oma peenra maasikaid said keeratud vahukoore ja besee sisse ja vahele. Tulemuseks midagi, mida tahaks veel ja veel, kahjuks väljaandvus on piiratud, aga ega head asja ei peagi ju palju olema, nuuks....

Retsepti leidsin 2012 Selveri kalendrist, mis on mul maal. Netist ma päris täpselt sellist ei leiagi, aga üsna lähedased on kõik beseerullide retseptid.
Selle taigna jaoks on vaja 5 munavalget, 220 gr tuhksuhkrut, 1 spl sidrunimahla, peale kookoshelbeid.
Täidisesse 250-300 ml vahukoort, 1 spl kamajahu, tükeldatud maasikaid.

Tahan veel!

27. nädal: suitsukalapirukas

Saime Värskast imehead suitsulatikas. Minu jaoks seisnes imeheadus selles, et see polnud liiga soolane ega liiga suitsune, nagu sageli kipub olema.

Kalast sai pirukas. Otsisin hulga retsepte, aga lõpuks sai oma retsept, mis muidugi tugineb kümnetele sarnastele. Põhjana kasutasin seekord poest ostetus soolast muretainapõhja (esmaskordselt, muide), mis osutus heaks leiuks, seda enam, et oli alla hinnatud. Küpsetasin esiti põhja veidi 10-15 min, peale sai selline segu:

u 270 gr suitsukala
2 muna (või oli 3? enam ei mäleta!)
suts vahukoort (u ,5 dl)
riivjuustu (u 1 dl või veidi enam)
soola
pipart

Siis ahju ja seal u 30 minutiti, kuni see on valmis.


Oi, see oli taevalik. Imehea kuumalt, hullutav soojalt, fantastiline jahtunult, hõrgutav külmalt. Eriti hea oli see, et et pirukas on nii toitev, et ei saagi palju süüa, seega jagub hästi.

Ning kõige huvitavam oli katsetus väikese, peopesasuuruse taignatükiga: surusin selle hästi õhukeseks lapiks, peale teelusikatäis täidist ja ahju. Ja vat see oli see kõige hurmuvam amps. Kindlasti teen mõnikord just selliseid ampsupirukaid, eriti pidudele.

Kolmapäev, 2. juuli 2014

27. nädal: banaanimahedik

10-aastased tirtsud tegid meile smuutit. Väga hea oli! Retsept on pärit plikade sõbraraamatust ja on selline:
pool liitrit piima
2 banaani
6 maasikat
2 spl vanillijogurtit
2 spl mett

Aga kuna meil maasikaid polnud (ehkki oleks nagu maasikaaeg), siis läks käiku keedetud vaarikamoos (4 spl) ja 1 sl jagu vähem mett. Piim läks mõnusalt vahtu ja kõik oli mahedalt kreemjas. Siit võiks aretada variatsioone ka hapumate marjade või moosidega. Jagus kuuele inimesele, igale väiksem klaasitäis. Aga veidral kombel oli raamatus öeldud, et retsept on mõeldud kahele: no ma küll ei tea, mis tüdrukud need on, kes kahepeale sellise koguse suudavad tarbida. Ma ise kindlasti ei suudaks poolt sellest kogusest süüa, välja arvatud ehk juhul, kui ma olen kohutavalt näljane.

Kindlasti teeme seda suvel veel, ja eri variatsioonides!

Teisipäev, 1. juuli 2014

27. nädal: ananassimuffinid

Nii, pool aastast 2014 ongi läbi. Päris nukkr, sest juunikuu on olnud üksainus suur vihm ja külm ja kõõle ja kole. Ennenägematult.
Aga eksperiment on olnud edukas: iga nädal on midagi kirja saanud, ja paljudel nädalatel isegi rohkem kui üks retsept. Siit on kujunemas mu enda mõnus kokaraamat.

Kui tütar täna avaldas soovi miskit küpsetada, siis kapis tuulates leidsin ühe pooliku purgi ananassitükke, ning imekombl võtsin riiulist ajakirja Taste of Home's 2004 mainumbri (recipe card collection), kus kohe oligi olemas ananassimuffiite retsept.

Selline:
1 tass jahu
1 tass suhkrut (ameerika värk, mina panin palju vähem ja oli kindlasti piisav)
0,5 tl soodat
0,5 tl küpsetuspulbrit'
225 gr purustatud ananassi koos vedelikuga
1 muna
1/4 tassi taimeõli

Sega kuivained omavahel.
Teised kausis sega ananass, muna ja õli.
SEga õrnalt kokku ja küpseta 20-25 min.

Sellise lihtsa retsepti kohta tulid väga head muffinid. Kuna osa suhkrut oli natuke pruunikas, tuli mõnusalt karamelline maitse juurde. Igatahes niuhti otsa nad said.


Pühapäev, 29. juuni 2014

26. nädal: banaani-kakaokeeks

Saunaõhtuks valmis seekord üks keeks, mis oli tõeline "külmkapi ülevaade". Aga nagu meie peres kombeks, kujuneb just sellisest roast meie pere lemmik. Põhjana kasutasin blogi "Ise tehtud. Hästi tehtud." banaani-šokolaadikeeksi retsepti. Variatsioonid olid sellised, et šokolaaditükkidest loobusin ja kasutasin hoopis alõtšapüreed. Keeks ei tahtnud hästi kerkida ja tuli minu arust paras plönn, aga vähemalt 3 meie pere 5-st liikmest pidasid seda täiesti fantastiliseks, suisa Kookide Koogiks. Ahjaa, ka kate sai eriev: toorjuust tuhksuhkruga. Mulle tundub, et ta oli liiga vähe ahjus mul, lisaks oli sunnitud ta panema külma ahju, sest unustasin ühte nuppu õigel hetkel keerata ja pärast tuli juba saunaminek peale.Seega katsetan kindlasti veel, et saada ta rohkem ka oma maiste järgi klappima.

Kolmapäev, 25. juuni 2014

26. nädal: veisehautis

Vahelduseks ka midagi soolast. Ma olen juba ammu aru saanud, et tegelt peaks veiseliha sööma. Ise olen ma sellest veregrupist, mis peakski toituma põhimõtteliselt vaid veiselihast ning hästi tehtud veiseliha mulle väga meeldib ka. Aga alati ei õnnestu. Mulle meeldib sulapehmeks haudunud veis.

Seekord sain inspiratsiooni USA ajakirja Taste of Home's lihateemalises eriväljaandes (2006) olevast retseptist, mis originaalis kannab nime beef in onion gravy ning on valmistatud slow-cooker'is (mida mul ei ole).

Minu juhis on selline:
450 gr veiseliha kahes jaos läbi praadida, panna haudepotti
praadida samas ka üks tükeldatud sibul
loputada pann u klaasitäie veega ja lisada see haudepotti
segada hulka 1 pakk šampinjoni-kiirsuppi (mul oli Knorri supipulber)
ja natuke veiselihafondi või puljonikuubikut (u 1/3)
peterselli
veidi miskit koort
panin ka hästi veidi maisitärklist

Ning siis panin ahju: algul pool tundi u 140 kraadi, hiljem 100-110 kraadi vahel. Nii 4 tundi. Jah, neli tundi.

TAEVALIK! Andke aga veel ja veel.
Lihaga koos sobiks hautada porgandit.

Kusjuures keskmisele lapsele, kes armastab lambaliha, see ei maitsenud... Mis ei mahu mulle üldse pähe. teised sõid hea isuga.

Lihtsa ja kiire sildi saab roog seetõttu, et ettevalmistustööd võtsid tõega maksimaalselt 10 minutit.

Teisipäev, 24. juuni 2014

26. nädal: kohupiimamuffinid

Vahel on kõige lihtsam see kõige parem. Nii on ka nende lihtsate /kohupiimamuffinitega, mis on pärit kaubamärk Tere retseptikogust. Need on kohe hirmsal kombel mu maitsemeele järgi, ning palavaid kiitusi pälvisid need ka lastelt, ja isegi külmal kujul.

Aga ma muidugi ei teinud täpselt nii, nagu ette nähtud. Kohupiima ja jogurti asemel läks sisse see, mis klmkapis oli: pakk ricotta kohupiima, karp mascarponet, pool pakki hapukoort ja veidi vahukoort. Lisaks paar-kolm korralikku supilusikatäit virsikumarmelaadi, mille osas kahtlustan, et see võibki olla minu versiooni secret ingredient.

Muide, väljaandvus oli 12 muffinit + väiksem koogivorm. Ka vormikoogist lõigatud tükid olid väga head, sinna lisasin ka rosinaid, Muidugi sobisid needki.

Igatahes on see üks mu uus lemmikretsept, mille lisanditega annab veel mõnusalt katsetada. Nii peaks sinna sobima mitmed moosid, aga ka šokolaad ja/või pähklid. Ning miks mitte veidi glasuurigi, kui tahtmist natuke erilisemaga lauda ehtida.

Laupäev, 21. juuni 2014

25. nädal: maapähkli-rosinaküpsised

Maapähklivõiga küpsiseretsepte on mitmeid, seekordne on pärit raamatust "Suur küpsetamisraamat", lk 92. Tegin vahelduseks üsna täpselt retsepti järgi, ainult jahu panin õige tsipa ena, sest tundus liiga vedel olevat.
Kuna tegemiskäik on lihtne, panen siia kirja lihtsalt koostisosad:
125 gr pehmet võid
150 g (peen)suhkrut
1 muna
150 gr sõelutud nisujahu
1/2 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl soola
125 gr maapähklivõid
150 gr rosinaid


190 kraadi juures u 15 min.

Neljapäev, 19. juuni 2014

25. nädal: aedvilja-juustusupp

Originaalis on see chunky cheese soup ja see on ilmselgelt üks tõhus talvine roog. Aga kuna oli justnimelt päris talvine (5 kraadi! juuni keskel!), siis oli kohe sellise supi tunne.
Retsept pärineb Taste of Home's Receipe Card Collection' i 2004. a maikuu väljaandest.

Kirjutan üles ka:

2 tassi vett
2 tassi kartulikuubikuid
pool tassi porgndikuubikuid
pool tassi varsselleri tükke
1/4 tassi hakitud sibulat
1 tl soola
1/4 tl pipart

Lasta need keema, mõnusalt podiseda kuni pehmed. Lisa 1 tassitäis tükeldatud sinki.

Väikses potis sulata 1/4 tassi võid, sega sisse 1/4 tassi jahu. Tasapisi lisa 2 tassi piima ja lse keema. 2 minutiga peaks paksuks keema. isa 2 tassi riivitud juustu (originaalis tšeddar). Lisa see segu supile ja ongi valmis. Maitserohelist peale ja valmis. Retseptis on öeldud, et jagub 6-8 inimesele, aga meil jäi 5 inimesest vast pool kulbitäit järgi....

Väga hea ja muidugi väga toitev oli.


Pühapäev, 15. juuni 2014

24. nädal: maasika-kausikook

Originaalretsept on Sille Vadi raamatus "Ahvatluste aasta" maasika-purgikookide nime all, lk 80.

Tegu on rullbiskviidi lähima sugulasega, aga rullikeeramise asemel on ained kihiti kaussi (või purki) laotud. Nii jagub rohkem, sest kohupiimatäidist ja maasikamoosi saab rohkem panna. Rulli keeramisel ju kuigi palju vahele ei mahu. Maitse on isegi parem kui rullikal just samal põhjusel: mõnusaid täidiseid on rohkem!

Mina rebisin biskviidi tükkideks, nii tundus kuidagi veel mõnusam. Väga hästi andis välja, oli mahlane ja maitsev. Järjekordne suvine supersöök suurele perele ja külalistele ka! Ideaalis tahaks ta natuke imbuda ja maitsestuda, ning eks kolme eri koostisosa ettevalmistamine võtab ka aega, aga üldiselt klassifitseerub see retsept siiski ka lihtsaks ja kiireks!

Pühapäev, 8. juuni 2014

23. nädal: rabarberi-kaeramuffinid

Leidsin maal Pere ja Kodu retseptilisast rabarbrimuffinite retsepti (olemas ka Toidutares). Tundus lihtne ja kiire, ning oligi. Maitsev ka, muffini kohta pigem hea kui keskmine. Peale pandavad rabarbrid segasin pruuni suhruga, see andis hea karamellise maitse ka. Täitsa võib korrata. Mul on mingi värk kaerajahuga - uhan seda ka neisse küpsetistesse, kus seda pole originaalis ette nähtud.

Laupäev, 7. juuni 2014

23. nädal: kodune smuuti

See nädal on kokkamise poolest täiesti hukas. Ilmselt ei saagi ühtegi retsepti kirja.
Aga ma siiski ühe panen, nimelt see on mu uus lemmiksmuuti. See tekis vajadusest kasutada ära sügavkülma seisma jäänud musti sõstraid. No ei oska mina selle kange kraamiga suurt midagi peale hakata. Isegi toormoos on liiga vänge, ja keedetud mustsõstramoos mulle tõesti üldse ei maitse. Nii see väärt vitamiinirikas kraam muudkui seisab ja ootab uut suve :(

No aga siis leiutasin selle smuuti. Ma ei oska täpseid koguseid panna, ikka teen tunde järgi, aga olulised on:
1-2 banaani
1-2 tsitrusvilja (apelsin, mandariin)
korralik peotäis külmutatud musti sõstraid
korralik suts kondenspiima
natuke mingit mahla (õuna-või sõstra-)
vett, et oleks lahjem ja vedelam
vajadusel veel mingit magustajat

Ma pole jogurtit ega muud piimatoodet pannud, aga sobiks ka veidi seda (aga mitte liiga palju).


Esmaspäev, 2. juuni 2014

22. nädal: väiksed banaanimuffinid

Tegin pisikesi muffineid, aga panin vist liiga palju banaani, sest natuke jäi tulemus pehme. Ja lapseke, kes tainast segas, läks ka väga hoogu, seega sai tainast korralikult segatud, mida muffinite puhul ei tohiks teha. Katet ei teinud. Igatahes tunnistati need väga headeks ja kadusid laualt umbes sekundiga. Hea, et ise nokatäie tite omast maitsta sain! Lihtsuse ja kiiruse eest 10 punkti!

Teisipäev, 27. mai 2014

22. nädal: trühvlid maapähklivõiga

Täna oli vaja ülehelikiirusel miksit head kingikotti pista. Me ei räägi siin enam tavaliselt lihtsast ja kiirest, vaid ülisuperkiirest ja megalihtsast.
Leidsin ka: trühvlid šokolaadi ja pähklivõiga. Paraku polnud aega ega materjali kastme tegemiseks, seega kasutasin kunagi ostetud valmiskaramellkastet. Pähklivõi ei olnud nii tükiline, nagu võinuks olla (sest kuumalaine), aga käis kah.
Mul olid kunagi ostetud väiksed armsad silikoonist kommivormid ja need läksid nüüd täie ette. Sain kuue eri kujuga kommikesi. Ise sain kah ühe suhu panna mulle küll maitses! Ma tahaks maitsta ka ilma karamellita varianti, see võib mu enda maitsemeelele isegi paremini istuda. Aga muidu: tume šokolaad + pählikvõi = minu armastus. Teen ülejäänud šokolaadist homme endale salaja patustamiseks uue portsu!


Pühapäev, 25. mai 2014

21. nädal: lihtne rabarberikook hapukoorekattega

Jätkame "lihtsa ja kiire" lainel, aga hooajaliselt: rabarbriga.
Retsept pärineb mu oma riiulil seisvast Oma Maitse kokaraamatust, aga on täiesti olemas ka Perenaine.ee lehel: rabarberikook-hapukoorekattega.
Ma nii taevani ei kiida, nagu seal kommentaariumis seda tehakse, aga hea on see igal juhul, eriti arvestades, et ma nii palju enam ei küpseta kui varem, ja seda mitte niivõrd ajapuudusest, vaid ühel teisel põhjusel, mida naisterahvad ilmselt mõistavad ;) Koogisõber nagu ma olen, pole üldse haruldane, et ma ise pool kooki ära söön. Ja siis see kook vahib mulle veel tükk aega vastu seal, kus ta üldse olema ei peaks. Ehk kõhupekil.

No hüva. Igatahes võib seda kooki kindlasti korrata, seda enam, et valmistamine on tõesti lihtne ja vajalikud koostisosad ikka üldiselt kodus oelmas.

Teisipäev, 20. mai 2014

20. nädal: lõhepirukad

Seda "retsepti" on jällegi peaaegu mõtetu siia üles tähendada, aga olgu, las ta on. Et kui mul ei tule pähe, mida peolauale teha, siis siit leian idee üles.
Ühesõnaga, täiskasvanute peolauale sobivad hästi superkiired lõhepirukad, viineripirukate lähisugulased. Ega midagi muud polegi, kui osta head lõhefileed (mina sattusin Selveris soodukale ja sain hästi paksu ja mahlase filee), lõika 1,5 cm laiusteks ribadeks (võiks olla üsna ühtlased kangid), raputa üle soola ja pipraga, natuke sidrunit ka, väike tillgi ehk ei teeks paha, mässi toidukilesse ja lase paar tundi külmkapis maitsestuda. Ja siis tee nii, nagu viineripirukaid, asetades lõhefileed piki lahtirullitud lehttaigna äärt, rulli kokku ja lõika sobiva pikkusega kangideks. Ahju, ja voila!

Pirukaid sõid ka lapsed (neile tegin muidugi ka veel viineripirukaid) ja ehkki pirukaid tundus päris palju olevat (kokku 1,5 kg tainast), ei jäänud järgi mitte kui midagi.


Teisipäev, 13. mai 2014

20. nädal: lõhe majoneesiga

See on nii lihtne toit, et polegi  nagu retsept, aga kuna on nii hea, siis võiks siiski kirjas olla.
Retsepti leidsin 100 rooga kalaraamatust. Kuna oli kiire, nagu ikka, siis mul jäi tähele panemata, et hakitud sibul ka sinna kattesegu sisse käis, seega sai seekord ilma sibulata. Aga ikka oli umbe hää!
Mul oli paks, kopsakas lõhetükk, u 450 gr, ja sellest jäi pisike tükk veel ülegi. Ehk ka sellepärast, et kõrval pakkusin iisi, ohtralt rohelisi ube ja väga head ciabattat. Igatahes sõime kõik hirmus kõvasti. 800 gr ei suuda neli inimest siiski kindasti ära süüa, juhu kui midagi vähegi veel süüa on.


Laupäev, 10. mai 2014

19. nädal: banaani-kookosemuffinid

Retsepti vaatasin oma muffiniraamatust, aga ka netis on see olemas, Ragne blogis.
Tegin seekord täpselt retsepti järgi, sh ka 1 dl rosinaid, aga see tainas jäi kindlalt liiga paks, Lisasin lõpus veel u 0,5 dl vedelikku, ent oleks isegi veelgi võinud lisada. Kokku peaks retseptis olema julgelt 2 dl vedelikku.

Maitselt olid muidu mõnusad ja puha, aga jah, niiskemad-mahlasemad tuleks nad vedeliku hulga suurendamisel kindlasti.


Laupäev, 3. mai 2014

18. nädal: lambaliha-kaalikasupp

Üks mu lemmikuid kokaraamatuid, st neid, mida ma reaalselt palju kasutan, on 100 rooga sarjast "Supid, pajaroad, vormiroad". Juba ammu olen silma heitnud lambaliha-kaalikasupile, sest lammas ja kaalikad on teadagi a match made in heaven.

Tegin siis täna selle mõtte teoks, ehkki kaalikad nägid väga nutused välja - kevadiselt kuivanud ja nartsud-närtsind.

Supi retsept on olemas ka Toidutares.

Kuna mul tomateid ei olnud, siis tegin ilma, ja väga maitsev tuli. Sander sõi 2 portsu, mina koguni 3... Ma olen kusagilt lugedud, et kaljukitsele sobivad just lambaliha, kaalikas, ja ka peet, ning tundub, et mingi iva seal on. Tütar  kiitis, et liha on eriliselt hea, ja tõsi see oli, liha sulas suus. Ma keetsin küll veidi kauem ka, aga kindlasti on see retsept pigem lihtsate killast.


Reede, 2. mai 2014

18. nädal: šokolaadi-apelsinikook

Retsept pärineb raamatust "Suur küpsetamisraamat", lk 167.
Õnneks on seda eesti blogijate ringis ka varem järgi proovitud ja seega on retsept ka netis olemas.

Täidises kasutasin Cointreau'd, kuna kaasa vaatas, et seda on meil nii vähe, et võiks ära kasutada. Otsa muidugi ei saanud. Ma pole kindel, et alkohol selle koogi paremaks tegi. Mulle muidugi väga maitses (mulle maitseb šokolaadikook ALATI), aga lastele oleks vist paremini sobinud ilma selle kergelt võõra maitseta. Pealegi on Cointreau eriliselt hea just šokolaadikoogi kõrvale. Nii et kui edaspidi teen (sobib väga kenasti täiskasvanute natuke erilisemale/pidulikule kohvilauale), siis prooviks vabalt ilma alkoholita.

Neljapäev, 1. mai 2014

18. nädal: pitsa ja marinara kaste

Proovisin seekord Pere ja Kodu retseptilisa retsepte.

Kõigepealt marinara kaste ürtidega. Värskeid ürte mul paraku polnud, panin kuivatatud tüümiani ja punet. Õli panin vähem - 3 sl (paberväljaandes oli 5 sl) - aga ikka tundus jube palju. Retseptis oli ka 2 loorberilehte, mille samuti lisasin, aga pole kindel, et see sobib. Natuke tahaks see kaste tomatipüreed või pastat lisaks. Või tilk veini vms. Retsepti baasiks sobib küll.

Pitsatainas pärineb samuti Pere ja Kodu retseptilisast (Lia Virkus), aga lõpuni rahul ma pole, natuke tuim ja kuiv jäi. Kasutasin kuivpärmi, ehk oleks värskega paerm jäänud.

See kogus tainast läks meil kõik ära. Tegin 3 pitsast ja kõik sai otsa.

Teisipäev, 29. aprill 2014

18. nädal: kalkunilihapallid

Originaalis kandis retsept nime lihapallid-koriandriga, aga koriandrit ma küll nii väga ei tundnud. Pigem andis minu jaoks olulise lisanüansi kreeka pähkel! Väga mõnus väike pähklimaitse!

Kalkun on hästi rasvavaene ja selles mõttes oli hea neid pallikesi ahjus küpsetada. Sealihast pallid ujuvad ahjus küpsetades pärast rasvas, aga need jäid kenasti kuivaks. Mina tegin neile pärast ka kastme peale, üsna tavalise valge jahu kastme, millele lisasin natuke tumedat õlut, ja ploomimoosi, et oleks huvitavam.

Igatahes on see roog väga hea ka suviseks kiireks ajaks, kuna oli päris toitev ja jagub suurele perele päris hästi. Seekord sõime makaronidega.

Reede, 25. aprill 2014

17. nädal: kohupiimapätsid ehk päts-pätsid

Minu lapsepõlve üks lemmiksöök/maius olid nn päts-pätsid, nagu me neid kodus kutsusime. Need on põhimõtteliselt kohupiima-suhkrusaia. Üks sarnane resept on olemas Maru mingis väikses retseptivihikus, aga ma polnud sellega päris rahul ja kohendasin veidi. Nin jäin tulemusega väga rahule!

Seega, edaspidi palun sellised päts-pätsid:
200 gr kohupiima
125 gr võid (toasoe, aga mitte väga)
veidi soola
1 muna
3 dl jahu (panin poole koguse täisterajahu)
1 tl küpsetuspulbrit
suhkruid

Sega tainas kokku, võta korralik supilusikatäis tainast, vajuta laiaks ja raputa pooles ulatuse speale suhkrut. Murra kokku, vajuta natuke lamedamaks ja pane jälle pooles ulatuse suhkrut. vajuta veelkord kokku ja valmis. Lõpuks veel veidi suhkrut peale, ja mõned sakid sisse. 200 kr, nagu ikka, ajaliselt niikaua, kuni valmis ;)

Parimad soojalt!

Teisipäev, 15. aprill 2014

16. nädal: šokolaadiküpsised

Sain ämmalt kingiks väga ahvatleva ja ilusa ja kasutamissõbralikuna tunduva raamatu "Suur küpsetamisraamat" (Sinisukk). Tõlkeraamat.

Kõigepealt otsustasime teha "maailma parimaid šokolaadiküpsiseid". Kahtlus tekkis mul juba retsepti lugedes: 25 küpsise jaoks 375 g šokolaadi! Pluss tohutu kogus suhkrut...
No igatahes ei suutnud mina ohverdada peaaegu pool kilo šokolaadi! Panin umbes 260-280 gr, täpselt ei teagi, segamini tumedat, piimaat ja natu valget ka. Suhkrukogust vähendasin ka pisut, sest üldiselt kipuvad need ameerika retseptid olema meie maitse jaoks kaugelt liiga magusad.

Küpsised tulid muidugi head, kuidas muidu saakski, aga maailma parimateks ama neid küll ei nimetaks. Kindlasti on palju paremaid, ja veits tervislikumaid. Sellegipoolest võib seda retsepti muidugi veel katsetada ja proovida, vähendades suhkrukogust veelgi ja lisades nt kliisid. Või veidi sidrunikoort.

Õnneks oli väljaandvus suurem kui 25 - pigem 45, aga see on suure pere puhul pigem boonus. Jätkus ka jägmiseks päevaks (aga mitte ülejärgmiseks, samas sai kümmekond neist ka laiali jagatud).

Netist ma seda retsepti ei leia. Tundub, et selle raamatu omi vist väga palju eestikeelses netis pole.

Igatahes tahaks ma hulga retsepte veel proovida. Saame näha.

Reede, 11. aprill 2014

15. nädal: hapukapsapirukas

Oleme sel nädalal söönud kiirsööke (ehkki isetehtuid), ja kui ma täna kaasalt küsisin, mida ta õhtusöögiks tahab, siis tuli vastus, et hapukapsast.
Mul aga ei olnud seaprae-hapukapsa isu kohe üldse, sest noh, paast ja puha ju tegelikult. Õnneks on internet täis vastuseid ka sellistele harvaesinevatele küsimustele, et mida teha hapukapsast, kui hapukapsast-seapraadi ei taha.

Lahendus on lihtne: hapukapsapirukas Ragne blogist.
Väga hõrk tuli, ega ei arvaks ära küll, et selles pirukas üldse hapukapsast on. Kusjuures ma panin rohkem kui retseptis ette nähtud. Ma ei tea, äkki kaasa natuke pettus, aga igatahes talle maitses väga. Lapsed sõid ära, aga kilkama ei hakanud. Mulle endale ka väga meeldis.

Kaasa arvas, et see sobiks peolauale, ning suvel suuremale seltskonnale võiks teha paksema põhjaga (nt pärmitaigen) ning kapsakiht ka paksem. Täitsa võiks proovida!


Pühapäev, 6. aprill 2014

14. nädal: juustupulgad

Kiireks näksiks oli vaja midagi soolast. Juustpulgad osutusid väljavalituks. Tegin 100 rooga küpsiseraamatu retsepti järgi, sama retsept on olemas ka Nami-namis. Aga ma ju ei suuda midagi teha täpselt  retspti järgi, seega tegin kaks muudatust:
1) lisasin tainale ka veidi küüslaugupulbrit ja tšillit, sest kogemus ütleb, et muidu on meie pere maitse jaoks liiga maitsetud;
2) jätsin taigna veidi paksema ja vormisin küpsised piparkoogivormidega. Huvitav on see, et kui muidu küpsetised küpsedes paisuvad, siis need hoopis tõmbusid kokku...

Igatahes, kui on vaja midagi lihtsat ja kiiret külalislauale, siis need sobivad küll.

Neljapäev, 3. aprill 2014

14. nädal: Mustikapirukas

Midagi lihtsat ja kiiret - ei või olla, eks ole. Ma muud ei teegi, ega olegi võimalik, eriti viimsel ajal.
Aga seekord üle tüki aja üks mustikapirukas raamatusarjast 100 rooga "Marjad". Täpne retsept on olemas Toidutares. Siin pole muud kommenteerida kui etma peaaegu ise ei saanudki seda kooki, kohe söödi ära. Kahe pere peale oli seda kooki liiga vähe. Aga noh, suuresti sellepärast, et see oli nii hea. Jäätisega sõimegi.

Laupäev, 29. märts 2014

13. nädal: Brita kook ja kirju koer, SÜNNIPÄEV!

Vanem pojake sai täna 7-aastaseks.Sel puhul panen kirja paar meie pere sünnipäevade must-be-d, mis pole küll uued retseptid, aga mis jällegi võiks olla mul siin ilusti kirjas, nii igaks juhuks.

Kõigepealt Brita kook. Sellest on omajagu versioone, mina teen alati vaarikatega. Olen proovinud ka maasikatega, aga vaarikatega on palju parem. Lisaks meeldib mulle (ja ka teistele), kui kook on üle öö seista saanud. Seda muidugi eriti ei juhtu, et midagi järgi jääb, nii et kui ma just meelega eelmisel õhtul valmis ei tee, siis me sööme ikkagi mitte nii väga seisnult. Tänase koogi põhjad tegin eie õhtul valmis, kokku monteerisin täna hommikul. Natuke tuleb kokku vajutada, siis jääb paremini kokku ja sulandub ka natuke. Igatahes üks meie pirtsupoolen (aga väga armas) sugulastüdruk ütles, et palju parem kui Werneri oma. Mulle meeldib ka enda oma rohkem , aga ma mõtlesin, et see on koduse maitse värk.

Lisaks tegin topeltportsu. Rahvast oli kokku 18 ja KÕIK SÖÖDI ÄRA. Üks 5-aastane sõi nt 3 tükki, mu oma 1-aastane 2 tükki, sünnipäevalaps ka umbes 3 tükki... Jne. Kusjuures muud oli ka süüa!

Üks retsept on olemas Nami-namis. 100 rooga koogiraamat nr 3-s, millest mina lähtusin, oli ainus erinevus see, et 1 dl piima asemel tuleb võtta 0,25 dl, aga seekord sai põhi kõvavõitu, nii et see 1 dl võiks isegi parem olla. Või siis kusagil vahepeal. Suhkrut panen alati natuke vähem, kuna kook on ise nii magus niikuinii.

Ja nüüd siis kirju koer. Selle retsepte on veel rohkem ja osasid neist olen ka proovinud. Siiski on meie pere absoluutne lemmik üks vana retsept, mida ma netist ei leiagi. Kondenspiimaga variandid pole meile nii meeldinud.


Retsept:

2 pakki küpsiseid
200 g võid
1-2 muna
4 spl kakaod
1/2 klaasi suhkrut
100 g tükeldatud marmelaadi

Purusta küpsised kaussi tükkideks ja lisa marmelaadi kuubikud. Sulata või ja lisa sellele suhkur ja kakao. Lase segul jahtuda. Lisa lahtiklopitud munad ja sega hoolikalt. Kalla saadud mass küpsistele ja marmelaadile. Sega veelkord ning kalla küpsetuspaberile ja keera "toruks". Tõsta paariks kolmeks tunniks külmkappi.

Mul oli seekord spetsiaalne hapu marmelaad ja sellega oli eriti hea! Tasakaalsutas väga hästi seda muidu üsna hingematvat magusust.



Neljapäev, 27. märts 2014

13. nädal: spagetti carbonara

Ikaldus. Uued tööd ja tegemised tulevad peale. Ükspäev tegin klimbisuppi, ilusti retsepti järgi, aga klimbid ei tulnud kuigi head. Mõni päev proovin teist klimbiretsepti, siis tuleb selest ka postitus (vist).

Aga täna tuli spontaanselt klassikaline spagetti carbonara Anni Arro retsepti järgi Tartu Mill'i reklaamvihikus.

400 gr spagette keema

100 g peekonit hakkida, kuumutada u 30 gr-s võis
lisada 4 hakitud küüslauguküünt, praadida tasasel tulel, et küüslauk ei kõrbeks

2 munakollast ja 2 muna kloppida lahti, riivida sisse u 90 gr parmesani

Kui spagetid on al dente, kurnata (jätta alles veidi vedelikku) ja lisada pannile singi juurde. Lisada muna-juustusegu, keeduvedelikku,  natuke soola-pipart, segada läbi, pael peterselli ja veel veidi parmesani.

Kõik. Mõned allikad väidavad, et koort võib ka panna. Mõnes piirkonnas pannaks, mõnes mitte.

Meie perele väga maitses.

Laupäev, 22. märts 2014

12. nädal: muffinid valge šokolaadi ja punaste sõstardega

See nädal on retseptikatsetuste osas väga vaene olnud, kuna koolivaheaja ja komandeeringute tõttu on pere pidevalt väga väike.

Siiski, kuna on laupäevaõhtu, ja seda tuleks miski hea magusaga tähistada, siis tegime muffineid. Tütreke tahtis muffineid valge šokolaadi ja punaste sõstardega ning netist leidsin ühe peaaegu täpselt vastava retsepti. Tõsi, originaalis on kasutatud maasikaid, aga on öeldud, et võib ka muude marjadega teha.

Tegimegi lapsega koos, hea lihtne oli. Kõige raske osa on šokolaadi hakkimine, aga ülejäänuga saab laps ise hakkama. Miskipärast tui tainast tublisti rohkem kui 12 muffini jagu - u 14 jagu hoopis.

Omal algatusel, st jällegi tütre algatusel tegime peale roosa glasuuri tuhksuhkrust ja punasest sõstardest pressitud mahlast. Roosa sai imeilus roosaroosa ja sobis täiuslikult. Nii maitse kui ka väljanägemise poolest. Need on nüüd ühed mu lemmikmuffinid kindlasti!

Vaatan, et seda retsepti on proovitud õige mitmes blogis ja ühes neist on kaunistamiseks kasutatud vahukoort. Vahukoorega on ka kindasti hea, ja võiks teinekord proovida, aga mul on isegi tunne, et sellise kauni roosa glasuuriga on parem. Ja ma pole kindel ka maasikate osas. Maasikad on selgelt parimad värskelt, või siis moosina. Küpsetistes lähevad nad hapuks ja suht mõtetuks.

Kolmapäev, 19. märts 2014

12. nädal: väikesed kohevad pannkoogid

Olen nüüd juba mitu korda teinud selle Ragne retsepti järgi väikeseid kohevaid pannkooke.
Väga nämmad ja kohevad tulevad. Laset sõnul küll vanaema pannkookide vastu ei saa, aga noh, kes suudakski võistelda vanaema pannkookidega? See on ju ülim, mis lapsele olla saab.

Meie pere jaoks tuleb teha kahekordne kogus, sel juhul võib juhtuda, et üks pannitäis (4-6 tk) jääb järgi ka. Toorjuustu asemel olen kasutanud ka ricottakreemi.

Siia kirja sai see mitte kui uus retsept, vaid pigem seetõttu, et ma retsepti alati kiiresti üles leiaksin.

Esmaspäev, 17. märts 2014

11. nädal: kõrvitsa-kaneelilõõts

Netti lapates jäi silma üks rikkalik pärmitaignaküpsetis: rebitav kõrvitsa-kaneelilõõts.
Tavaiste kaneelisaiade lähisugulane, aga mulle meeldib, kui sees on midagi natukenegi tervislikku ka (kõrvits) ja üldse saab midagi natue teistmoodi teha (struktuur). Kuivpärm, mida kasutasin, oli vist veidi vana, seega kerkimine jättis psiut soovida, lisaks on ka ahi tuksis ning ei saanud kasutada oma lemmikut pöördõhku, aga maitse oli hea, eriti hästi värskel ja soojal saial. Sobib, nagu pärmitaignaküpsetised ika, kohe söömiseks ja seega pigem seltskonnale kui perele.

Laupäev, 15. märts 2014

11. nädal: apelsinikeeks

Üle tüki aja üks lihtne keeks - apelsinikeeks.
Glasuuri ei jõudnud peae teha, raputasin vaid tuhksuhkrut peale, aga oli niisamagi väga hea, eriti keeksisõpradele nagu mina.
Polegi midagi lisada. Ainult niipalju, et keeksi tegemist ei tasu viimasele minutile jätta, sest ahjus tahab ta üsna pikalt olla ja siis veel jahtuda ka. Tööd iseenesest on temaga päris vähe.

11. nädal: itaalia hakkliha-köögiviljasupp

Sarja 100 rooga raamatust "Supid. Pajaroad. Vormiroad".
Retsept on olemas ka netis

Põhimõtteliselt võib siin lõputut varieerida. Põhiasjad on hakkliha, sibul, porgand, miski tomatihoidis, oakonserv, makaronid ja ürdid. Mina panin selleri asemel pastinaaki, purustatud tomatite asemel tomatipastat, pruunide ubade asemel valgeid jne. Väga hea ja toekas supp, maitseb hästi ka lastele. Kui teha paksem supp, võib peale riivida ka parmesani.

Esmaspäev, 10. märts 2014

11. nädal: toekas pelmeenisupp

See on nii lihtne, kerge, peaaegu üdini tervislik ja hea toit, et kiirel suvisel ajal võiks seda iga nädal teha. Täiesti lollikindel, ja pakub võimalusi varieerimiseks ka.

Internett on pelmeenisupi retsepte täis, kõik üsna sarnased. Mina võtsin 100 rooga sarja "Kiire perenaise road" ja tegin selle järgi. Kirjutan üles ka:

1,2-1,5 l kanapuljongit
1 sibul
2 suurt porgandit
3 kartulit
soovi korral porrut või juursellerit (minul oli juurseller), sobiks ka kaalikas
pakk minipelmeene (350 g)
paar peotäit herneid
4 sl sulatatud juustu
maitserohelist
maitsesta soovi kohaselt

Nagu ikka, juurikad varem keema (10-15 min), siis pelmeenid ja herned, keedad veel ca 10 min.
Ja lõpuks juust ja roheline.

Meie perele jagus sellest korralikuks kõhutäieks (mõni sõi kolm suurt portsu) ja natuke jäi järgi ka.

Teisipäev, 4. märts 2014

Kümnes nädal: vastlakuklid

Kuna pere on juba nii suureks kasvanud, ja osad poe omad juba maitstud, siis otsustasin sel aastal taas ise vastlakukleid teha.
Tegin Ülle retsepti järgi, ja pool kogust. Etteruttavalt olgu öeldud, et pool kogust oli meie perele paras, kuna kaasa pole suur fänn, ja pisi alles nii pisi.Igale ühele jäi veel üks hommikuks ka. Kui teha täisports, siis see eeldab suuremat seltskonda. Sest kaua need kuklid ikka head on, eks ole.

Kuklid tulid mõnusad, aga vähem kohevad kui poe omad. Asi võib olla jahus, mida kasutan (mitte kõige kallim, ehkki täpselt sorti ei mäleta), aga mulle, mitte küll pärmitaignajumalannale, aga siiski aeg-ajalt tegijale tundub, et võikogust võiks ka veidi vähendada. Moosina läks käiku meie pere suur lemmik punasesõstramarmelaad, ja vahukoorele panin tsuti tugevdajat sisse.

Poe omadest edaspidiseks meeldejätmiseks nii palju, et proovisime kolme:
1) Hagari kuklid moosiga ja päris vahukoorega -kaugelt parimad, samas klassis kodustega, aga kuivemad
2) Selveri omad moosiga - kindel teine koht, aga esimesest päris kaugel
3) Pagaripoiste ilma moosita kuklid - viimased, mõtetud, maitsetud. Olen ka varem (korduvalt!) Pagaripoiste asjades pettunud, aga kuna lõhnad on neil seal nii ahvatlevad ja kõik kuidagi kutsuv, siis ma ikka aeg-ajalt langen lõksu...

Tegelikult oleks põnev proovida ka mõnd päris kohviku oma. Laps kiitis väga kohvik Sõsara kuklit, alati head on ka Tassikookide küpsetised.

Neljapäev, 27. veebruar 2014

Üheksas nädal: hapukapsasupp

See nädal on väga produktiivne. Muudkui aga head (uued) road.

Ma ei ole kunagi varem hapukapsasuppi teinud. Ma ei teagi, miks. Mulle ju ometi maitseb. Ehk pelgasin ajakulu? No igatahes nüüd on see viga parandatud.

Tegin Aeda retsepti järgi ja ossa raks, kui hea!
Tähelepanekuks niipalju, et liha võiks kindlasti olla sihuke kondiga tükk. Minul ei olnud, olid lihtsad (ehkki pekiga) sealihalõigud, ja mees ütles, et liha on liiga palju. Jah, selline mees, kelle arust on liha liiga palju... Mind ei häirinud, ja teda ka mitte, talle hirmsasti ja väga maitses, aga kui mõelda, et kas saab veel kuidagi paremini, siis jah: teha nii, nagu retseptis ette nähtud ja võtta kondiga tükk. Siis on kondi võrra liha vähem... :) Ja kuna kapsad olid päris hapud, siis suhkrut kulus ka hulga rohkem, et maised tasakaalu saada.

Tütrele ka väga maitses ja poisid sõid omad portsud ka kenasti ära.
Kord-paar aastas võiks hapukapsasupiteo ette võtta küll. Mõne aasta pärast tueb koguseid oluliselt suurendada, kui tahta, et jääks ka järgmiseks päevaks (sest hapukapsasupp on ju parim just seisnult ja soojendatult). No umbes kilo liha ja kilo kapsast kindlasti.

Kolmapäev, 26. veebruar 2014

Üheksas nädal: forell paprikakastmes

Juba ammu oli mõnusa rasvase punase kala isu, aga kui ma selle kala juba ostnud olin ja ettevalmistustega tegelesin, siis ma sain aru küll, miks ma seda ostu ja seega tegelemist vaistlikult üha edasi olin lükanud. Sest see puhastamine on nii tüütu! Vastikud luud.

Forellitükid paprikakastmes oli väga hea roog. Pärineb 100 rooga sarja kalaroogade raamatust. Millegipärast seda netis ei olegi. Kui välja arvata see aeganõudev puhastamisprotsess ja lähtuda retsepti puhul eeldusest, et käes on valmis filee, siis on see üks kiire ja lihtne roog küll.

Sinihallitusjuustu ma kastmesse ei pannud, ehkki see oleks sinna sobinud. Kartsin, et lapsed ei pruugi siis süüa ja ei olnud teist kah kodus. Panin hoopis kaks väiksemat porgandit paprikale ja sibulale lisaks.
Aprikoosimarmelaad, mida mul aga just kodus oli, sobis väga kenasti, nagu ma juba varemgi lõheliste-toitude puhul olen täheldanud.



Üheksas nädal: vabariigi juustukook

Leivaga kamaterriin ehk õhuline juustukook kama ja röstitud leivaga - nii on öeldud torti tutvustavas lõigus.

See on üsna teistmoodi kook/tort, ja võiks isegi kasutada väjendit "huvitav" ehk interesting, mis sageli väljendab kõhklusi toidu aadressil, aga see on selline pigem positiivne "huvitav". Tort ei ole kuigi magus ja antud kogusest tuleb üks hiiglama suur tort. Mina söön seda juba teist hommikut kohvi kõrvale hommikusöögiks - sobib väga hästi.

Ühesõnaga, see oli meie Eesti sünnipäevatort. Iga aasta ei teeks, aga kui on ikka külalised ja nii, siis iga kolme aasta järel võiks teha küll. See on just selline 24. veebruari pidulik roog, mis muudel (täht)päevadel ehk nii hästi oma kohta ei leia.

Netist ma retsepti (veel) ei leidnud, kuna see alles ilmus: nimelt "Pere ja kodu" retseptilisa "Pereköök" veebruari (2014) numbris.

Sisaldab ohtralt musti sõstraid, mis mulle eriliselt sobis, sest sel aastal on mu sügavkülmas just mustsõstrauputus.

Esmaspäev, 24. veebruar 2014

Üheksas nädal: kolme kihi salat

Eesti sünnipäeva puhul võtsin riiulist välja 100 rooga sarja piduroogade raamatu. Ma pole seda eriti kasutanud; vast paari-kolme magusat asja olen teinud.
Aga lapates leidsin ka Selle Õige üles: selleks on imemaitsev kolme kihi salat, kus on sees kõik lemmikud asjad: porgand, rosin, juust, küüslauk, peet, kreeka pähkel. Ja majonees.
Nüüd muidugi selgub, et retsept on ka netis kenasti olemas ja hea ongi: retsept Toidutares.

Pealmise kihi majoneesi jaoks segasin hulka ka hapukoort kartes, et muidu jääb liiga majoneesine.

Sai ohtralt kiitust. Ja kogu kupatuse tegin valmis elutoa laua taga samal ajal kontserti kuulates. Nii et igati väärt ja kordamist vajav retsept, sobib kindlasti ka suvisele peolauale.

Laupäev, 22. veebruar 2014

Kaheksas nädal: kana-kookosekarri

Võtsin raamatukogust raamatu "100 linnuliharooga" ja vaatasin, et ohho, kui palju häid retsepte, aga kui hakkasin täpsemalt vaatama, siis polnudki nii palju neid, mis meie perele sobiks, st sobiks lastele ja poleks liiga keerukad/aeganõudvad ega eeldaks mitme purgi jagu miski uue ostmist.

Liisk langes kana-kookoskarrile. Karri retsept on olemas ka Toidutares täpselt sellisena, nagu raamatus.

Minu kohandused oleks sellised, et karripastat tuleks panna OLULISELT vähem, eriti lastega arvestades. Ma paningi vähem ja sellisena mulle sobis, ja R ka veel nautis, aga nt P sõi ainult veidi ja Sassile ma ei julgenud üldse anda. Mahendamiseks panin lõpuosas juurde veel u 1 dl jagu külmutatud porgandi-hernesegu, mis väga hästi sobiks ja mida aedviljade ohtra söömise nimel võiks siia rooga ikka lisada. Siis on ka lastele tuttavam ja mahedam. Inverit ei pannud ma üldse, sest ma tean, et see on meie laste jaoks siiski liiga krehvtine.

Mulle tegelikult väga maitses ja teeksin kindlasti veel.

Teisipäev, 18. veebruar 2014

Kaheksas nädal: röstitud rooskapsad

Eesti blogidest ja raamatutest ma midagi ei leidnudki, mida teha korraliku koguse rooskapsaga. Ok, valetan, ühes blogis siiski oli retsept, millest ma inspireerusin. Ja mida tahaks ka kunagi proovida. Seda enam, et abikaasa pidi hakkama nüüd tihedalt Brüsselis käima. Sest Eesti poodides näevad nad nii kaltsud välja... Ja kust siis veel, kui mitte Brüsselist, eks ole.

Igatahes, leidsin teise retsepti rahvusvahelisest maailmast ja lähtusin sel korral pigem sellest.
Et siis 500 gr kohta kaks küüslauguküünt, oliiviõli, soola, ja ahju. Rosmariini ei pannud, sest see pole nii lemmik. Kui näiteks küüslauk :)

Vahepeal segasin õige mitu korda ja panin tilga vettki juurde. Lõpuosas puistasin peale mandlilaaste.
Väga viis, aga ehk oleks võinud veel panna paari tl jagu balsamico-mingi siirupi segu. Järgmine kord.

Kaheksas nädal: liha ja juurikad ahjus

See retsept, või õigemini lihtsalt üleskirjutus ei pärine küll kusagilt raamatust, aga enda jaoks tuleks ju omaenda õnnestumised ka üles märkida.

Tegin tavalist ahjuühepajatoitu, aga seekord õnnestus eriliselt hästi. Kindlasti tuli kasuks see, et liha hulgas olid pekiribad (nii nämmad...)! Pruunistasin liha pannil, maitsestasin soola-pipraga ja panin koos kartuli-porgandiga ahjupotti (mu armas Rimi sinine). Vedelikuks segasin kokku u 2 spl alõtsapüreed, panniloputusvee, veidi veiselihafondi, veidi balsamicot, küüslaugusoola, sortsu kadakamarjasiirupit, pool tl suhkrut ka. Liha panin kõige peale ja taisematele tükkidele sai veel mõni tilk oliiviõli. Ning kõige tipuks apelsinimahla pakist mõned tilgad...

See värk tuleb panna kuumemat sorti ahju. Tunniga oli valmis, aga ma lasin 1,5 tundi olla.

Ja siis: kaste! Nagu ütleb MKR-Manu: kaste, kaste, kaste!

Kastme tegin ahjupotis olevast vedelikust, mille valasin võis kuumutatud jahule, juurde veel tiba veisefondi, soola, tilk sojakastet, vahukoort, peterselli. Kastet võiks alati rohkem olla, sest alati on tunne, et viimaseid palakesi süüakse ilma kastmeta. Sest see kaste sai jällegi nii jumalik!

Lisaks tegin ahjus röstitud rooskapsaid, mis lähevad kergema tuleviku nimel eraldi postitusena.

Esmaspäev, 17. veebruar 2014

Kaheksas nädal: chili con carne

Küsisin eile tütrelt, mida me süüa võiks teha. Tema soovis tex-mexi: kas tortiljatšipsidega midagi või tortiljawrappe. Kuna hakkliha oli ostetud, ja paprika ka, langes valik kindla peale minekule, milleks on chilli-con-carne-tibakese-sokolaadiga (blogist Ise tehtud. Hästi tehtud). Olen seda varemgi teinud ja seetõttu seda enam tuleb see ka siia meeldetuletusena ära märkida.

Seekord sõime supina, kuna tuli vedelapoolne. Peale riivjuustu, hapukoort, tortiljakrõpse, ning lisaks maitseaineid, mida keegi soovis. Ma meelega ei teinud väga kanget, et Sass kah süüa saaks, ja tõepoolest, sõi temagi kaks portsu, nagu kõik teised.

See roog on meie pere jaoks sihuke mõnus talvine mugavustoit (comfort food): soe, maitsev, tervislik. Kõik kiidavad ja vitsutavad. Mulle isegi väga meeldis just see tšilli-supina söödav versioon. Teinekord siis jälle riisiga.

Seitsmes nädal: kana-nuudlisupp

Üks korralik kanasupiretsept peaks igas varamus olema. Ma pole küll kindel, kas see siin nüüd see kõige kõigem on, aga üsna lihtne oli teha ja lastele küll väga maitses.

Retsept oli raamatust "100 rooga. Supid, pajaroad, vormiroad", aga on olemas ka Toidutares täpselt samasugusena.

Paprikat mul polnud, selle asemel riivisin hoopis paraja portsu juursellerit, mis ongi minu arust supis hoopis parem kui paprika. Nuudleid paneks pigem natuke vähem.


Neljapäev, 13. veebruar 2014

Seitsmes nädal: lihtsad odra/kaeraküpsised pähklitega

Pole sel nädalal üldse kokkamissoonel.
Plika klassiõhtuks tegin lihtsaid odrajahuküpsiseid india pähklitega. Aga kuna mul on järjekindlalt raskusi sellega, et joonelt retsepti jälgida, siis asendasin poole odrajahust kaerajahuga, sest mulle endale hullult maitseb just kaerajahu küpsetistes. Odrajahu ka, aga just kaerajahu annab mõnusa pähklise meki.
Igati mõnus ja tervislik amps selles mõttes, et ei teragi nisujahu! Jee!
Need vähesed kakud, mis koju jäid, söödi igatahes kohemaid ära. Kiireks ja lihtsaks ettevõtmiseks suurepärased!

Neljapäev, 6. veebruar 2014

Kuues nädal: aedoapirukas

Lihtne ja kiire õhtueine, mis põhineb sellel retseptil.
Minu versioon erines seepoolest, et panin põhjale kõigepealt 200 gr toorjuustu, seejärel ladusin peale külmutatud oad ja herned (eelkõige Sandri jaoks), siis piima-munasegu ja peale mozzarellarattaid.
Kõigile maitses väga-väga! Kindlasti tuleb seda kasutada (ja varieerida täidistega) kiirete argiõhtute roana!



Kolmapäev, 5. veebruar 2014

Kuues nädal: kana palsamiäädika-apelsinikastmes

Retsept "Oma maitse" 2010 retseptiraamatust. Panen siia kirja ka:

4 broilerifileed (mul olid filelõiked)
2 sl oliiviõli
2,5 sl palsamiäädikat
150 ml värskelt pressitud mahla
150 ml kanapuljongit
2 tl rosmariini
1,5 sl heledat Muscavado suhkrut
1 võikuubik (mina panin u 1,5 sl)
soola-pipart
vahukoort

Pane fileed kile vahale ja tambi õhemaks. Maitsesta soola ja pipraga. Küpseta oliiviõlis mõõdukal kuumusel mõlemalt poolt 2-3 min.
Vala kanale äädikas, mahl, puljong ja rosmaroon ja soola. Aja hautis keema ja lase 5 min kergelt podiseda. Sega aeg-ajalt ja pööra kana ringi.
Tõsta kastmesse suhkur, või. Keeda nii kaua, kuni see muutub paksemaks ja siidiseks. Minul tundus see nii kaua aega võtvat, et võtsin kana välja ja lisasin koort. Vat siis läks õigeks.
Serveerimiseks sobivad ideaalselt fileeritud apelsinid. Minul olid seekord veriapelsinid ja need olid võrratult kaunid! Roheline salat (jääsalat) sobis samuti, nagu ka riis.

See kaste oli lihtsalt liiga hea! Limpsisime kõik ära!

Teisipäev, 4. veebruar 2014

Kuues nädal: kõige parem rabarberikook

Just selliselt, nagu postituses mainitud, on seda kooki nimetanud blogi E4 autor.
Retsept on siin.
Ja nii ongi. See ongi kõige parem. Ja päris lihtne ka!
Mina tegin pool kogusest, st ümmargusse vormi, ja ongi peaagu kõik ühe õhtuga otsas. P sõi 4 tükki! 4!
Kasutasin ära rabarberimahla tegemisest jäänud pära, mille olin sügavkülma pannud, ja kuna seda oli vähem, kui vaja, lisasin veel 100 gr astelpajumarju. Jeekim, kui ilusaks need selle koogi tegid! Ja ei olnud üldse liiga hapud, nagu ma natukene ikka kartsin, kohe üldse mitte! Nii et see pole mitte ainult kõige parem, vaid ka kõige ilusam rabarberikook, kui kasvõi veidike astelpajusid juurde ilutsema panna.

Pühapäev, 2. veebruar 2014

Viies nädal: lasanje, klassikaline

Lasanje on üks mu lemmik-lemmikroogi. Tundub, et ka laste.
Tavaliselt teen seda retsepti järg, mis on kirjas 100 rooga sarja raamatus " Supid. Vormiroad. Pajaroad.".
Leidsin, et see on olemas ka netis, Toidutares. Täpselt retsepti järgi tegin seekord, ja imehea!
Kirjas on, et jagub kuuele; meie pere praeguse koossseisu juures jätkub isegi kaheks korraks, kui salatit kõrvale süüa, ja teise korral nt ka tükike saia kõrvale võtta.

Reede, 31. jaanuar 2014

Viies nädal: magusad kanakoivad

Retsepti algidee on nami-namist: vahtrasiirupis röstitud kanakoivad.
Ma arvasin, et mul on vahtrasiirupit veel hulgim, aga selgus, et teps mitte. vaid õige natu. See-eest pesitses kapis juba mullu Saaremaalt ostetud kadakamarjasiirup, mis mulle aeg-ajalt etteheitva ja kurv näoga otsa vaatas, sest ma ei osanud seda kusagil kasutada.
Aga nüüd siis tuli tema kord. Asendasin põhiosa vahtrasiirupist kadakamarjasiirupiga ja ma arvan, et ei saanud sugugi kehvem. Nagu retsepti juures kirjas, tasub kastet teha rikkalikult.
Erinev oli veel see, et panin ahju (ikka oma suurde puuahju) ainult koivad, loobudes kartulist ja tomatist. Kartul muutub mulle iga aastaga üha enam vastumeelsemaks ja on minu arust maitsev ainult pudruna, ning küpsetatud tomat pole meil ka siiani erilist vaimustust kohanud. Tegin hoopis kõrvale riisi, mille sai siirupikastmega mõnusasti üle valada, ning kirsstomatid läksid taldrikule värskelt, koos veidikese jääkapsaga.
Sass ahmis endale hirmsuure taldrikutäie magusat riisi, piiga keskendus lihale.
Väga nämmnämmnämm roog.

Pühapäev, 26. jaanuar 2014

Lambalihamarinaad

Lambaga on mul sihuke suhe, et see kas õnnestub ideaalselt või läheb täitsa untsu. Kuna päris sageli ikka õnnestub, siis meie pere lapsed nimetavad lambaliha oma lemmiklihaks. Sest kui ikka õnnestub, siis õnnestub suurepäraselt, suussulavalt...
Siiani pole ma taibanud retsepti üles kirjutada. Kuna täna oli jälle õnnestumine, siis püüan mälu järgi iseendale tuleviku tarbeks kirja panna, mida ma kokku segasin.
Umbes nii see oli:
u 1,5 dl vett
1/4 väiksest veisepuljongifondi karbist
2 väikest küüslauguküünt (purustatud)
1 tl -1 sl (umbes seal vahel) sinepit
1 või 2 sl sojakastet (niristasin pudelist, tõesti täpset kogust ei tea)
1 väiksem sl alõtšamoosi/marmelaadi (tean varasemast kogemusest, et võib asendada nt punasesõstramarmelaadiga)
1 sl fariinsuhkrut
1 tl kadakamarja- vms maitsesoola

See oli üks korralik kints, mis hommikul marinaadi läks. Ahju pannes raputasin veel soola ja pipart peale, kuna mingi eelmine kord tegin mageda ja see ei kõlvand sugugi hästi...
Korralikult köetud (talvises) ahjus sai olla 2,5 tundi, ideaalis oleks kõige paksem koht tahtnud olla 3,5 tundi.
See osa, mis oli allpool, marinaadivedeliku sees, ja ka õhem, oli nii imeline, et lihtsalt sulas suus.
Ja otse loomulikult tuleks potti suruda ka korralik ports kaalikaid, sest lammas ja kaalikas - need teineteiseta ei saa!

Kolmapäev, 22. jaanuar 2014

Neljas nädal: kohupiima-kaerakaraskid

Retsept Pere ja Kodu retseptivihikust aprill'13.
Kirjutan kiirelt-põgusalt ümber:
3 dl kaerajahu
1 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
50 gr sulatatud võid
80 gr riivjuustu
250 gr kohupiima
1,5 dl piima
Pealepuistamiseks 1 sl kaerahelbeid.

Sega kõik kokku, aga mitte liiga palju. Tee 4-5 lamedat kakku (1 cm paks)
Mätsida on neid kaunis raske. Käed teha jahuseks, aga ikkagi kleepub, väga. Kui seda poleks, oleks tegu eriti lihtsa asjaga. Aga lihtne ja väga hea on sellegipoolest.

Küpseta 220 kraadi juures 15 min.
Sõime või ja juustuga - imehead!

Teisipäev, 21. jaanuar 2014

Neljas nädal: šokolaadi-kaerahelbeküpsised

Kokkamislainel, nagu ma olen (suuresti seetõttu, et jälgime pidevalt sarja "Minu köök on parim"), valmisid paar päeva tagasi kaeraküpsised. Šokolaadi panin oluliselt vähem kui retseptis ette nähtud, 200 gr asemel u 120 ja minu arust sellest täiesti piisas. Kuna lisasin ka veidi järgijäänud kaerahelbeputru, tulid mu küpsised ilmselt pehmemad kui originaalretsepti järgi, aga igatahes väga-väga head. Jagasin neid jao pärast, jagatuna mitmele päevale. Külmal talvehommikul on lihtsalt ideaalne võtta pudru peale veel üks toitev ja šokolaadine-pähkline küpsiseamps. Neid võiks kohe pidevalt varusk olla, eriti talvisel ajal ning juhul, kui natukenegi iseloomu jagub. Mul endal on selega mõningaid raskusi, seda enam, et pidevalt kodus olles on need küpsised mul pidevalt silme ees. Või vähemalt on ajusoppi salvestunud, et nad on vaid käesirutuse kaugusel...

Neljas nädal: pohla-šokolaadikook

Nami-namist üks lihtne ja kiire ja suht soodus kook. Leidsin külmkapist päris mitu karpi pohli, seega tuleb pohlakooke ja -toite veelgi. Aga ega neid teab mis palju polegi.
Mul oli natuke šokolaadi, asendasin sellega osa kakaost.

Pühapäev, 19. jaanuar 2014

Kolmas nädal: Mehhiko lainel

Oli vaja üks taco-kaste ära kulutada ja umbes oli ka idee, mida teha. Retsepti leidsin oma suurest Ameerika kokaraamatust taco-salad'i nime alt. Panen siis kirja, kuidas tegin. Meile kõigile hirmsasti maitses, kõik sõid umbes 3 portsu. See on jällegi geniaalne kiire ja üsna tervislik roog. Peaks sagedamini tegema!

450 gr pakk kalkuni hakitud kintsuliha (või muud hakkliha)
3 küüslauguküünt
purk (250 gr) mahedat taco-kastet
suur purk (mul oli 500 gr) pruune ube
avokaadot
salatit
riivjuustu
hapukoort

Liha ja küüslauk praadida pruuniks, lisada taco-kaste ja oad. Võib panna ka natuke maisiteri. Ja kes tahab enam vürtse, võib ehk veidi tšillit lisada, või soola-pipart. Meile maitses niisamutigi hirmhästi.

Serveerisin maisitšipsidega, peale riivjuustu ja hakitud avokaadot, kõrvale salat (rohelist, tomatit, paprikat). Hapukoort lisab igaüks maitse järgi.

Kolmas nädal: marineeritud heeringas punase sibulaga

Marineeritud heeringas on üks me pere lemmikroogi. Pärtel, nagu ikka, suhtub küll leigelt, aga siiski pigem soosivalt. Olen teinud sellist heeringat ka varem, aga ei leia enam retsepti üles. Seekord tegin Mari-Liisi blogi järgi heeringat punase sibulaga.

Oli mõnus ja mahe, aga ma ideaalis ootaks mingit väikest särtsu juurde. Ma ei teagi, kas lisada pipart või soola või äädikat või suhkrut? Midagi nagu jäi puudu minu jaoks. Ehkki väga hea oli igatahes. Kui ma nüüd retsepti vaatan, siis sibulat panin vähem. Äkki oli selles asi?



Kolmapäev, 15. jaanuar 2014

Kolmas nädal: Kookosekrõbedik marjadega

Lihtsalt võrratu söögielamus nii lihtsast asjast nagu krõbedik!
 Retsept pärineb Sille Vadi väga inspireerivast raamatust "Ahvatluste aasta".

Minu kokkamisaasta jooksul tahaksin teha igas kuus sellest raamatust (mis on jaotatud kuude kaupa) vähemalt ühe vastava kuu retsepti. Jaanuarikuu retsept on lk 14 ja ma kordan: see on fantastiline, lihtne, geniaalne, imeline. Marjaseguna kasutasin 200 gr mustikaid, 100 gr pohli ja 100 gr vaarikaid ja ma ei kujuta kuidagi ette, et ideaalsemat kooslust on üldse võimalik tekitada. Soojale roale panin peale natuke jäätist ja natuke vahukoort ning tunnistan ausalt, et see oligi meie pere õhtusöök!
Kahjuks netti pole see retsept jõudnud, aga oi, see läheb kordamisele!





Teine nädal: porgandi-ananassimuffinid

Need pärinevad raamatust "Hommikusöögid", lk 76.
Netist retsepti ei leidnud.
Tegu on väga mõnusate, mahlaste, kindlasti mitte kuivade muffinitega. Kergema eine eelistamisel võiks rasvaine kogust vähendada, ehkki ma isegi vähendasin (originaalis on 2 dl õli). Mulle jällegi meeldib idee mõnusa maistega küpsetisest, mis ometi sisaldab ka kasulikku!

Esimene nädal: tuunikalatort

Mulle võileivatordid üldiselt maitsevad, eiti isetehtud. Polnudki ammu teinud, ja oma sünnipäevaks on ju igati põhjendatud valmistada seda, mille järgi just endal isu on.
Uhke-ja-maitsev-tuunikalatort vastas igati ootustele. Lisaks väga mõnusale maitsele oli seda ka väga lihtne ja kiire teha: oluline pluss! Mul ei olnud aega lasta tal üleöö seista, piisas ka 5-st tunnist, et sööjad kiidaks ja mõmiseks. Ütleme nii, et päris 10/10-st ei annaks, aga 9 küll. Nüüd tahaks varsti ka mingit singilist proovida teha.
Eriti hästi õnnestus kaunistamine: riivitud kurk (jääb superilus!), munavalge, munakollane, paprika.

Esimene: Brownie mustade sõstardega minu enda sünnipäevaks

Mustsõstrabrownie pärineb Mari-Liisi blogist, mida ma päris palju kasutan.
See on üks väga kiire, väga lihtne ja tõeliselt suurepärase maitsega maius. Mulle väga meeldib mõte lisada musti sõstraid. Minu korilasevaim ei näita väsimuse märke (tegelt näitab, aga ma ignoreerin neid), seega korjan ma suviti hullult igasugu marju ja topin neid sügavkülma, sest nii kasulikud jne, eks ole. Ja siis talviti nuputan, mida neist küll teha, sest nagu enamik külmutatud marjadest, muutuvad ka sõstrad külmas hapuks, väga hapuks.
See on üks väga leidlik viis ühendada väga maitsev vähemalt natukese väga kasulikuga!

Minu CHALLENGE 2014

Mulle meeldivad kokaraamatud. Eriti sellised, kus retsepti juures on hea pilt ning nii pildil kui ka retseptil on õhku hingamiseks. Veel enam meeldivad sellised raamatud, kus lisaks retseptile ja pildile on veel midagi: kas siis antud toidu iseloomustus, või veelgi parem, mingi mõtisklus. Õnneks selliseid kokaraaatud ilmub ja nad on väga inspireerivad.
Aga miks ma neid siis ometi nii vähe reaalselt köögis kasutan?
Üht vastust ma tean: mul on selle ajaga nagu on. Ühest küljest nagu veidi aega on, sest olen ju kodune, aga kuna kodus olemisega kaasneb ka üks aktiivne väikemees, ning poolest päevast ka mõned suuremad tegelased, siis on mu aeg ikkagi väga piiratud ja hakitud.
Teiseks ei viitsi ma väga poes käia ega igasugu imeasju kokku osta. Asju, mida kasutan vaid ühes retseptis. Mul lihtsalt ei ole ruumi nii paljude asjade hoidmiseks. Seega eelistan lihtsaid ja kiireid retsepte, milles võimalusel kasutada oma varusid (sügavkülmamarju, moose, salateid) ning põhitoiduaineid, mis võiks ideaalis kodus olemas olla. Sest pikalt igapäevast etteplaneerimist pole ma veel ära õppinud.

Aga tegelikult on häid, lihtsaid retsepte väga palju.

Siis ma mõtlesingi, et kirjutan üles, mis mulle on meeldinud ja kuidas meeldinud - see on mu omaenda väike retseptikogu.

Challenge ka:
TEHA IGAL NÄDALAL VÄHEMALT ÜKS KORD ÜHE UUE RETSEPTI JÄRGI SÜÜA.

Ja kirjutada see siia üles, või linkida, või panna märge raamatule ja leheküljele.

Sööme terviseks!