Jälle üks lammas

Sügavkülmas oli üks korralik tükk lammast. Ei teagi, mis tükk, aga vist seljatükk koos selgrooga. Nagu hiljem puljongikeetmisel selgus.
Aga tagasi esimese etapi juurde. Eemaldasin selgroolt ni palju liha kui sain, lõikasin u õunaviilusuurusteks tükkideks ja pruunistasin. Panin multikeetjasse. Praadisin juurde sibulat. Lõikasin kaalikat, pruunistasin ja potti. Peale valasin veidi vett ja üht sõbranna tehtud punasesõstraketšupit, mis tundus jube terav olevat... Siis küüslauku. Soola, pipart. Ja hauduma. Peale tunnikest haudumist leidsin, et midagi oleks veel vaja. Otsisin netist inspiratsiooni ja leidsin: lambale läks seltsiks kaneelikoor ja jahvatatud koriander! Veidi aja pärast leidsin, et oot, mul ju ikkagi on porgandit ka! Nii et lõikasin porgandid õhemateks pikkadesk viiludeks ja panin ka potti. Porgand ju pehmeneb ka kiiremini kui lammas või kaalikas, seega väga hiljaks ei jäänudki. Lõpuks valasin veel peale üks kohvikoorepõhja (väike kogus) ja valmis olig. U 2 tundi. Kõrvale sobis üllatavalt hästi kõige tavalisem keedetud riis! Jälgi ainult, et seda va kastet ikka piisavalt oleks!
Kaneel andis väga huvitava, väga meeldiva nüansi. Koriandrit eriti ei tundnud, aga kui oleks värsket koriandrit, sobiks ehk seda peale riputada.

18. nädal: lambaliha-kaalikasupp

Üks mu lemmikuid kokaraamatuid, st neid, mida ma reaalselt palju kasutan, on 100 rooga sarjast "Supid, pajaroad, vormiroad". Juba ammu olen silma heitnud lambaliha-kaalikasupile, sest lammas ja kaalikad on teadagi a match made in heaven.

Tegin siis täna selle mõtte teoks, ehkki kaalikad nägid väga nutused välja - kevadiselt kuivanud ja nartsud-närtsind.

Supi retsept on olemas ka Toidutares.

Kuna mul tomateid ei olnud, siis tegin ilma, ja väga maitsev tuli. Sander sõi 2 portsu, mina koguni 3... Ma olen kusagilt lugedud, et kaljukitsele sobivad just lambaliha, kaalikas, ja ka peet, ning tundub, et mingi iva seal on. Tütar  kiitis, et liha on eriliselt hea, ja tõsi see oli, liha sulas suus. Ma keetsin küll veidi kauem ka, aga kindlasti on see retsept pigem lihtsate killast.

Lambalihamarinaad

Lambaga on mul sihuke suhe, et see kas õnnestub ideaalselt või läheb täitsa untsu. Kuna päris sageli ikka õnnestub, siis meie pere lapsed nimetavad lambaliha oma lemmiklihaks. Sest kui ikka õnnestub, siis õnnestub suurepäraselt, suussulavalt...
Siiani pole ma taibanud retsepti üles kirjutada. Kuna täna oli jälle õnnestumine, siis püüan mälu järgi iseendale tuleviku tarbeks kirja panna, mida ma kokku segasin.
Umbes nii see oli:
u 1,5 dl vett
1/4 väiksest veisepuljongifondi karbist
2 väikest küüslauguküünt (purustatud)
1 tl -1 sl (umbes seal vahel) sinepit
1 või 2 sl sojakastet (niristasin pudelist, tõesti täpset kogust ei tea)
1 väiksem sl alõtšamoosi/marmelaadi (tean varasemast kogemusest, et võib asendada nt punasesõstramarmelaadiga)
1 sl fariinsuhkrut
1 tl kadakamarja- vms maitsesoola

See oli üks korralik kints, mis hommikul marinaadi läks. Ahju pannes raputasin veel soola ja pipart peale, kuna mingi eelmine kord tegin mageda ja see ei kõlvand sugugi hästi...
Korralikult köetud (talvises) ahjus sai olla 2,5 tundi, ideaalis oleks kõige paksem koht tahtnud olla 3,5 tundi.
See osa, mis oli allpool, marinaadivedeliku sees, ja ka õhem, oli nii imeline, et lihtsalt sulas suus.
Ja otse loomulikult tuleks potti suruda ka korralik ports kaalikaid, sest lammas ja kaalikas - need teineteiseta ei saa!