Mangotort

Kaasa sünnipäevaks valmistasin mangotorti. Muidugi tuunisin natuke, suurendades veidi koguseid ja lisades segusse kanget astelpaju mahla. Peale valmistasin astelpajutarretise 5 dl astelpajumahlast ja 6 želatiinilehest - sai täpselt paras. Tarretise sisse panin astelpajumarju, granaatõunaseemneid, pistaatsiapähkleid. Marjad soovitan panna juba tarretuma hakkavale segule, muidu vajuvad väga põhja (mis võib muidugi ka lahe olla). Hapukas tarretisekiht annab tordile nii välimuse kui ka maitse osas väga palju juurde, muidu oleks mu arust veidi plass. 

See on nii lihtne, aga efektne ja maitsev tort, et see tuleb kindlasti "põhivarasse" võtta. 

Imeline Pavlova

Pavlova, mis õnnestus täna suurepärastele juhistele lihtsalt oivaliselt!

Sidrunimahla asemel oli äädikas, kasutasin ka šokolaadikihiga katmist. Kook ei läinud seetõttu sugugi pehmeks, vaid oli imeliselt krõbe ja õhuline ka veel ülejärgmise päeva hommikul. Polnud ka sugugi raske teha, pigem lihtne, kui ained enne välja otsida. Tegelikult suts ja valmis! Ja siis pikemalt ahjus.

Mandliküpsised ehk ricciarelli

Kui päris aus olla, tegin neid küpsiseid veel eelmisel aastal, vana-aastaõhtu lauale, aga kuna süüa oli niigi hirmus palju, siis need lauale ei jõudnudki. Oleme neid nüüd eile-täna oma perega näksinud.

Omaette veider oli see, et hakkasin tegema, siis avastasin, et kodus pole apelsine ja saatsin mehe poodi. Mees tõi apelsinid, mina hakkasin küpsiseid tegema, aga unustasin apelsini kasutada... 🙈

Aga kuivatatud aprikoose lisasin küll. Kreeka pähkleid ka, aga need purustasin koos mandlitega köögikombainis, nii et jäi vaid jahu.

Nii, aga tulemus? Imeline! Väga hõrk, pidulik! Eriti hullult maitsesid mu keskmisele lapsele ja mulle endale. Ma tegin kahekordse portsu ja vähem polegi mingit mõtet teha, need mahtusid ilusti ühele ahjuplaadile. 

Aeglaselt küpsenud veiseliha punase veini kastmes

Hollallaa, algab 9. aasta mu retseptikogus. Ühtegi blogitähtpäeva pole pidanud, aga rõõm on näha, et olen suutnud enam-vähem stabiilselt püsida u 34-36 uue retsepti juures aastas.

Tänane postitus kajastab teostuslikult eilset, sest seda imepärast veiselihahautist tegin ma eilsele vana-aastaõhtulauale. Kuna võtsin kokkamise suuremalt ette, siis natuke jätsin süvenemata ja soovitatud Food Studio kastmed ostmata. Panin siis lihtsalt u 200 ml punast veini ja 300 ml vett, lisasin puljongikuubiku, soola ja pipart. Natuke isegi vist liiga palju, ehkki mitte väga. Kaneelikoore panin ka kampa, ja nelgid. Ainult loorberilehti ei pannud, sest mulle loorberimaitse istub vaid kalasupi juures. Veini sai ka parasjagu, rohkem ma ei panekski. Kastme paksendasin pärast nisujahuga ja lisasin üksjagu piima ja võid, muidu oleks see olnud liiga kange. 

Hautasingi ahjus (stabiilsuse huvides soovitangi iseendal teha seda tavalises praeahjus, mitte puuahjus) u 4-4,5 tundi. Täpselt 1,2-kilosest tükist jagus 8 sööjale, kellest 3 olid alla 10-aastased ja kes sõid ka PALJU. Sellest kogusest jaguks ka 10-le sööjale, siis ehk jaksaks keegi süüa ka muud head kraami, mis laual, mul seekord jäi kausitäis kartulisalatit peaaegu täitsa alles, sest olime end lihast täis söönud. Kõrval tegin punase kapsa coleslaw'd, mis on küll imeliselt hea, aga selle liha kõrvale sobinuks tavaline ahjupeet isegi rohkem.

Igatahes sai see liha megakiitust. Ülevat ülistamist. Imetlemist. Endast ma ei räägigi, mina olen alati hästi haudunud veiseliha väga armastanud. 

Magusad jõulumandlid

Selle aasta viimase postitusena läheb kirja magusate jõulumandlite retsept. Teha oli lihtne, suurema osa tegi pesamuna. Aga minu arust on suhkrut ja muna ja kõike selle koguse jaoks liiga palju. Ma viskasin reaalselt vähemalt pool suhkru-vürtsi-munasegu pärast mandlite eraldamist (st pärast seda, kui segu tuli ahjust välja ja oli kuivanud) ära. Vabalt prooviks umbes poole väiksema kogusega. Maitse on muidugi võrratu, hurmav, täpselt selline nagu peab. 

Jõuluvärvides toorjuustukook

Nii tore, kui vahel tulevad külalised - siis kohe tahaks ka midagi uut katsetada!

Seekord, 3. advendil tundus vahva midagi jõuluvärvilist valmistada. See jõuluvärvides toorjuustukook valge šokolaadiga oli mulle juba mõned päevad tagasi silma jäänud. Kuna mul on suurem vorm, tegin 1,5-kordse koguse ja oli täpselt paras. Kuna smuutit oli poetopsikus veidi vähem kui vaja, lisasin 1,5 laimi mahla ja natuke riivisin koort ka juurde. Ideaalne!

Härra pärast kommenteeris, et kui vahel ikka söömise vahele kiidetakse, siis see lihtsalt ahmiti sisse - kõigepealt silmadega ja siis suudega :)

Imeline, aitäh autorile!

Seafilee mee-võikastmes

 Pühapäevalõunaks tegin seekord midagi eriti-eriti head, aga samas lihtsat: sea sisefileed mee-võikastmes. 

Tegin täpselt nii, nagu retseptis kirjas, lisamaitsena kasutasin mingit vürtsikat sealiha maitseainet. Kõrvale tegin imelist bataadi-kartulipüreed. Seekord 4 kartulist ja 2 bataadist, aga sellest jagub neljale (v.a juhul, kui kõht pole väga tühi). Meil õnneks oligi 4 sööjat.. Liha oli u 500 g, sellest jagub ka neljale. 

Lõikasin filee pooleks, sest pann oli väiksem kui lihatükk ning tõstsin praepannilt liha kastmega enne ahju panemist ümber ahjuvormi. Kastmele lisasin õige pisut vett ja peterselli, oli jumalik.

Kuumuta ahi 180 C.
Võta ahjukindel pann. Pane 3 sl või ja 2 sl mett pannile ning kuumuta tasasel tulel, kuni mesi ja või on sulanud.
Maitsesta seafilee soola ja pipraga, soovi korral ka mõne maitseaineseguga*. Pruunista pannil ümberringi (umbes 5 minutit). Siis tõsta pann kuuma ahju ning küpseta 15-20 minutit.
Võta ahjust välja. Serveerimiseks lõika seafilee paksudeks viiludeks ning tõsta soojendatud taldrikule. Nirista peale veidi kastet.

* Võib võtta tšillipulbrit, Cajuni või taco maitseainesegu, meelepärast ürdisegu jms.

See on roog, mida võib uhkusega pakkuda ka päris peentele külalistele! Eriti just bataadipüreega!  

Vegan šokolaaditort

Esmakordselt peame pesamuna sünnipäeva tema toidutalumatuse tingimustes. See aga ei peaks takistama sünnipäevatordi olemasolu hommikusöögilaual! Parimad eestikeelsed veganretseptid olen leidnud Sandra Vungi veganblogist Taimetoit. Seekord läks käiku trühvlitordi nime kandev retsept. Põhjas kasutasin u 1/3 osas gluteenivabu küpsiseid, ja lisasin juurde kaerakliisid, maisijahu ja mandlijahu. Tegin muide vaid poole kogusest ja seda on perele täiesti piisavalt, isegi mitmeks tükiks!

Täidise tegin alguses originaali järgi, siis maitsesin ja tundus liiga vängelt šokolaadine. Lisasin juurde kvaliteetset maapähklivõid, veel kookospiima ja veidi kaerakoort, siis veel maapähklivõid. Mulle endale juba tulemus meeldis, aga sünnipäevalaps ise ütles hommikul, et ikka liiga šokolaadine. Lastele võiks maitse tõesti veelgi mahedam olla, samas mulle kohvi kõrvale ikka hullult maitses! Alkoholi ma ei lisanud, aga võimalik, et see lisaks ka mingit olulist nüanssi. Vähemalt täiskasvanute jaoks!

Samas on sellel retseptil potentsiaali jõuda väga lähedale Pagaripoiste vegankoogile, mis on meie pere absoluutne lemmik. Seal on vist ka india pähkleid ja datleid. Kindlasti proovin nendega ka!

Veel meeldis mulle see, et tekstuur ja tihkus jäid superluks. Hea lõigata, hea süüa - kõik täpselt paras.

Sidruni-martsipanikook

Tänane sünnipäevalaps soovis midagi martsipaniga. Kuna ma martsipanikattega uhket torti teha ei oska, siis tegin sellist, kuhu martsipan sisse läheb. Järgisin seekord täpselt juhiseid, sh 30 ml sidrunimahla osas katte jaoks ja tuli hea, suhteliselt särtsakas kook, millele võib kindel olla. Kaunistus sai ka kena, inspireeritud nii viidatud retseptist kui ka tema algallikast. Tegin isegi pilti!

Retspt ja valmistamiskäik on sellised:

100 g martsipani
100 g suhkrut
100 g toasooja võid
2 muna
50 g nisujahu
ühe sidruni riivitud koor (3 g)

Glasuur:
150 g tuhksuhkrut
ühe väikse sidruni mahl (30 ml, mitte rohkem!)
pistaatsiapähkleid ja nt külkuivatatud sõstraid või vaarikaid

Kuumuta ahi 180 kraadini.

Mikserda omavahel kokku martsipan (mina riivisin) ja suhkur. Seejärel lisa mikserdamist jätkates või. Lisa ükshaaval munad. Viimasena sega sisse jahu ja sidrunikoor. Valas tainas võiga määritud ja küpsetuspaberiga kaetud 20 cm koogivormi. Küpseta u 25 min. Küpsust testi puutikuga. Jahuta kook ja pane serveerimistaldrikule.

Sega glasuuriks kokku tuhksuhkur ja sidrunimahl ning määri koogile. Kaunista meelepäraselt. Mina kasutasin hakitud pistaatsiapähkleid ja mustsõstrabeseeküpsise puru.

Karamellikreem

 Vist kõige kiirem magustoit üldse: karamellikreem mustade sõstardega. 

Vaja vaid keedetud kondenspiima, kreeka jogurtit ja musti sõstraid.

Minul jäid küll mõlemad, nii kreem kui mustsõstrasegu vedelemad kui pildi. Proovin järgmine kord vahustatud koort sisse segada, siis ehk pole nii magus ka. Mitte et mul midagi selle vastu oleks olnud... Vahel on see üks hästi magus amps just see, mida õhtusöögi lõpetuseks vaja!

Jogurtitort karamellikastmega

Minu aasta algas, nagu ikka, tordiga. See on paratamatu, juba sündmisest saadik...
Seekordne tort raamatust "Nadja koogid". Olen selle järgi ka varem torte teinud.  Jogurtitort karamellikastmega kõlas just parasjagu pidulikult ja piisavalt kergelt.
Kuna ma apelsinimahla unustasin osta, aga käepärast oli astelpajumahl, siis kasutasin seda. Ka jäi ahjuõun mu jaoks suts lahjaks, seepärast lisasin astelpajumoosi. Ka serveerides panin peale astelpajumarju, eriti hea sai aga siis, kui veel vedelat astelpajumoosi tordile peale niristada.

Ei olnud keeruline, pigem üsna kiire ja lihtne! Ja muidugi väga efektne, maitsev ja rohkesti kiidusõnu pälviv maiuspala. Mina tegin ikka oma 28 cm vormi sisse ja sealt jagub julgesti u 12 inimesele.

Kiire laimitort

Vahel on nii, et olgugi, et peres on sünnipäev, on ka muid asju nii palju, et tordi tegemiseks (mis minu standardite kohaselt peab igal juhul olema siiski ise tehtud) on aega vähe. Nii leidsingi guugeldades just sellise kiire laimitordi, mis tundus sobivat.

Tegin retsepti järgi, 1,5-kordse koguse, sest mul on 26 või 28 cm läbimõõduga vorm. Laime panin siiski vaid 3, mitte 4. Kõik tahenes väga kiiresti, nagu lubatud.

Maitse: minu jaoks veidi liiga intensiivne. Pole ka ime, kui kokku panna palju väga magusat ja palju väga haput. Oli väga hea, ja osadele täiskasvanutele hullult maitses, aga ma ise tahtnuks seda rohke vahukoorega ja sünnipäevalapsele oli see kindlasti liiga kange. Seega, kiiruse mõttes 10 punkti, aga järgmine kord asendaksin ühe osa kondenspiima nt toorjuustuga, võib-olla isegi kodujuustuga, ja paneks ka veidi vähem laimi.

Sünnipäev: mis toimib ja mis mitte

Olles aastaid sünnipäevalauale valdavalt kõik ise valmistanud, tegin seda ka sel aastal.
Aga mitu asja läks untsu või ei toiminud või ma ei teagi, mis. Sugulased söövad viimasel ajal kõik jube vähe ja ei taha saia ega suhkrut. Peamine, mis läheb, on vein. Väga palju veini. Kusjuures ise ma veini ei joo.

Igatahes mõtlesin, et panen ausalt kirja, mis toimis ja mis mitte.

1) Sugulastega sünna
Lapsed ise tellisid minipitsasid, neid nad said ja need on alati head. PS Sobivad ka veini kõrvale!
Muu oleks põhimõtteliselt võinud olemata olla... Ok, õunaviilud söödi ka ära.
Hästi söödi ka ühe sugulast tehtud seeni juustutäidisega (vist portobellod) ja suitsukalaseguga täidetud rukkikrõpse.
Ise tegin vana head kolme kihiga peedisalatit, mis oli hea nagu ikka, aga julgelt pool jäi alles.
Siis proovisin ühe ameeriklase retsepti järgi ampse nimega sausage crescent rolls, mis oli TÄIELIK pettumus. Ok, ma ei saanud ega saa siiani aru, mida nad mõtlevad sausage'e all, mina kasutasin toorvorste, mille tükeldasin ja läbi praadisin. Tulemuseks mõtetus, maitsetu mõtetus, mille saab suvel kanadele sööta.
Siis proovisin ühe pereköögi retsepti järgi juustukuubikuid maapähklitega, mis olid  ok, aga kuivad. Võiks veel proovida, kui lisada muna. Ehk ka hapukoort, sel juhul muidugi ei saa neid kuubikutena lõigata.

Tort, mis eelmisel aastal ideaalselt õnnestus, ei kukkunud sel korral sugugi nii hästi välja, sest keedetud kondenspiima poes ei olnud, asendasin selle karamellipudinguga. Viga! Segu jäi täiega, täiega vedel!! Nõme, pettumus!
Edu saatis muidugi kirjut koera. Klassika. Alati. Igavesti.

Järeldus: tee hästi palju minipitsasid (pole üldse raske, kui kõik on ette tükeldatud), mingeid veini juurde sobivaid ampse (mida saab näpuga nokkida) ja kirjut koera. Ok, torti ka, aga sellist, mis kõvaks läheks!

2) sõpradega sünna.
Seekord oli hommikune sünna. Kõik oli vist kodus end korralikult putru täis tankinud, iga tahes söödi väga vähe. Olin teinud alati väga edukaid väikseid lihapirukaid, 1,5-kordse koguse. Tulemus: pool jäi järgi. Sellest pole küll hullu, sest neid on väga hea sügavkülmutada ja siis nt lõunaampsuks mõnele lapsele sisse sööta või püreesupi kõrvale haugata. ongi hea.
Siis tegin uhkeid tikuampse: viil kurki, viil heledat juustu, viiluke õhukest singi, tume juust ja kurgiviil. Tulemus: väga head olid! Aga enamik jäi järgi.
Viilutatud õunad: alati hitt, aga u 2/3 jäi järgi.
Kõrsikud: väga vähe söödi.
Magusaks: kirju koer. Seda söödi küll, aga vahel on rohkem söödud.

Nüüd aga geniaalne osa: kuna ma torti ei jõudnud teha, otsustasin osta poest jäätist ja lasta neil süüa nii palju jäätist, kui tahavad. Kaasa võtsin maasikamoosi, vahtrasiirupit ja värvilisi nonparelle. 14 lapse kohta ostsin 4 pakki jäätist: 2 vanilli, 1 šokolaadi ja ühe vanilli-karamelli pohlamoosiga. See oli ideaalne valik. Vanillid said täiesti otsa, teistest jäi õige pisut järgi. Lapsed leidsid, et nii ongi parem kui tort! Olen väga nõus! Geniaalne, lihtne, uudne.

Kaerahelbeahvatlus õuntega

Ülikiire ja ülihtne magustoit puhuks, kui poodi minna pole aega ja vahukoor on kodus olemas.
See on kaerahelbeahvatlus õuntega, olemas "100 rooga" magustoitude raamatus.
Minul oli kasutada õuna-kõrvitsapüreed, mis väga hästi sobis.

Nii palju veel, et sellest 6-le mõeldud kogusest saab ikka päris suured portsud! Sobiks väga hästi ka pidulikumaks puhuks.

Kuna netist kipuvad lingid vahel kaduma, kopin retsepti siia ringi:
50 g võid
3 dl kaerahelbeid
1/2 dl suhkurt
2-3 õuna
3 dl õuna-jõhvika või mõnda muud hapukat püreed
3 dl vahukoort
vaniljet või punši/likööri (ma ei pannud, tarbjaskonna seas on lapsi)

Sulata või pannil. Pruunista kaerahelbed võis nõrgal kuumusel pidevalt segades. Lisa suhkur.
Lase segul jahtuda. Koori ja puhasta õunad seemnetest. Lõika väikesteks kuubikuteks. Vahusta koor koos 1 spl suhkruga ja maitsesta vastavalt maitsele vanilli või alkoholiga. Paku magustoitu väikestes pokaalides või suures kausis. Põhja pane õunad või õunapüree, siis kaerahelbesegu ja peale vahukoor. Kaunista kaerahelbeseguga.

Sõir

Tegin sõira. Valmis täpselt Eesti jaanipäevaks. Ja sai üllatavalt hea.
Tegin baasretsepti järgi: 1 l piima, 500 g kohupiima (poes oli ainult lahja kohupiima ja see peakski ehtsa sõira tegemiseks mu teada kõige paremini sobima), 2 muna, 50 gr võid, 1 tl soola.
Päris nii hea ei tulnud kui nt Sirjel, aga pole hullu! Eks rasvasema kohupiimaga saaks ehk kreemisema varaindi, praegune tuli kuivapoolsem, aga üldse mitte liiga, sest segasin algul sisse ka ühe vahukoorepakipära.
Tegemise käigus avastasin, et köömneid pole, seega seekord valmis köömneteta sõir.

Sünnipäevatort tütrele

Tegin tütrele tema soovil maasika-jogurtitordi. Baasina kasutasin seda retsepti, aga ainult baasina. Sest põhja tegin digestive küpsistest ( u 310 gr küpsiseid, 45 gr võid) ja kuna maasikad jõudsid enne torditegu hallitama minna, siis sai kate ka teistmoodi kombineeritud, mitte tarretisepõhiselt. Põhja peale panin rabarberimoosi (väga hea lahendus, muide!) ja täidisesse lisasin veidi kondenspiima, muidu tundus liiga jogurtine. Ehkki ma arrrrmastan kreeka jogurtit! Kogused korrutasin u 1,3-ga mu 28 cm läbimõõduga vormi jaoks.

Eriti hea oli see kook peopäevajärgselt, aga asi võis olla ka selles, et peol oli nii palju süüa, et kõik juba oigasid ja ägisesid, kui tort välja toodi ja tema võlu ei tulnudki selgelt välja.

Imehea, mahedamaitseline tort, millest jagub hästi.

Nutella-toorjuustutort

Poja sünnaks valisin ühe toorjuustukoogi retsepti ja välja tuli nutella-karamelli-toorjuustukook/tort. Ma varieerisin/täiendasin seda nii, et Nutella-kihile panin banaanilõigud ja toorjuustusegusse lisasin ühe karbi keedetud kondesnpiima, mis andis mõnusa karamellise meki. Tegemine polnud ka kuigi raske ega aeganõudev, pigem oli lihtsate killast.

Ai sa juudas, kus sai alles tort! Kõik peened preilid ja paksud prouad kilkasid, kuidas see on KÕIGE PAREM tort, mis nad on kunagi saanud. See on lihtsalt täiuslik maitsete kooskõla. Kaunistuseks sobisid nii visuaalselt kui ka maitse poolest astelpajumarjad.

Õuna-karamellikook

Vabariigi suure juubeli puhul tegin sünnipäevaõhtuks üht päris töömahukat õuna-karamelli juustukooki, mille retsept oli mul aastaid tagasi tallele pandud. Nüüd sai see tallelt välja otsitud ja valmis tehtud.
Selle koogi puhul kehtib selgelt kohupiimakookide eripära: seistes läheb aina paremaks! Kõige parem oli umbes 3. päeval. Tööd oli küll omajagu, aga kuna vähemalt oma perega süües jätkub koogist mitmeks päevaks, siis on see seda tööd väärt.

Pruunikad beseed-pavlovad

Tegin täna imelist magustoitu ühe uue küpsiseraamatu järgi. Tavalisest beseest eristus seekordne pruuni suhkru (originaalis demerara, minul lihtsalt mingi tavaline pruun suhkur) kasutamise poolest.
Teha nii:
3 munavalget kloppida pisukese soolaga vahtu, lisada 150 gr pruuni suhkrut, kloppida kõvaks.

Tõsta lusikaga ahjuplaadile pätsid: minul tuli 16 tk. Nagu originaalis soovitati, asetasin peale ka ühe kreeka pähkli, justkui liblika. Sobiks ka mandlilaastud.

Küpseta 150-kraadises ashjus 1 tund ja 15 min.

Serveerisin vahukoore ja marjadega. Ideaalselt fantastiliselt imelised maiused.  Ja väga lihtne teha!

Domino küpsise tort

Megahea, rikkalik, raske, magus tort Domino küpsistega, mis pealegi valmib kiirelt ja ei vaja ahju. Tegin seda juba 4 a tagasi kaasa sünnipäevaks, nüüd otsisin retsepti üles ja kordasin ning sai siia kirja kah. Selle tordi puhul on hästi oluline vahukoorega kaunistamine - vahukoor lisab vajalikku kergust. Samuti sobivad hapud marjad, seekord kaunistasin mina nt astelpajumarjade ja granaatõunaseemnetega.
Antud mahtudega teen mina alati oma 26 cm läbimõõduga koogivormis ja jääb just täpselt paraja kõrgusega. Kuna tort on nii toitev, siis jagub seda hästi.