Mis siin toimub?

Kirjutan siia üles meie perele enam meedinud retseptid: see on mu omaenda väike retseptikogu. Neid, mis ei nii väga meeldinud, ma üles ei kirjutagi.

Challenge ka:
TEHA IGAL NÄDALAL VÄHEMALT ÜKS KORD ÜHE UUE RETSEPTI JÄRGI SÜÜA.

Ja kirjutada see siia üles, või linkida, või panna märge raamatule ja leheküljele.

Neljapäev, 12. jaanuar 2017

Eriti mahe smuuti

Ma teen smuutisid umbes ülepäeviti, aga seekordne tuli eriti mahe ja mõnus ja minu maitse järgi.
1 banaan
1 hurmaa
pool peotäit külmutatud vaarikaid
pool klaasi kuni klaas õunamahla
2 tl punasesõstraželeed

Teisipäev, 10. jaanuar 2017

Minestrone

Tegime Keskmisega suppi. Itaaalia rahvussuppi minestronet. Nii tore oli! Mina hakkisin, tema tegi kõik muu.
Üks Pere ja köögi retseptivihiku retsept oli ees inspiratsiooniks, kuid tegime ikka nii, nagu koostisosi käepärast oli.

Oli nii:
1 sibul
u 1/4 juursellerit
2 porgandit
1-2 küüslauguküünt

Need praadida läbi, alustades sibulast.

Seejärel lisada 1 l puljongit (mina panin veiselihavarianti), 1 suur purk vanaema suvekõrvitsaletšot, pool pakki purustatud tomateid ja lasta veidi haududa. Siis lisada 2 dl väiksemaid makarone, keeta pehmepoolseks ja siis lisada veel purk valgeid ube. Mina lisasin veel päris palju vett, külmutatud basiilikukuubikuid, kuivatatud tüümiani, küüslaugupulbrit, veidi soola.

Suurepärane sai. Mis te arvate, kui palju suured lapsed sõid?
4 (loe: NELI) portsu! Kujutate ette,  4 portsu suppi õhtuks!
Ma usun, et Keskmise söögiisu mõjutas kindlasti ta enda kandev roll selle valmistamisel ja kuna ta on kõvas alakaalus ning armastab peamiselt süüa (magusat) kräppi (mida ta muidugi salaja sööma peab), siis siit meelespea: koos kokkama! Ta ise on just nüüd hakanud näitama üles suurt huvi kokkamise vastu.

Pühapäev, 1. jaanuar 2017

Seene-sibulapirukas

Tütar tellis vana-aastaõhtuks sibulapiruka. Kuna kaasa oli juba tükk aega seeni soovinud, siis sobis eriti hästi see, kui ma pirukaraamatut ("100 pirukat") lahti lüües esimesel leheküljel nägin seene-sibulapiruka retsepti.
Täidisele lisasin pisut peekonit, muidu tegin küll kõik täpselt retsepti järgi. Kukeseened on pärit Setomaa metsadest ja sibulad Peipsi äärest.
Maitse oli tõesti võrratu, ent ma oleks tahtnud veidi paksemat põhja. Kuidagi jäi see liiga õhuke ja pehme. Ma paneks teine kord jahu juurde, üsna julgelt.