Mis siin toimub?

Kirjutan siia üles meie perele enam meedinud retseptid: see on mu omaenda väike retseptikogu. Neid, mis ei nii väga meeldinud, ma üles ei kirjutagi.

Challenge ka:
TEHA IGAL NÄDALAL VÄHEMALT ÜKS KORD ÜHE UUE RETSEPTI JÄRGI SÜÜA.

Ja kirjutada see siia üles, või linkida, või panna märge raamatule ja leheküljele.
Kuvatud on postitused sildiga riis. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga riis. Kuva kõik postitused

laupäev, 18. detsember 2021

Krõbe kana magushapus kastmes

Tuli hiina toidu isu ja üks Uncle Ben'si magushapu kastme purk oli ka ilusti olemas. Siis avastasin, ets sellest meie perele küll ei piisa ning kuna kana tahtsin niikuinii juurde teha, siis leidsin Nami-namist selle roa retsepti. Seega tegin pooles mahus kastet juurde: praadisin ühe suure sibula, veidi ingveri, 1 punase paprika. Selle segu lisasin valmis kastmele, samuti maisitärklisega paksendatud purgiloputusvee ja ketšupi, suhkru, 1 pls sushiäädikat. Lisasin ka veel ananassi, sest meile nii maitseb. 

Omaette ooper on kana. Tegin retsepti järgi, suuremapoolsed tükid (järgmine kord teeks ehk väiksemad), paneerisin kartulitärklises, praadisin kolmes jaos - see oli tegelikult ainus, mis selle roa puhul aega võttis. Ja siis lisasin krõbekana kastmele vahetult enne serveerimist. Poiste silmad läksid süües suureks, et küll on alles hea ja mahlane liha. Tõsi, see on vist kõige mahlasem kana, mis ma eales olen suutnud tekitada! Märksõnaks: paneering tärklises!

Serveerisin basmati riisiga ja no absoluutselt sama maitse, mis hiina restoranis. Nii täkkesse! Nämm! Muide, kuna sööjaid oli seekord vaid 4 ja ühel oli vist kõht täis, siis jäi suht palju alles, aga ongi hea! Eks paneering pehmeneb, aga kana mahlasus säilib kindlasti. 

reede, 8. mai 2020

Spinatirisoto roheliste hernestega

Ma olen niiiiiii tüdinud. Sellest kuradima koroonast. Õieti polegi teist, aga lapsi kooli jumala eest ei lasta. Kokkan ennast tühjaks ja tundetuks. Täna tabasin end siiski värskelt mõttelt: risoto! Pole sada aastat teinud. Võiks palju tihedamini teha, see pole ju üldse raske.
Seekord valmis spinatirisoto roheliste hernestega. Münti mul polnud, aga oli väga priima ka mündivabalt. Natuke kuivatatud küüslauku ja veidi kuivatatud supisegu panin siiski omaloominguliselt juurde.
Retseptis antud kogusest oleks meile 5-le napilt väheks jäänud, aga täna oli lauas ainult 4 sööjat. Umbes lasteaialapse ports jäi järgi. Viiele oleks paras võtta 300 g riisi.

reede, 2. november 2018

Kiire riisiroog

Täna lõunaks valmis imelihtne külmkapiülevaade, mille poisid soovitasid mul üles märkida. Igatahes küsisid and esiti, kust ma selle toidu sain :) Tegelikult võiks nad ju olla harjunud, et ma ikka oskan ise süüa teha...

Koorisin mõned porgandid, tõmbasin koorimisnoaga pikad liistakud. Panin need korraks keevasse vette, lisasin sinna ka paar peotäit väikseid frikadelle. Natuke keetsin, siis panin panni tulele, tõstsin pannile porgandid, frikadellid ja eelmisest õhtust järgi jäänud keedetud riisi. Lisasin maitseaineid, veidi segasin ja kuumutasin/praadisin läbi ja no nii hea tuli! Ja absoluutselt imelihtne ja megakiire.

teisipäev, 16. jaanuar 2018

Risotto

Tegin oma risottode-raamatust lihtsat veinirisottot, mille peamine eelis on asjaolu, et see ei sisalda mingeid meie jaoks "imelikke" või mitte liiga tavalisi koostisosi. Teine eelis on see, et see sisaldab siiski ka veidi köögivilja, mida sageli risottod ei tee.

1 sibul, 1 vars varssellerit ja üks väike porgand hakkida, kuumututada u 3-4 spl võis u 5 min. Siis lisa 350 gr risottoriisi, kuumuta ca 2 min segades. Siis lisa punane vein: originaalretseptis 300 ml, mul oli vaevu 100. Ja siis jupikaupa 1 l puljongit. Ma panin ka veel mingit kuivatatud köögiviljade segu juurde. Ja lõpuks omavoliliselt väike minipurk maisi, sest mais teeb meie peres kõik maitsvaks. Viimasena tühjendasin roale kapis seisva parmesanijäägi.

Maitses väga hea! Alati poelgi liha või kala tingimata vaja, võib ka täitsa taimetoit olla.

pühapäev, 7. jaanuar 2018

Kana-riisivorm

Üks ootamatult maitsev (st maitsvam kui pildi järgi võiks arvata ja ikka lihtne) vormiroog kanaga.
Mulle hästi meeldis see ananass seal sees. Kana oli mul vähem, ja lõikasin seda kintsutükkidest ning salsat panina laste pärast vähe ja salsa oli hoopis tšillikaste, aga ilmselt tuli ikka üsna nii, nagu mõeldud. Porrutükid olid ka ülimõnusad seal, neist ei tohiks kindlasti loobuda.


reede, 10. november 2017

Kanapada basiilikuga

Vahelduseks ka midagi soolast. Siiski absoluutselt suurepärast ja lihtsat. See toit ei saakski olla midagi muud kui suurepärane, sest sisaldab ohtralt võid ja vahukoort.... Ning brokolit ja basiilikut, mis vähemasti minu jaoks on samasugused tõmbenumbrid nagu või ja vahukoor.

Mina sain retsepti Pereköögi 2011 oktoobrinumbrist (mina argiste toitude kaustas), et retsept on olemas ka Toidutares. Seekord ma eriti retseptist ei hälbinudki, ainus asendus oli toorjuustu asendus sulajuustuga ning sisse läks lisaks üks küüs küüslauku.

Kõrvale paprikaviilud, et oleks värvi ja krõmpsu. Väga mahe roog, millele teravamate maitsete armastajad võiks ehk veidi sinihallitusjuustu peale murendada.


teisipäev, 9. mai 2017

Tomati-kanapada

Argiõhtuks sobiv roog on lihtne tomati-kanapada. Tegin mõningate modikfikatsioonidega: seeni ja oliive ei pannud, lisasin aga herneid ning vahustamata koort. Osa koorest segasin maisitärklisega ja paksendasin-mahendasin nõnda kastet, muidu oli liiga hapu ja tomatine. Nõnda sai küll väga hea, eriti mõnusa metsiku ja valge riisi segu kõrvale.

reede, 4. november 2016

Peedirisoto

Hakkasin tegema ajakirjade osas suurpuhastust ja ette jäid "Oma maitsed". Olin need kunagi kellegilt saanud ja ega ma neid suurt kasutanud pole. Mõtlesin nüüd, et teen enne äraviskamist igast ajakirjanubrist vähemalt ühe retsepti.

Oma maitse, november 2007.
Peedirisoto. Kui ajakirjafotol on toidu värv pruunikas, siis minul tuli täiega roosa. Peet oli mul ahjus hautatud.
Roog on aus ja hea. Vahel täitsa võib teha. Mulle vist meeldiks, kui seal oleks ka natuke liha sees, nt kana, nagu ka retsepti soovituseosas on kirjas. Minu jaoks jäi maitseid natuke väheks, seega lisaks kindlasti küüslauku ja võib-olla mingeid maitseid veel.

teisipäev, 12. jaanuar 2016

Idapärane riisi-kapsaroog

Esimene katsetus Sandra Vungi vegantoitude blogist on lihtne-riis-köögiviljade-ja-maapähkli-tomatikastmega. Mulle riis väga maitseb ja otsisin just lihtsalt riisiretsepti. See oli tõesti hämmastavalt suurepärane. Ma lisasin paar tilka austrikastet ka.

Ja see kaste on ka hämmastav. Ma ei tuleks elu sees selle peale, et segada kokku maapähklivõi (sest see oli mul käepärast, maapähklid aga mitte) ja tomat! See kõlab väga kahtlaselt! Ja tütar ei olnud esiti nõus maitsmagi! Veidi vägigi surumisega sain ta maitsma ja siis toimus näos muutus... Ja laps sõi 3 suurt portsu!

Kindlalt kordamisele.

Märkus; arvasin, et tuleb kole suur kogus, ja tegin u 3/5 etteantud mahust. Oleks võinud rohkem teha! Ja kasutasin osaliselt punast riisi, sobib ka metsik riis  - nende pähkline maitse liitub kenasti kergelt idamaiste maitsetega.

esmaspäev, 4. mai 2015

Peedi-hakklihahautis

Hirmus peediisu oli juba mõnda aega. Päädis see täna suurepärase peedi-hakklihahautisega. Lihtne, kerge, maitsev, soodne. Kõrvale sõime kõrvitsasalatit ja marineeritud kurki. Tegin veidi rohkem, vast 400 gr oli peeti ja 500 gr hakkliha, ning ühe keskmise inimese ports jäi veel järgi. Rosmariini asemel kasutasin peterselli, ning loomulikult küüslauku. Panin oma multikeetjasse (NB! Vett tuleb multikeetja puhul kindlasti rohkem panna, ma panin pea 2 dl vett lisaks sellele, mis ette nähtud) 50 minutiks, ise läksin lapsega õue ja pärast veel trenni. Masin tegi toidu valmis ja hoidis need paar tundi soojas.
Sobib hästi ka suvel maal, kui on suurem seltskond.

reede, 27. märts 2015

Ahjurisoto peekoni ja porruga

Retsept uuest raamatust "Argiõhtute kokaraamat". See raamat tundus nii õige osta, sest autor on üks mu lemmik-toidublogijaid Tuuli Mathisen. Tal on ka kolm last ja tea teab, mida tähendab... noh, mis on minu elu.

Esimene katsetus: ahjurisoto peekoni, prorru ja hernestega. Blogis on Tuulil üsna sarnane retsept: risi e bisi ehk maakeeli riis ja herned, käesolevasse on lisatud tegelt vaid porrut.

Ma tegin üsna täpselt retsepti järgi kuni selleni, et sulatatud juustu mul ei olnud. Panin hoopis veidi vahukoort ja tublisti parmesani juustu. Peekon oli mul üsna tugevamaitseline suitsupeekon - mahedama variandiga saab lapsesõbralikuma variandi. Mulle endale hirmsasti maitses.

Lisan siia vaid koostisosad:
100 gr peekonit
300 gr porrut
250 gr risotoriisi
700 ml kanapuljongit
150 gr külmutatud herneid
(100 gr sulatatud juustu)
soola, pipart, õli, parmesani

Ahjus retsepti järgi u 20 min, minul oli 30 min ja vähem kindlasti ei hoiaks, pigem rohkem.

esmaspäev, 12. jaanuar 2015

Uus ajastu: multikeetja. Riisipuder

Algas uus ajastu ja koostöö moodsa multikeetjaga.
Loodan, et sellest kasvab välja meeldiv püsisuhe.

Esimene katsetus: riisipuder
100 gr pudruriisi
20 gr rosinaid
650 ml piima
soola suhkrut
20 gr võid

Riis ja rosinad pesta, panna kõik ained multikeetjasse.

Mina tegi kahekordse koguse, muidu poleks meie perele jagunud. Paras oleks 1,5-kordne kogus, ütleb tänane kogemus.

Panin u kl 11 õhtul käima. Vaikimisi keeduaeg on 33 min, mina panin 45 min (tavaliselt riis tahab suht kaua keeda), aga oleks ilmselt ka 33 minutist piisanud, kuna peale valmimist hoidis masin ju putru soojas ja see haudus vaikselt edasi. Hommikul polnud muud, kui puder läbi segada (segasin ka poole keemise peal) ja taldrikutesse tõesta.

Muahh!