Mis siin toimub?

Kirjutan siia üles meie perele enam meedinud retseptid: see on mu omaenda väike retseptikogu. Neid, mis ei nii väga meeldinud, ma üles ei kirjutagi.

Challenge ka:
TEHA IGAL NÄDALAL VÄHEMALT ÜKS KORD ÜHE UUE RETSEPTI JÄRGI SÜÜA.

Ja kirjutada see siia üles, või linkida, või panna märge raamatule ja leheküljele.

Neljapäev, 23. veebruar 2017

Šokolaadimuffinid toorjuustuglasuuriga


Tegin taas muffineid, retsept on olemas Toidutares ja Pereköögi 2011 veebruarinumbris.
Glasuuri jaoks oli mul toorjuustu oluliselt vähem, seega sai glasuuri vähem. Kaunistuseks panin ka vahukoort ja veidi sinist.


Täitsa head muffinid said, eriti muidugi katte tõttu.

Esmaspäev, 20. veebruar 2017

Sealihahautis

Üks imeline lihahautis minu lapsepõlvest. Olen taolist varem ka teinud, aga varem pole suutnud saavutada sedavõrd täpselt seda maitset, mis ema tehtul lapsepõlves.

Tegelt on tegu ülilihtne:
porgandid lõigata juppideks, praadida kergelt või ja õli segus, lisada ka sibulat.
Eraldi pannil praadida liha: seekord oli mul välisfilee, aga sobib ka kaelakarbonaad (viimane jääb veelgi mahlasem). Lihalõigud vasardasin, lasin korraks jahust läbi, siis kergelt pannil pruuniks. Lisasin lihalõigud porganditele, peale läks panniloputusvesi, sool, pipar, veidi küüslaugupulbrit. Lisasin ka piima, olles hiljuti lugenud kusagilt piimapõrsa retsepti. Sobiks muidugi ka koor. Ja nii see värk siis haudus u poolteist tundi mu multikeetjas. Peale peterselli ja ongi ehtsa lapsepõlvemaitsega porgandi-lihahautis valmis, mõnus kaste sealhulgas. Kastet peab olema!
Kõrvale sai imelist kartulipurtu ja aurututud brokolit.

Liha kiitis väga ka mu keskmine, kes üldiselt sihukesest tavasöögist (mis pole pitsa ega mingi mehhiko või hiina värk) väga ei pea. Seekord pidas ja võttis juurdegi! Minu võit seekord!

Esmaspäev, 6. veebruar 2017

Kana pestokastmes

Sai tehtud pesto-apelsinimarinaadis kanarooga. Roog sai hää! Väga hää! Jah, isegi fantastiline (kas ma olen liiga helde siin oma retseptkogus?) Panin sutsu vahukoort veel ahju pannes kastmele juurde, kuid tomateid ma ahju ei pannud. Mulle ei meeldi ahjutomatid! Sihukesed soojad ja plödid. Tomat sobib hästi ka värskest peast, samuti sobis väga hästi mais. Ka paprika on siin tegija. Kõrvale riis, väike amps saia ja õhtusöök on väga uhke! Olen täiega rahul. Pere ka. Lisaks on see KÕIGE MEGALIHTSAM kanaretsept üldse ever.
Mina panin suurde puuahju, kuna see oli just köetud, aga suvel saaks vabalt teha ka multikeetjas täita kobeda koguse. Ja rahvale muljet avaldada...

Pühapäev, 5. veebruar 2017

Praetud valge kala

See võib kõlada nagu naljaretsept, sest noh, kes vajab retsepti kala praadimiseks, aga näed, mina vajan. Ma valmistan kala kaugelt vähem kui võiks ja peaks. Vahetevahel käib seepärast ÕUDNE kalaisu. Täna tuli meil kaasaga see isu korraga. Ta läks poodi ja tuli tagasi ühe väga veidra kalaga: Aafrika psettood. Veidraga ses mõttes, et mina polnud sellisest varem midagi kuulnud. Kala oli veider ka selles mõttes, aga heas mõttes, et ta ei haisenud kala moodi. Natuke meenutas tuunikala: sihuke tihe ja mittehaisev.

Prepareerisin kala fileedeks ja ülejäänuks (luud, nahad ja pisilihatükid). Fileed otsustasin pista taignasse a la praetud_valge_kala, kõrvale kartulipüree, porgandisalat ja jääsalat. Imehea kala tuli! Mahlakad valged tükid lausa sulasid suus. Lastele ka, v.a noorimale meeldis. Aga ka see kõige väiksem siiski sõi. Eks ta on lihtsalt kalaga harjutamata. Oma viga!

Kodujuustukook kirssidega

Üks tore ja maitsev ja ahvatlev ja lihtne kook, mis pigem on nagu tort, blogist "Kokkama Ragnega".
See kook - kodujuustukook kirssidega - ei vaja küpsetamist, küll aga ööpäevake seismist ja tahenemist. Kirsikastet võiks rohkemgi olla, meil tuli nagu veidi puudu (ehkki ma ei välista, et keegi käis purgist kompotti söömas ja kastet saigi seetõttu vähem kui ette nähtud. Kirsikompott on meie pere suur lemmik).

Ma järgmine kord teeks muidugi hoopi 28 cm vormi sisse, seega 1,5-kordse koguse, sest nii mõnus on, kui tükike või paar jääb ka hommikuse kohvi juurde.