Mis siin toimub?

Kirjutan siia üles meie perele enam meedinud retseptid: see on mu omaenda väike retseptikogu. Neid, mis ei nii väga meeldinud, ma üles ei kirjutagi.

Challenge ka:
TEHA IGAL NÄDALAL VÄHEMALT ÜKS KORD ÜHE UUE RETSEPTI JÄRGI SÜÜA.

Ja kirjutada see siia üles, või linkida, või panna märge raamatule ja leheküljele.

Laupäev, 22. jaanuar 2022

Kõrvitsapannkoogid

Jaanuar on siin retseptikogus kõrvitsakuu. Juba kolmas retsept kõrvitsaga! Aga mis teha, see on see aeg, kui mu kahele imeilusale tumekollasele kõrvitsale hakkasid plekid peale tulema. Õnneks sain enne jaole, kui midagi kaotsi läks. Kuna need kõrvitsad on tõesti imeilusad, siis püüan nad ise maksimaalselt ära kasutada.

Täna hommikuks tegin kõrvitsapannkooke. Peene riiviga ma küll riivida ei viitsinud, lasin köögikombainist läbi - sel on keskmiselt jäme riiv, aga tohutu boonus on see, et mõned sekundid ja kõik on valmis. Ja väga hästi sobis. Esialgu tundus kõrvitsa kogus muu kraami kõrval ehmatav. Need pannkoogid näivad koosnevat ikka peaaegu AINULT kõrvitsast. Aga panni peal käitus tainas absoluutselt eeskujulikult: ei vajunud liialt laiali, küpses ühtlaselt, ei jäänud kinni, väga kerge oli ringi keerata ja küpsemisaeg oli ka väga lühike. Supermõnus teha. Pannukad jäid just mõnusa paksuse ja suurusega. Maitse oli ka väga mõnus. Ei olnud üldse liiga kõrvitsane! Mul on muidugi ka äärmiselt maitsev kõrvits, seda on mõnus niisama paljaltki süüa. 

Jahusegus kasutasin erinevaid jahusid, sh kaerajahu ja speltamannat. Seda viimast soovitan kindlasti siinses segus kasutada, see sidus väga hästi ja on tervislik ka. Mina kasutan Loona talu veski jahusid, sh speltamannat. Kõik jahud tulevad sealt. Tuuakse koju ära ja puha. 

Seekordne pannkoogitegu läks kuidagi kiiremini kui suurte, ülepannikookide tegu. Ja kui kõrvitsat on käes, on see päris hea roog ka suurema seltskonna võõrustamiseks. 


Neljapäev, 13. jaanuar 2022

Kõrvitsakarri

 Üks imehea roog, mis sai inspiratsiooni kõrvitsa-kikerhernehautise retseptist. Hälbisin liialt retseptist, et seda päris samaks asjaks nimetada. Nt suvekõrvitsa asemel kasutasin ainult kõrvitsat (mul oli ilus, tihke, tumeda viljalihaga isend), köömneid ei olnud, kikerherneid samuti mitte. Panin hoopis natuke mingit kõva suitsuvorsti juurde, lisasin veel kookospiima ja sibula praadimisel karri maitseainet ning saingi karri. Serveerisin riisiga. Veel maitsvam oli järgmisel päeval! Ma sööks seda ikka kohe pidevalt!

Kolmapäev, 12. jaanuar 2022

Kõrvitsa-kookoskook

Üks tumekollane ja tiheda viljalihaga kõrvits sai lahti lõigatud ja üha uusi retsepte katsetatud. Kõrvitsapüreesuppi tegin niikuinii, selleks ma retsepti ei vaja. Oluline on meeles pidada, et lisaks kõrvitsale ja kartulile võiks lisada midagi veel, nt pastinaak on väga hea, aga ka maguskartul. Või mõlemad.

Aga magusaks sai valitud kõrvitsa-kookosekook. Väga-väga maitsev kook! HÕRK!

Suhkrut panin 2 dl ja sedagi on uhkelt, pigem lisaks hulka veel törts sidrunimahla või ebaküdooniahoidist. 1 tl vanillsuhkrut läks ka juurde. Mul oli väga ilus tume kõrvits, panin heledamaga pooleks ja väga ilus sai ka. 1/4 jahust oli kaerajahu ja väga hästi püsis koos. 

Tegemine on väga lihtne, kui või/margariin eelnevalt pehmenema võtta. Toitev on ka, sobib hästi suurele seltskonnale. Väga-väga hea ja fantastilise piirimail.

Pühapäev, 2. jaanuar 2022

Mandliküpsised ehk ricciarelli

Kui päris aus olla, tegin neid küpsiseid veel eelmisel aastal, vana-aastaõhtu lauale, aga kuna süüa oli niigi hirmus palju, siis need lauale ei jõudnudki. Oleme neid nüüd eile-täna oma perega näksinud.

Omaette veider oli see, et hakkasin tegema, siis avastasin, et kodus pole apelsine ja saatsin mehe poodi. Mees tõi apelsinid, mina hakkasin küpsiseid tegema, aga unustasin apelsini kasutada... 🙈

Aga kuivatatud aprikoose lisasin küll. Kreeka pähkleid ka, aga need purustasin koos mandlitega köögikombainis, nii et jäi vaid jahu.

Nii, aga tulemus? Imeline! Väga hõrk, pidulik! Eriti hullult maitsesid mu keskmisele lapsele ja mulle endale. Ma tegin kahekordse portsu ja vähem polegi mingit mõtet teha, need mahtusid ilusti ühele ahjuplaadile. 

Laupäev, 1. jaanuar 2022

Aeglaselt küpsenud veiseliha punase veini kastmes

Hollallaa, algab 9. aasta mu retseptikogus. Ühtegi blogitähtpäeva pole pidanud, aga rõõm on näha, et olen suutnud enam-vähem stabiilselt püsida u 34-36 uue retsepti juures aastas.

Tänane postitus kajastab teostuslikult eilset, sest seda imepärast veiselihahautist tegin ma eilsele vana-aastaõhtulauale. Kuna võtsin kokkamise suuremalt ette, siis natuke jätsin süvenemata ja soovitatud Food Studio kastmed ostmata. Panin siis lihtsalt u 200 ml punast veini ja 300 ml vett, lisasin puljongikuubiku, soola ja pipart. Natuke isegi vist liiga palju, ehkki mitte väga. Kaneelikoore panin ka kampa, ja nelgid. Ainult loorberilehti ei pannud, sest mulle loorberimaitse istub vaid kalasupi juures. Veini sai ka parasjagu, rohkem ma ei panekski. Kastme paksendasin pärast nisujahuga ja lisasin üksjagu piima ja võid, muidu oleks see olnud liiga kange. 

Hautasingi ahjus (stabiilsuse huvides soovitangi iseendal teha seda tavalises praeahjus, mitte puuahjus) u 4-4,5 tundi. Täpselt 1,2-kilosest tükist jagus 8 sööjale, kellest 3 olid alla 10-aastased ja kes sõid ka PALJU. Sellest kogusest jaguks ka 10-le sööjale, siis ehk jaksaks keegi süüa ka muud head kraami, mis laual, mul seekord jäi kausitäis kartulisalatit peaaegu täitsa alles, sest olime end lihast täis söönud. Kõrval tegin punase kapsa coleslaw'd, mis on küll imeliselt hea, aga selle liha kõrvale sobinuks tavaline ahjupeet isegi rohkem.

Igatahes sai see liha megakiitust. Ülevat ülistamist. Imetlemist. Endast ma ei räägigi, mina olen alati hästi haudunud veiseliha väga armastanud. 

Reede, 31. detsember 2021

Magusad jõulumandlid

Selle aasta viimase postitusena läheb kirja magusate jõulumandlite retsept. Teha oli lihtne, suurema osa tegi pesamuna. Aga minu arust on suhkrut ja muna ja kõike selle koguse jaoks liiga palju. Ma viskasin reaalselt vähemalt pool suhkru-vürtsi-munasegu pärast mandlite eraldamist (st pärast seda, kui segu tuli ahjust välja ja oli kuivanud) ära. Vabalt prooviks umbes poole väiksema kogusega. Maitse on muidugi võrratu, hurmav, täpselt selline nagu peab. 



Laupäev, 18. detsember 2021

Krõbe kana magushapus kastmes

Tuli hiina toidu isu ja üks Uncle Ben'si magushapu kastme purk oli ka ilusti olemas. Siis avastasin, ets sellest meie perele küll ei piisa ning kuna kana tahtsin niikuinii juurde teha, siis leidsin Nami-namist selle roa retsepti. Seega tegin pooles mahus kastet juurde: praadisin ühe suure sibula, veidi ingveri, 1 punase paprika. Selle segu lisasin valmis kastmele, samuti maisitärklisega paksendatud purgiloputusvee ja ketšupi, suhkru, 1 pls sushiäädikat. Lisasin ka veel ananassi, sest meile nii maitseb. 

Omaette ooper on kana. Tegin retsepti järgi, suuremapoolsed tükid (järgmine kord teeks ehk väiksemad), paneerisin kartulitärklises, praadisin kolmes jaos - see oli tegelikult ainus, mis selle roa puhul aega võttis. Ja siis lisasin krõbekana kastmele vahetult enne serveerimist. Poiste silmad läksid süües suureks, et küll on alles hea ja mahlane liha. Tõsi, see on vist kõige mahlasem kana, mis ma eales olen suutnud tekitada! Märksõnaks: paneering tärklises!

Serveerisin basmati riisiga ja no absoluutselt sama maitse, mis hiina restoranis. Nii täkkesse! Nämm! Muide, kuna sööjaid oli seekord vaid 4 ja ühel oli vist kõht täis, siis jäi suht palju alles, aga ongi hea! Eks paneering pehmeneb, aga kana mahlasus säilib kindlasti.