Sügisõhtune hautis hakkliha, köögiviljade ja läätsedega

Täiega hea sügisõhtuhautis: hakkliha-pajaroog läätsedega. Kõige lähemal tavalisele kapsa-hakklihahautisele, aga mõningate lisanditega ning ilma kartulita. Lihtne, maitsev, soodne, toitev, tervislik. Mis sa hing veel ühel sügisõhtul tahad? Killukest šokolaadi? Vist jah...

400 gr segahakkliha
1 suur sibul
2 küüslauguküünt
1 paprika
200 gr kapsast (mul oli opeaaegu 400 g ja sobis väga hästi)
4 porgandit
2 dl punaseid läätsi
1 spl bbq kastet
1 spl magusat tšillikastet
7 dl vett
1 veiseliha puljongikuubik
peotäis värsket peterselli
soola, pipart maitsestamiseks

Tükelda sibul, küüslauk.
Pese, puhasta ja tükelda paprika.
Koori porgandid ja riivi jämeda riiviga.
Tükelda kapsas väikesteks tükkideks.
Pruunista paksupõhjalises potis hakkliha. Maitsesta soola ja piprga ning lisa barbeque kaste ja magus tšillikaste. Sega läbi, prae veel mõni minut.
Lisa sibul ja küüslauk. Lase mõni minut haududa.
Lisa juurviljad: kapsas, porgand, paprika, läätsed. Kuumuta mõned minutid.
Lisa vesi ning puljongikuubik. Sega läbi.
Lase tasasel tulel kaane all 20-25 minutit haududa.
Lisa tükeldatud petersell ja sega läbi.

Itaaliapärane tomati-kanahautis

Leidsin ühe retsepti, mis kohe silma köitis. Et võiks meie perele sobida. Selleks on itaaliapärane tomati-kanahautis, mida on ka suht lihtne teha. Mina nt tegin ühe veebikoosoleku kõrvalt, kus ma põhiliselt kuulama pidin.

Paprikat mul polnud, asendasin selle paari peotäie brokkoliga, mille lisasin väikeste õisikutega veidi enne roa valmimist. Ja mahendamiseks (kuna tundus kuidagi kärts) lisasin üksjagu koort (antud juhul sojakoort). 

See roog tundub väga universaalne, nagu autor ka retsepti tutvustuses mainib: "Seda rooga valmistatakse peamiselt kanast või jänesest, sisaldades alati üht kindlat komponenti, milleks on tomatipasta. Lisaks lisatakse vastavalt maitsele sibulat, küüslauku, seeni, rohelisi ürte (basiilik, tüümian) ning pisut ka veini!". Ma just ise ka mõtlesin, et seeni võiks lisada küll. Ja miks mitte ka nt porgandeid, aedube, no ja brokkoli oli väga mõnus. Või teha hoopis kookospiimaga. Seda saaks suvel suuremalegi rahvale hõlpsasti teha, kui osta 1 kg kintse. Mina tegin poolest kilost ja me ei jõudnud viiekesi seda ära süüa. Riis on ju kõrvale, samuti rohke roheline salat. 

Aa, ja väga maitsev oli ka! Väikseim käis kohe eraldi kiitmas ja uuris, kust ma ikka nii head liha sain...

Fantastilise ja väga hea piirimail, aga ma ei saa ju päris igale roale fantastiline panna, seega see saab vahelduseks "väga hea", aga sama hästi võiks öelda fantastiline... Sama lugu on valmistamiskiirusega. tegelikult lihtne teha, aga hautamisaeg on kokku ligi tund, seega peab lihtsalt aega planeerima. 

Koorene tatra-seenepada

 Ai, ai, oktoober jäigi vahele!

Oktoobri teine pool tõi aga meie, eriti minu ellu ühe suunamuutuse: ühel lastest oli põhjust teha toidutalumatuse test ja see, mis sealt välja koorus, lõi korraks jalad alt: tugev gluteeni- (st nisu ja oder, vähem rukis), laktoosi-, kaseiini- ja munatalumatus. Kaseiinitalumatus tähendab seda, et abi pole ka laktoosivabadest toodetest, mida üldiselt on siiski saada. Väljas on igasugu piimaga seonduv. Varakevadel-hilistalvel teeme kordustesti, eks siis ole näha, mis saab. Seni püüame neist asjadest hoiduda. Täiuslikult ja 100% ei õnnestu, aga kuna see pole tal õnneks eluküsimus (isegi kõhuvalusid pole näidustustena ette näidata, ainult nahaprobleemid), siis pole väike patt vast midagi hullu. Ja mida päev edasi, seda osavamaks ja teadlikumaks ma muutun. Täna tulin Prismast, kus on kõige parem paha-vaba kauba valik, tagasi 5 kotiga tavapärase 3 asemel. Paljusid asju pean ju ostma topelt. 

Sellise jutuga juhatan sisse uue rubriigi: GL-L-K-M-vaba ja tänase õhtusöögi, mis osutus äärmiselt maitsvaks: koorene tatra-seenepada. Mina tegin kuivatatud puravikega (kodumetsast hellalt korjatud ja niisama hellalt kuivatatud), toortatratanguga ning kuna meil pole põhjust olla vegan (ja kõik lapsed teevad sporti), siis praadisin juurde kanahakkliha ja lisasin selle lõpus pajale. Minu arust sobib õrnade tangudega, nagu nisu ja toortatar, justnimelt kanahakkliha. Karrit ei julgenud panna, aga hakklihale lisasin seda veidi küll. Panin roale siiski ka taimetoidu sildi, sest originaalis on see täisvegan.

Lihtsalt nii hea sai. Praegu, kui seda trükin, käib mu väike "gluteenik" seda veel potist juurde nosimas. Kõrvale sobis hästi kergmarineeritud kurk (ikka oma toode) ja paprikalõigud. 

Iti kruubipuder

Hakkame sättima!
Eriti Piduliku Päeva eel on juba kohane süüa midagi hästi eestipärast. Näiteks ahjuputru kruupidega.
Antud retsept pärineb ühest kokaraamatust, mida veel ei ole, ent mis kindlasti tuleb, sest ma juba toimetan selle kallal. Nimetagem seda Iti kruubipudruks.
Originaalretsept:
500 gr odrakruupe
1,5 l vett
1,5 sl soola
100 gr taluvõid

Pese tangud hoolikalt kuuma veega, pane potti, peale võitükke.
Puuahjus tahaks ta olla ilma kaaneta, u 2-3 tundi lahedalt. Mina segasin vahepeal korra.
Kõrvale sobib hästi ahjupeet, marineeritud kurk ning praetud sibul singitükkide või kõrnestega. Ja muidugi must leib.

Mina tegin oluliselt väiksema koguse. Meie perele oleks umbes pool päris paras. Eriti kui nt magustoitu ka on.

Peedi-hakklihasupp

Igasugused peedisupid-boršilised on lihtsalt nii head! Paitavad kõhtu ja maitsevad jumalikult. Meie perele sobivad väga! Nüüd leidsin 2016 veebruari "Pereköögist" natuke uutmoodi punase hakklihasupi retsepti. Netist seda veel ei ole, aga kuna see oli nii täiuslik, siis ma võtan selle aja ja toksin siia ümber.

300-400 gr veise- või seguhakkliha
4 sl oliiviõli
 2 toorest peeti
2 sl punaveiniäädikat (asendasin 1 sl õunaäädika ja 1 sl balsamico-äädikaga)
1 pastinaak või juurseller (pool)
2 porgandit
1 sibul
2-3 küüslauguküünt
4 sl tomatipastat (ma ei pannud, annab liiga intensiivse maitse laste jaoks)
1 apelsini mahl
400 gr purustatud tomati konservi
1,2 - 1,5 l veise- või kanapuljongit
soola ja pipart
 2 sl mett

Riivi peedid, pastinaak või seller ja porgandid jämeda riiviga või lõika tikukesteks. Haki sibul ja purusta küüslauguküüned. Prae hakkliha poti põhjas 2 sl õli jumekaks ja tõsta taldrikule. Prae ülejäänud õlis aedvilju koos veiniäädikaga u 10 min. Lisa tomatikonserv, puljong, mesi, apelsinimahl ja hakkliha. Maitsesta ja keeda 45 min kuni tund. Serveerimisel lisa peterselli ja nagu ikka, hapukoort.

Kalkun ahjus

Imepärane hautis, kus soleerib kalkuni kintsuliha. Parim valmistatuna keskmiselt köetud puuahjus süte vahel.

Pakk kintsuliha (u 700 gr on seal Rannamõisa pakis)
Tükeldada, praadida tükid kiirelt võis
Tõsta ahjupotti, peale soola-pipart
3-4 porgandit (võib ka mõni pastinaak hulgas olla) tükeldada, praadida samal pannil hästi kergelt üle, lisada potti
Panniloputusvesi ka lisada potti
veel veidi küüslaugupulbrit, tibake garam masalat, paar tl ploomimoosi vms, kui on.

See kupatus ahju, veidi enne valmimist lisa musti ploome või suuri rosinaid.
Peale ahjust võtmist valasin peale veidi vahukoort.

Sõime jasmiiniriisiga.
Sisuliselt sõime neljakesi (sest väikseim oli nii unine, et pea juba nokkis) peaaegu kõik ära. Ilmne ülesöömine, aga issand, see on tõesti nii hirrrrmus hea. Ja ülilihtne ju! Saaks teha ka multikeetjas.

Kana-kikerhernehautis

Netis on sel teemal ohtralt retsepte, ent mina tegin sellest, mis kätte juhtus ja sündis sellest imeline talvine hautis.

Minul oli:
sibul hakkida ja praadida
lisada u 0,4-0,5 kg kanakintsutükke, tükeldatuna, praadida
lisada küüslauku
1-2 varsselleri vart
vanaema suvekõrvitsa-tomati-paprika supermögin
u 400 gr kikerherneid (mul olid leotatud ja eelnevalt enam-vähem pehmeks keedetud)
suts soola ja suts suhkrut, veidi küüslaugupulbrit (vajadusel)
pool kanapuljongikuubikut
sorts vett
muid maitseaineid
ja hautada u 30 min
Roheliseks klapib petersell

Kanakintsu osas olin esialgu skeptiline, sest ega need pakendatud ja tükeldatud kintsud väga kutsuvad välja ei näe. Aga tuleb tunnistada, et nii nagu pekiga sealiha maitse on parem, on ka väikse pekiribaga kana maitse nüansirikkam ja mahlakam.
Mõtlesin, et kas juurde teha riisi või kuskussi, nagu tavaliselt Maroko ja sealkandi sarnaste toitude puhul tavaks, ent kuskussi ei olnud ja riisi keetmine oleks pikalt läinud. Avastasin kapist ühe kinoajäägi (u 1 dl), keetsin selle ära, kurnasin, ja lisasin hautisele. Super!!!
Roale paneb igaüks juurde kas tšillit, jahvatatud lambaläätse, hapukoort vms. Kõrvale värskelt ahjust tulnud kukkel.

Hakklihahautis nuudlitega

Midagi sarjast "kiirelt, lihtsalt, maitsvalt ja minulikult". See on sihuke kindla peale mineku söök meie peres, mida kiputakse isegi üle sööma. Nagu mina täna.

Roog põhineb "Hakkliharaamatu" retseptil nimega terav hakklihahautis nuudlitega. Minul kujunes lõpus välja pigem külmkapiülevaade.

500 gr hakkliha asemel oli mul 400. Juurde praadisin ühe sibula ja küüne küüslauku.
Salsa asemel panin veidi tšillikastet ja ketšupit.
Paprikat oli suht vähe, asendasin ülejäänu ananassitükijääkidega, lisaks sügavkülmast paar tublit peotäit porgandi-hernesegu.
Ananassivedeliku valasin samuti roale.
Nuudlite puhul kasutasin munanuudleid.
Hapukoort sai vast veidi vähem.

Hirrrrmus hea sai.

Tanguhautis hakkliha ja porgandiga - nisotto?

See on nüüd täitsa mu enda retsept, või noh, minule omaselt pigem klassikaline "külmkapi ülevaade". Retsept on inspireeritud/oluliselt kohandatud ühest Pereköögi kokaraamatu roast.

Teha nii:
5-6 porgandit lõikuda tükkideks, panna multikeetjasse võiga hauduma (võib midugi panna ka sibulat)
2-2,5 dl nisutangu loputada ja lisada porganditele
Lisada u pool liitrit (kana)puljongit, lasta haududa u 40 min. Jälgida, et vett oleks piisavalt, vajadusel lisada.
Siis lisada paretud kanahakkliha (minul oli teisets roast alles jäänud jääk), mina lisasin ka veidi head keedusinki. Ja muidugi maitseaineid: sool, pipar, petersell, pune - kes mida tahab.

Aga täpiks i peal ja selleks, mis teeb sest söögist nisotto (vrd risotto)  - see on riivitud parmesani lisamine lõppfaasis. Muahh! Üks minu uus lemmikroog!
Mulle tundub, et nisutang ja kanahakkliha on head partnerid, sest mõlemad on õrnad. Ma ei kujuta siia rooga ette muud hakkliha.

Hakklihakaste šampinjonidega

Kaasa tõi jooksurajalt mõned kobedad šampinjonid. Mina olin ostnud hakkliha, Kiire otsing näitas, et võiks teha hakklihastrooganovi šampinjonidega.
Muutsin retsepti nii palju, et lisasin mõned varred varssellerit, peeneks lõigutuna, et kastmes ikka köögivilja ka oleks. Lisaks mulle väga meeldib varrsselleri maitse hautistes ja niisama. Lisasin maitseks ka veidi garam masala maitseainesegu. Muus osas jälgisin retsepti. Väga priima sai! Sobis nii makaronide kui ka riisiga.
Valmistasin seda, nagu viimasel ajal enamikke sööke, oma armsas multikeetjas.

Mure veiseliha multikeetjas

Hakkan tasapisi jälle kokkamislainele saama. Mu uues köögis on süüa teha küll väga mõnus ja ilus!
Netist jäi silma crock-pot-beef-and-broccoli. Kommentaare lugedes selgus, et osadel tuli retsepti järgi tehes liiga soolane. Varieerisin siis nii, et liha oli mul rohkem, u 700 gr, ning kastme tegin pool kogusest. Küll aga lisasin omajagu vett, muidu oleks loom kuivale jäänud. Lihale ja kastmele tõstsin peale korraliku koguse porganditükke (5-6 keskmist porgandit), sest brokkolit mul polnud. Mina tegin rooga oma multikeetjas, ja supermõnus sai! See väike magus sobib loomaga nii hästi! Muide, liha pole vaja isegi pruunistada.

Kaste sai põhimõtteliselt selline (panen siia pool kogust, aga minu arust võiks seda ka täiskoguse teha - originaalis olevat soolakogust vähendades. Mina juba vähendasin siin):

1/2 veiselihafondi
1 cup vett
1/4 cup lahjat sojakastet
1/6 cup fariinsuhkrut
2 küünt küüslauku, purustatud

Vajadusel, tunde järgi veel vett lisaks. Sobiks ka mingi hapukas moos.

Mina tegin 15 min hautamisrežiimil ja siis 90 min riisikeetmisrežiimil (see on mõnusalt tasase tulega). Sulas suus!

Peedi-hakklihahautis

Hirmus peediisu oli juba mõnda aega. Päädis see täna suurepärase peedi-hakklihahautisega. Lihtne, kerge, maitsev, soodne. Kõrvale sõime kõrvitsasalatit ja marineeritud kurki. Tegin veidi rohkem, vast 400 gr oli peeti ja 500 gr hakkliha, ning ühe keskmise inimese ports jäi veel järgi. Rosmariini asemel kasutasin peterselli, ning loomulikult küüslauku. Panin oma multikeetjasse (NB! Vett tuleb multikeetja puhul kindlasti rohkem panna, ma panin pea 2 dl vett lisaks sellele, mis ette nähtud) 50 minutiks, ise läksin lapsega õue ja pärast veel trenni. Masin tegi toidu valmis ja hoidis need paar tundi soojas.
Sobib hästi ka suvel maal, kui on suurem seltskond.

Hakkliha-letšohautis

Üheks meie pere klassikaliseks kiireks lemmikõhtusöögiks on kujunenud hakkliha-letšohautis, mis baseerub mu ema tehtud suvekõrvitsa-paprika-tomatihoidisel. See on umbes nagu chili con carne, või noh, ongi, ainult spetsiifiliselt minu vahenditest.

Üks suur sibul ja u 400 gr hakkliha (tavaliselt veisehakkliha) praadida, lisada paar küünt küüslauku.
Valada peale vanaema hoidis, natuke vett, vahel võib panna sutsu punast veini. Maitseks taco-maitseainesegu, sool, pipar, natuke puljongikuubikut, vahel suts ketšupit. Kui on pool tundi või enam haudunud, siis lisan purgitäie ube, nt suuri punaseid ube. Vahel panen sisse mõned killud tumedat šokolaadi (mulle meeldib eriliselt just nii). Väga hästi sobib teha multikeetjas.

Serveerime riisiga ning rohelise salatiga.

Variatsioon: lisada kohe hautamise alguses läätsed (olenevalt sordist kas leotatud või mitte) ja u 2/3 aja peal makaronilipsud. Hautada natuke veel, aga ei läätsed ega pasta tohiks sodiks keeda. Sel juhul pole riisi vaja. Minul oli veidi seeneleotusvedelikku, šokolaadi asemel lisasin kadakasiirupit.

Multikeetja: kanahautis kikerhernestega

Minu oma retsept!
Retsepti peategelane (multikeetja kõrval) on granaatõunasiirup selle salati retseptist.

Lõikasin suured kanafileed (kokku oli veidi üle 500 gr toorainet) veidi väiksemateks tükkideks (kummagi u 5 tükiks) ja praadisin praadimisrežiimil. Raputasin peale natuke karrit ja natuke soola, keerasin teistpidi ja praadisin, kuni mõlemad pooled olid kuldsed. Täpselt praadimisrežiimi automaatseks lõpuks. Siis lülitasin masina hautamisrežiimile ning lisasin granaatõunakastme, veidi vahukoort ja vett. Hautasin. Mõne aja pärast lisasin varem keedetud kikerherned. Kastet võiks teha julgelt! Mul sattusid kastmeained umbes sellises vahekorras: 3 osa kastet, 1 osa vahukoort, 1 osa vett. Vett ja koort võib lisada veelgi.

Juurde aurutasin porgandeid ja brokolit. Ma jumaldan aurutatud viljade kirgast värvi!

Kuskuss oli ka, aga see oli hea peamiselt seetõttu, et kaste tegi selle nii heaks.

Jube hea! Tütreke ja mina olime eriti heldinud sellest maitsekombost.

Multikeetja: kanakoivad kartulitega

Põhimõtteliselt see retsept.


Aegade tarbeks ka eesti keeli:

1 tbs olive oil
8 chicken thighs – skinless and boned
1 large onion – diced
3 cloves garlic – sliced
500g baby salad potatoes
350ml chicken stock
1 heaped tbs grain Dijon mustard

Minul olid kanakoivad juba valmis mee-sinepikastmes, seega panin nad ilma praadimata kartulite peale. Küüslauku panin vaid 1 küüne. Beebikartuleid ka muidugi polnud, lõikasin lihtsalt tükkideks. Aurutiosale panin suured lillkapsatükid, need läksid liigagi pehmeks: ideaalis võiks need lisada poole pealt. Aga ma alles õpin ja katsetan. 

Igati aus argiõhtu roog. Täitis kenasti oma ülesannet, sest panin asjad masinasse ja läksin ise suusatama. Kui tagasi jõudsin, oli toit valmis, pere juba söönud, ja minu osa püsis masinas kenasti soojas. No täiesti idüll.

Uus ajastu: multikeetja. Riisipuder

Algas uus ajastu ja koostöö moodsa multikeetjaga.
Loodan, et sellest kasvab välja meeldiv püsisuhe.

Esimene katsetus: riisipuder
100 gr pudruriisi
20 gr rosinaid
650 ml piima
soola suhkrut
20 gr võid

Riis ja rosinad pesta, panna kõik ained multikeetjasse.

Mina tegi kahekordse koguse, muidu poleks meie perele jagunud. Paras oleks 1,5-kordne kogus, ütleb tänane kogemus.

Panin u kl 11 õhtul käima. Vaikimisi keeduaeg on 33 min, mina panin 45 min (tavaliselt riis tahab suht kaua keeda), aga oleks ilmselt ka 33 minutist piisanud, kuna peale valmimist hoidis masin ju putru soojas ja see haudus vaikselt edasi. Hommikul polnud muud, kui puder läbi segada (segasin ka poole keemise peal) ja taldrikutesse tõesta.

Muahh!