Jõhvika–valge šokolaadi vadaku-plaadikook

Selle retsepti andis mulle muide AI, kui otsisin võimalusi vadaku kasutamiseks küpsetistes

• 200 g võid
• 4 dl suhkrut
• 4 muna
• 6 dl jahu
• 2 tl küpsetuspulbrit
• 1 tl soodat
• 2 tl vanillisuhkrut
• 3 dl vadakut
• 3–4 dl jõhvikaid (värsked või külmutatud)
• 150–200 g valget šokolaadi, hakitult

---

Valmistamine

1. Sulata või ja lase jahtuda.
2. Vahusta munad ja suhkur kohevaks heledaks vahuks.
3. Sega teises kausis kokku kuivained: jahu, küpsetuspulber, sooda ja vanillisuhkur.
4. Lisa munavahule vaheldumisi vadak ja kuivained, sega õrnalt.
5. Lisa sulavõi ja sega ühtlaseks tainaks.
6. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud plaadile.
7. Raputa peale jõhvikad ja valge šokolaadi tükid.
8. Küpseta 175 °C juures 20–25 min — servad kuldpruunid, keskosa pehme.

---

Nipid

• Külmutatud jõhvikaid ei pea sulatama.
• Kui soovid magusamat tulemust, puista jõhvikatele enne küpsetamist veidi suhkrut.
• Kui tahad eriti luksuslikku tulemust, nirista jahtunud koogile valgest šokolaadist glasuur.

Väga maitsev kook, mina panin vadakut isegi rohkem, et tainas oleks õhuline. Ja justnimelt õhuline see kook ongi. Mina lisasin ka musti sõstraid, ühe portsu tegin tumeda šokolaadiga ka. Mõlemat moodi on väga-väga maitsev ja suletud kaanega karbis säilib väga hästi.

 

Pastavorm tuunikala ja maisiga

Lihtne, kiire, maitsev.

Kogus: kuuele
Valmistusaeg: 20-40 min

500 g Pasta (näiteks penne)
50 g Või
0.5 dl Nisujahu
6 dl Piim
200 g Riivjuust
300 g Tuunikala (konserv, õliga)
200 g Mais (külmutatud või konservist)
Till, petersell
Sool
Must pipar


1. Keeda pasta rohkes soolvees 2 minutit vähem, kui on kirjas pakendil.

2. Kastme jaoks sulata või ja sega kiirelt selles jahu. Nirista pidevalt segades hulka piim, nii et saad ühtlase valge kastme. Keeda 1 minut segades. Tõsta pliidilt ja sega vähehaaval hulka pool juustust.

3. Nõruta pasta ja sega kastme, nõrutatud tuunikalakonservide ja külmunud maisiteradega. Maitsesta soola, pipra ja hakitud tilli-peterselliga. Tõsta võiga määritud suurde ahjuvormi ja puista peale ülejäänud riivitud juust.

4. Küpseta 180 kraadi juures 15–20 minutit, kuni juust on kaunilt pruunistunud.

Iiri soodasai kaeraga

Inglise keele süvaõppega klassis käiv laps tuletas meelde, et täna on püha Patricku päev. FB viskas sel puhul ette iiri soodasaia retsepti ja nii võtsingi saiateo ette, sest miks mitte ja tundus lihtne. Oligi!

Paraku polnud mul kaerajahu! Kasutasin siis osaliselt odrajahu, kaerakliisid ja täistera-nisujahu ning nagu retsepti juhendis kirjas, võibki neid asendusi üsna julgelt teha. Nt petti mul ja ka polnud, aga oli üht vanaks jäänud piima ja umbes sama vana hapukoort, mis värskelt enam süüa ei sündinud, aga sellisesse saia sobisid valatult. 

Tulemus on väga-väga maitsev, nii lihtsalt võiga, või ja juustuga kui ka moosiga.

Maal võib vabalt teha näiteks kaks saia, kui on kiire, aga rohkem rahvast oodata. 

Tegemine käib nii: 

Koostisosad

150 g täistera-kaerajahu
30 g kaerahelbeid
280 g nisujahu
2 tl söögisoodat
1 tl suhkrut
1 tl soola
3,5 dl petti
1 muna (M)
määrimiseks muna, pealeraputamiseks kaerahelbeid

Tegevuskäik

• Kuumuta ahi 230 kraadini. Sega omavahel kaerajahu, kaerahelbed, nisujahu, söögisooda, suhkur ja sool. Sega eraldi kausis omavahel pett ja muna. Tee kuivainete keskele süvend ja vala sinna peti-munasegu. Sega puulusikaga õrnalt väljast keskele. kuni kõik on ühtlane. Hoidu ülesegamisest. Tainas jääb üsna kleepuv ja niiske, nii see peabki olema. Kui tainas on käsitlemiseks liiga vedel, lisa veidi jahu. Kui liiga kuiv, lisa petti. Vormi tainast jahuste käte abil ümar pehme päts ja tõsta see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri pealt lahtiklopitud munaga ja puista peale veidi kaerahelbeid. Lõika terava noaga pätsi sisse 2-3 sentimeetri sügavune sügav rist. Tõsta nüüd kohe ahju, sest sooda juba asus tegudele. Küpseta saia 230 kraadi juures 15 minutit. Alanda temperatuuri 200 kraadini ja küpseta veel u 25 minutit, kuni sai on pealt kõva ja kuldne ning kumiseb koputades. Lase saial enne lahtilõikamist 10-15 minutit jahtuda.

Tomatikastmes kana

Tomatikastmes kana juustukatte all.

Ahhhh, see kaste... ahhhhhhhh

Minu kasutatavas retseptis (Oma Maitse retseptiraamat 3) ei olnud küll öeldud mozzarella ja parmesan, vaid lihtsalt riivjuust, ja kasutasingi riivjuustu, aga ma arvan, et vahet pole. Igatahes oli see suht täiega jumalik. Kastet jäi järgi, seda saame kasutada mingi pastaga. ohhhhh. mmmmmmm.. 

Mul oli u 700 lõigatud kanakintse, ja osad olid äsja söönud, aga terve pere täistoitmiseks võiks meil ligi kilo kana olla.

Kruubihautis porgandi ja suitsulihaga

Külla olid tulemas ühed sõbrad prantslased ja tahtsin teha hästi eestipärast sööki. Kokkama-blogist jäi silma ahjukruubihautis. Ma olen küll ise ka sarnast teinud, aga lihtsamat ja ilma lisanditeta, seega saagu see retsept ka kirja, sest esiteks on see ülihea ja teiseks ülilihtne. 

Mul oli just olemas tõelist suitsusauna-suitsuliha, seega peekoni asemel kasutasin seda ja ma arvan, et see sobibki veel paremini. Külmkapis seistes oli suitsuliha veidi kõvaks läinud, aga ahjus haudus imeliseks. Kõik oli tip-topp, soovi korral sai pipart peale panna ning riivitud parmesan oli samuti superhästi omal kohal. Kõrvale pakkusin värskeid rediseid, mis samuti ootamatult hästi sobisid. 

JUBE HEA õuna-hapukoorekook

Kook, mis on täitsa jõhkralt hea. Ohtlikult hea. Kuratlikult hea. 

Retsept pärineb Oma Maitse retseptiraamatust 2005-2010, aga on olemas ka Toidutare veebis. Sealt kipuvad lingid miskipärast sageli kustuma, seepärast olgu öeldud, et raamatus vt lk 238.

Tegin retsepti järgi, kasutades või asemel margariini ja jahus 1/3 osas gluteenivaba jahu. Imestasin, et tainas oli täitsa ilma suhkruta, aga lõpptulemus jäi mega. Õuntena kasutasin oma aia Antoonovkaid. Hapukoor sai otsa, seepärast lisasin täidisesse pooles mahus türgi jogurtit, mis juhuslikult kapis oli. Glasuurile lisasin paar tilka astelpajumahla, ma usun, et see oli kirss tordil ehk täpp i-l. 

Sõime jäätisega. Ma ei suuda, ma pean end ikka hetkel füüsiliselt diivani küljes hoidma, et mitte seda jälle sööma minna... Noorim võsuke ütles, et täidis maitseb nagu pasteis de nata ehk portugali kreemikoogike. See juba peaks näitama, et meie perele see kook sobib! :) Tegemine oli ka pigem lihtne, pigem väga lihtne. 

Õunakook pärmitaignal

Lihtne. Klassika. Ometi nii harv külaline tänapäeva moodsa inimese toidulaual.

Mina tegin selle retsepti järgi, aga puru jäi küll palju üle, ma ei tahtnud nii tohutu paksu kihti teha. Pärmitaigna koguse tegin topelt, maal on mul lai ahi, ja sai hea paks põhi.

Pärmitaigen:
25 g pärmi
2 sp õli
2,5 dl vett
6 dl jahu
3 spl suhkrut
0,5 tl soola

Purukate:
200 g jahu
200 g suhkurt
100 g võid

Vahele :
3 õuna
kaneeli
fariinsuhkurt

Lahusta pärm käesoojas vees, sega juurde suhkur, sool ja jahu. Lase kinnikaetult soojas kohas kerkida kahekordseks ja rulli seejärel umbes vajaliku suurusega ristkülikuks, keera ümber taignarulli, tõsta plaadi kohale ning siis lase samaaegselt allapoole vajuda ning uuesti lahti rulluda.
Pane peale kooritud õuna viilakad, kaneel ja fariinsuhkur.
Purukatte jaoks sega kokku jahu ja suhkur ning lisa margariin (soovitavalt kõva).
Puista õunte peale puru ning lase 15 min kerkida.
Pane 225 kraadisesse ahju 15 min.

Imeline Pavlova

Pavlova, mis õnnestus täna suurepärastele juhistele lihtsalt oivaliselt!

Sidrunimahla asemel oli äädikas, kasutasin ka šokolaadikihiga katmist. Kook ei läinud seetõttu sugugi pehmeks, vaid oli imeliselt krõbe ja õhuline ka veel ülejärgmise päeva hommikul. Polnud ka sugugi raske teha, pigem lihtne, kui ained enne välja otsida. Tegelikult suts ja valmis! Ja siis pikemalt ahjus.

Toitvad hommikumuffinid

Hämmastavalt head, väga toitvad ja positiivselt üllatavad muffinid! Imehea hommikueineks koos klaasi piima või apelsinimahlaga. Neid võiks iga nädal süüa ja tasuks ehk isegi suurem ports ette teha ja sügavkülma panna - pean proovima!

Tegemisel võttis enim aega riivimine, aga see on seda väärt. Ja minul muidugi kahe eraldi taigna tegemine: üks retsepti järgi ja teine toidutalumatule.

2 tassi jahu (kasutasin segu)
2 tl küpsetuspulbrit v soodat
2 tl kaneeli
1/2 tl soola
1/3 tassi linaseemnejahu (35 g, valikuline, mina panin)
3 muna
1/2 tassi e 100 g pruuni suhkrut
1/4 tassi e 85 g mett
1/3 tassi (80 ml) taimeõli või kookosõli
1/3 tassi õunakastet (mul oli sidruni-pirnimoos, sobis väga hästi)
1 tl apelsinikoort
1/3 tassi (80 ml) apelsinimahla (panin ühe väikese mahlaapelsini)
2 tassi (260 g, mul vist veidi vähem) riivitud porgandit
1 tass (140 g) riivitud õuna, mul 2 keskmist õuna
1/2 tassi (75 g) rosinaid
1/2 tassi (70 g) pekaanipähkleid

Sega kuivad ained ja märjad ained (suhkur pane märga segusse) omavahel ja siis kokku, lisa porgand, õun, pähklid, rosinad. Küpseta 5 min kõrgel kuumusel aj sisi veel u 18 min veidi madalamal. 

• 
  

Kõrvitsa-kookoskook

Üks tumekollane ja tiheda viljalihaga kõrvits sai lahti lõigatud ja üha uusi retsepte katsetatud. Kõrvitsapüreesuppi tegin niikuinii, selleks ma retsepti ei vaja. Oluline on meeles pidada, et lisaks kõrvitsale ja kartulile võiks lisada midagi veel, nt pastinaak on väga hea, aga ka maguskartul. Või mõlemad.

Aga magusaks sai valitud kõrvitsa-kookosekook. Väga-väga maitsev kook! HÕRK!

Suhkrut panin 2 dl ja sedagi on uhkelt, pigem lisaks hulka veel törts sidrunimahla või ebaküdooniahoidist. 1 tl vanillsuhkrut läks ka juurde. Mul oli väga ilus tume kõrvits, panin heledamaga pooleks ja väga ilus sai ka. 1/4 jahust oli kaerajahu ja väga hästi püsis koos. 

Tegemine on väga lihtne, kui või/margariin eelnevalt pehmenema võtta. Toitev on ka, sobib hästi suurele seltskonnale. Väga-väga hea ja fantastilise piirimail.

Mandliküpsised ehk ricciarelli

Kui päris aus olla, tegin neid küpsiseid veel eelmisel aastal, vana-aastaõhtu lauale, aga kuna süüa oli niigi hirmus palju, siis need lauale ei jõudnudki. Oleme neid nüüd eile-täna oma perega näksinud.

Omaette veider oli see, et hakkasin tegema, siis avastasin, et kodus pole apelsine ja saatsin mehe poodi. Mees tõi apelsinid, mina hakkasin küpsiseid tegema, aga unustasin apelsini kasutada... 🙈

Aga kuivatatud aprikoose lisasin küll. Kreeka pähkleid ka, aga need purustasin koos mandlitega köögikombainis, nii et jäi vaid jahu.

Nii, aga tulemus? Imeline! Väga hõrk, pidulik! Eriti hullult maitsesid mu keskmisele lapsele ja mulle endale. Ma tegin kahekordse portsu ja vähem polegi mingit mõtet teha, need mahtusid ilusti ühele ahjuplaadile. 

Aeglaselt küpsenud veiseliha punase veini kastmes

Hollallaa, algab 9. aasta mu retseptikogus. Ühtegi blogitähtpäeva pole pidanud, aga rõõm on näha, et olen suutnud enam-vähem stabiilselt püsida u 34-36 uue retsepti juures aastas.

Tänane postitus kajastab teostuslikult eilset, sest seda imepärast veiselihahautist tegin ma eilsele vana-aastaõhtulauale. Kuna võtsin kokkamise suuremalt ette, siis natuke jätsin süvenemata ja soovitatud Food Studio kastmed ostmata. Panin siis lihtsalt u 200 ml punast veini ja 300 ml vett, lisasin puljongikuubiku, soola ja pipart. Natuke isegi vist liiga palju, ehkki mitte väga. Kaneelikoore panin ka kampa, ja nelgid. Ainult loorberilehti ei pannud, sest mulle loorberimaitse istub vaid kalasupi juures. Veini sai ka parasjagu, rohkem ma ei panekski. Kastme paksendasin pärast nisujahuga ja lisasin üksjagu piima ja võid, muidu oleks see olnud liiga kange. 

Hautasingi ahjus (stabiilsuse huvides soovitangi iseendal teha seda tavalises praeahjus, mitte puuahjus) u 4-4,5 tundi. Täpselt 1,2-kilosest tükist jagus 8 sööjale, kellest 3 olid alla 10-aastased ja kes sõid ka PALJU. Sellest kogusest jaguks ka 10-le sööjale, siis ehk jaksaks keegi süüa ka muud head kraami, mis laual, mul seekord jäi kausitäis kartulisalatit peaaegu täitsa alles, sest olime end lihast täis söönud. Kõrval tegin punase kapsa coleslaw'd, mis on küll imeliselt hea, aga selle liha kõrvale sobinuks tavaline ahjupeet isegi rohkem.

Igatahes sai see liha megakiitust. Ülevat ülistamist. Imetlemist. Endast ma ei räägigi, mina olen alati hästi haudunud veiseliha väga armastanud. 

Lihtsad küpsis-muffinid

Pere ja Kodu retseptilisas ja Nami-nami kogus kannavad need nime "Riisiunelm". Ma natuke varieerisin, kasutades jahusegus 20 g ulatuses kookosjahu ja 10 g ulatuses mandlijahu ning osa asendasin ka nisujahuga. Kahjuks ei selgu kummastki retseptist, kui palju peaks lisama küpsetuspulbrit. Kuna mul seda niikuinii ei olnud, panin veidi soodat ning asendasin osa õlist hapuks läinud koorega, et sooda reageeriks. Peale panin mõned mustad sõstrad ja pohlad. Lihtsad, kerged, maitsvad! Ja üllatavalt vähe lagunesid - võiks isegi öelda, et väga hästi püsisid koos.

2 muna
1 tl vanillisuhkrut
1 tl riivitud sidrunikoort
100 g suhkrut
200 g riisijahu
1 tl kartulitärklist
100 g päevalilleõli (mul rapsiõli)
värskeid või külmutatud marju

Vahusta munad, vanillisuhkur ja sidrunikoor. Lisa suhkur ja vahusta veel hoolikalt paar minutit. Sega omavahel riisijahu, tärklis ja küpsetuspulber ning lisa veerand jahusegust muna-suhkruvahu sisse, segades ettevaatlikult alt üles liigutustega. Siis sega juurde ülejäänud jahusegu ning õli, sega kergelt.

Jaota tainas väikestesse küpsetusvormidesse (nt pabervormidega vooderdatud minimuffinivormidesse - seda ma tegingi), pista iga küpsise sisse üks mari. Küpseta 190-kraadises ahjus umbes 7 minutit, kuni küpsised on kuldpruunid. Jahuta ja kaunista tuhksuhkruga.

Seafilee mee-võikastmes

 Pühapäevalõunaks tegin seekord midagi eriti-eriti head, aga samas lihtsat: sea sisefileed mee-võikastmes. 

Tegin täpselt nii, nagu retseptis kirjas, lisamaitsena kasutasin mingit vürtsikat sealiha maitseainet. Kõrvale tegin imelist bataadi-kartulipüreed. Seekord 4 kartulist ja 2 bataadist, aga sellest jagub neljale (v.a juhul, kui kõht pole väga tühi). Meil õnneks oligi 4 sööjat.. Liha oli u 500 g, sellest jagub ka neljale. 

Lõikasin filee pooleks, sest pann oli väiksem kui lihatükk ning tõstsin praepannilt liha kastmega enne ahju panemist ümber ahjuvormi. Kastmele lisasin õige pisut vett ja peterselli, oli jumalik.

Kuumuta ahi 180 C.
Võta ahjukindel pann. Pane 3 sl või ja 2 sl mett pannile ning kuumuta tasasel tulel, kuni mesi ja või on sulanud.
Maitsesta seafilee soola ja pipraga, soovi korral ka mõne maitseaineseguga*. Pruunista pannil ümberringi (umbes 5 minutit). Siis tõsta pann kuuma ahju ning küpseta 15-20 minutit.
Võta ahjust välja. Serveerimiseks lõika seafilee paksudeks viiludeks ning tõsta soojendatud taldrikule. Nirista peale veidi kastet.

* Võib võtta tšillipulbrit, Cajuni või taco maitseainesegu, meelepärast ürdisegu jms.

See on roog, mida võib uhkusega pakkuda ka päris peentele külalistele! Eriti just bataadipüreega!  

Uppsala õunakook

 .. raamatust "Oma Maitse retseptiraamat 2005-2010".

Nagu sissejuhatuses ütleb retsepti autor, on see maitsvaim ja universaalseim õunakook maailmas. Tuleb vist nõustuda! Lisaks väga lihtne teha ka!

Mina kasutasin rasvaineks margariini (Keiju sinist) ning jahuna segu, milles oli ka mandli- ja maisijahu. Mulle meeldib, kuidas maisijahu teeb kõik hästi kollaseks ja lisab mingit mõnusat pähklimekki. Valget nisujahu läks sisse vast max 50 g. Ja piima asemel panin sisse ühe sojajogurti jäägi. Nii et seda kooki saab väga hästi teha ka siis, kui peres on piimatalumatu.

Mina ei teinud lahtikäivas küpsetusvormis, vaid tavalises keraamilises koogivormis ja sain väga hästi kätte. Sõime jäätisega ja/või vahukoorega, kes kuidas soovis. Ikkagi pühapäevaõhtu!

Õunakeeks

 ... ameerika moodi.

Nagu zucchini bread, ainult et õunaga. Isegi retseptis oli selline variatsioon kirjas. Megahea sai. Muidugi panin suhkrut veidi vähem ja õunu ma ei hakanud küll koorima, sest olid oma aia õunad. Lisasin rosinaid, veidi sidrunisuhkrut. Hästi lihtne oli teha. Ja kogu elamine sai head lõhna täis!

1,5 tassi jahu (mul segujahud)

1 tl kaneeli
0,5 tl soodat
0,5 tl soola
0,5 tl küpsetuspulbrit
veidi muskaatpähklit
1 lahtiklopitud muna
1 tass suhkrut (julgelt võib panna 3/4 tassi)
1,5 tassi riivitud õuna (tegin köögikombainiga, väga kiirelt läks)
1/4 tassi toiduõli
0,5 tassi pähkleid (mul oli vähem, aga see-eest lisasin rosinaid).

Segada kuivained omvahel.

Segada muna, õli, suhkur ja riivitud õunad omavahel ja siis kõik kokku. Õrnalt segada.

Küpsetada u 50 min. 

Lihtne, minimalistlik banaanikeeks

August oli töiselt ja perekondlik-logistiliselt täiesti crazy, mis peegeldub ka selles, et ühtegi uut retsepti ma tõesti ei proovinud. Ei mäletagi, mida sõime. Eks improt sai ikka tehtud.

Nüüd aga olid mõned banaanid väga äraminemise peal ja leidsin väga lihtsa banaanikeeksi retsepti. Tõesti lihtne! Jahu osas tegin segu kaera-, maisi-, riisi- ja täisteranisujahust ning selles keeksis võib mu arust täitsa vabalt üldse nisu vältida. Piimana kasutasin kaerapiima, aga munad panin küll sisse. Suhkrut panin vähem, aga võib ka retseptijärgse kogusega proovida. Kreeka pähklid on super match - sellisena meenutas see banaanikeeks kõige rohkem minu jaoks nostalgilist tõelist ameerika banana bread'i. Väike peoptäis kuivatatud jõhvikaid hüppas ka sisse, sobis samuti hästi. 

Väga rahul!

Väga vegan šokolaadikook

Inglise keeles on selle nimi water cake, aga veekook kõlab eesti keeles ikka liiga veidralt. 

Õigem oleks väga vegan šokolaadikook, sest sellesse kooki ei käi muna ega piim. Ehkki, on öeldud, et piima võib kasutada vedelikuna, kui tahtmist on. Kook on siiski nisujahu baasil, seega päris sobiv meie pere allergikule pole, aga nisuga on meil asjad paremaks läinud, seega pigem väldime piima kui nisu.

Lühidalt nii: 

380 ml vett (võib asendada piimaga, apelsinimahlaga vms)
80 ml oliiviõli
1 tl vanilliekstrakti või -pastat
370 g jahu (jahu tuleb sõeluda, siis jääb tulemus kohev!!!)
2 tl küpsetuspulbrit
240 g suhkrut (panin vähem, u 220 g ja ok)
4 sl kakaod

Vispelda kokku vesi ja õli, sega omavahel kuivained. Vala vedelsegu kuiva sisse, vispelda segi ja vala vormi.

Maitsestamiseks sobivat mis iganes. Mina kasutasin seekord apelsini (u poole apelsini mahl ja natuke riivitud koort), aga ilmselt sobiks siia tõesti üsna palju eri maitseid.

Kook jäi väga maitsev, õhuline, täpselt parajalt niiske või parajalt kuiv. Kindlasti sobiks lõigata horisontaalselt pooleks ja panna vahele hapukat moosi. See kook on ka sellepärast hea, et vajaminevad koostisosad on peaaegu alati kodus olemas.  

Ahjus röstitud bataat, peet ja kikerherned

Kui iga päev pead süüa tegema, ja koroonaajastu tõttu veel 3 korda päevas, ja kui üks laps on toidutalumatustega, siis on väga raske hoida pidevat vaimustust toidutegemise vallas. Seda enam, et ei jaksa ega taha mitut sööki paralleelselt teha (vahel ikka teen  ka, eriti hommikuti), seega püüan teha neid toite, mida saab valmistada gluteeni-, piima- ja munavabalt. Ehkki nt gluteeniga tuleb ikka aeg-ajalt patustamist ette. 

Hiljuti ostsin poest täitsa uuena Lia Virkuse kokaraamatu "Minu parimad lihtsad kodused toidud ja küpsetised". Tundus, et selles on plaju lihtsaid retsepte. Nüüd lapates vaatan, et seal on hästi palju kooke ja magustoite, mida ma eriti vanasti väga armastasin, aga praegu väga ei tee, sest sellised asjad sisaldavad kõik gluteeni ja/või muna ja/või piimatooteid.

Aga, siiski-siiski, soolaste toitude seas on päris mitu meile sobivat rooga!

Midagi sarnast on ka olemas ka netis, Mari-Liisi blogis: röstitud bataat kikerhernestega. Lia Virkuse retseptis on lisaks peet, mis teeb selle roa veel mitmekülgsemaks, maitvsamaks, värvilisemaks, ilusamaks. Peet maitseb siin võrratult! Maitseained on suht samad. Minu väikseim pidas roooga veidi liiga krehvtiseks, nii et ehk võiks lastele mõeldes vürtsi vähem panna, aga ega ma seekord tõesti ei koonerdanud, küüslauguküüned olid ka suured. Bataati ja peeti võtsin mõlemat 500 g. Enne valmimist panin roale peale ka mõned peekoni- ja singiviilud, mis tahtsid ära söömist. Kõrvale tegin raijta-moodi segu kreeka jogurtist, riivitud kurgist, küüslaugust ja soolast. Hästi sobis ka väike kukkel või sai. 

See roog vaimustas mind tõsiselt! Kiire! Lihtne! Odav! Maitsev! Ilus!!!

Kaerahelbe-mustika-purukook

Taas laupäev. Vahel ma ikka üritan laupäevaõhtuks kooki teha. Iga kord ei jõua, ei taha, ei viitsi, olen mujal, aga täna klappis kõik. Tükk aega on mustikakoogi isu olnud. Mustikaid korjasin suvel üksjagu, ikka omaenda kätega, aga miskipärast smuuti sees ei ole mustikad teab mis head. Kuidagi imelikud on. Aga koogi sees on imehead! Mõtlesin ka mõnd uut retsepti prooovida, ning silma jäi kook, millel algupäraaselt nimeks kaerahelbe-purutaina pirukas mustikatäidisega.

Tegin kõik retsepti järgi. Ainult selle mööndusega, et tumedat suhkrut oli vähem ja seega asendasin osa valgega. Jahus kasutasin segamini täistera, kaerajahu ja nisujahu.

Tegin olude sunnil kaks kooki, väiksele toidutalumatule seekord eraldi koogi.

Aiai, kui hea see kook on! Vaniljejäätisemütsikesega.. No kohe nii hea, et ma ei suuda kirjeldada. Ikka imeline, ma vist ei tea isegi Werneri kohvikus midagi võrreldavat...