Lihtne, hea, kerge, aus panniroog kinoa, šampinjonide ja juustuga.
Lisasin meesperele mõeldes sinki, aga sobiks mistahes praejääk vms. Lisasin ka paar väiksemat porgandit, tükkidena.
Väga-väga nämma. Lihtne teha ka.
Lihtne, hea, kerge, aus panniroog kinoa, šampinjonide ja juustuga.
Lisasin meesperele mõeldes sinki, aga sobiks mistahes praejääk vms. Lisasin ka paar väiksemat porgandit, tükkidena.
Väga-väga nämma. Lihtne teha ka.
Juhhei ja hõissaa, proovisin tõesti uut retsepti ja viitsin selle isegi üles kirjutada!
Sellised kalkunilihapallid vürtsikas karrikastmes. Variatsioonideta muidugi ei saanud, nt mul oli vaid 400 g liha, aga ometigi 5 näljast sööjat. Seega lisasin lihasegule tubli peotäie hernehelbeid, mis mõnusasti omandavad ümbritsevad maitsed ja annavad lisavalku. Vürtse panin veidi vähem, minu arust sai niimoodi paras, aga mõni pani veel tšillit peale ja oligi hea. Enne valmimist tundus, et jube kange on see kaste (aa, õige, ma panin kastmeks pooles mahus vanaema letšot ja pooles tomatipüreed) ning lisasin seetõttu rõõska koort. Sai kuidagi mahedam ja mõnusam. Väikse purgi maisi panin ka kastmesse.
Serveerisin kinoaga, riisiga sobiks ilmselt veelgi paremini, aga vaatasin, et poistel on järgmisel päeval koolis riis ja seega tõin vaheldust.
Väga maitsev söök ja kiiresti sai valmis ka! Kogus oli täpselt paras.
Hämmastavalt head, väga toitvad ja positiivselt üllatavad muffinid! Imehea hommikueineks koos klaasi piima või apelsinimahlaga. Neid võiks iga nädal süüa ja tasuks ehk isegi suurem ports ette teha ja sügavkülma panna - pean proovima!
Tegemisel võttis enim aega riivimine, aga see on seda väärt. Ja minul muidugi kahe eraldi taigna tegemine: üks retsepti järgi ja teine toidutalumatule.
2 tassi jahu (kasutasin segu)Sega kuivad ained ja märjad ained (suhkur pane märga segusse) omavahel ja siis kokku, lisa porgand, õun, pähklid, rosinad. Küpseta 5 min kõrgel kuumusel aj sisi veel u 18 min veidi madalamal.
Mis siis juhtus, et nõnda pikk paus? Ei teagi. Millalgi pidi see ju tulema. Ning mõneti on maailm vahepeal veel uskumatumatult muutunud, kui 2 aastat tagasi... Polegi nagu isu ega tahtmist mingit gurmeed katsetada.
Siiski ostsin hetke ajel uue kokaraamatu: "Oma Maitse retseptiraamat 3". Tundus, et seal on palju lahedaid retsepte. Plaanin vähemal kümmekond neist läbi proovida.
Alustame aga kana-kookosesupist. Mulle nii meeldib see maitsekombo: väike ingver, küüslauk, kana, kookospiim. Soojendav ja värskendav samal ajal. Ja nii hea see tuligi! Lisasin veel natuke kurkumit (kohe praadimisel) ja lõpupoole brokolit, aga tomatit ei pannud, sest ma ei tea... tundus, et on niisama ka hea. Ingverit panin vähem, sest ühele väiksemalt tüübile meil ingver väga ei istu.
Väga-väga mõnna! Apelsinimaitset pole küll tunda, aga usun, et see annab veidi mõnusat magusust.
Jaanuar on siin retseptikogus kõrvitsakuu. Juba kolmas retsept kõrvitsaga! Aga mis teha, see on see aeg, kui mu kahele imeilusale tumekollasele kõrvitsale hakkasid plekid peale tulema. Õnneks sain enne jaole, kui midagi kaotsi läks. Kuna need kõrvitsad on tõesti imeilusad, siis püüan nad ise maksimaalselt ära kasutada.
Täna hommikuks tegin kõrvitsapannkooke. Peene riiviga ma küll riivida ei viitsinud, lasin köögikombainist läbi - sel on keskmiselt jäme riiv, aga tohutu boonus on see, et mõned sekundid ja kõik on valmis. Ja väga hästi sobis. Esialgu tundus kõrvitsa kogus muu kraami kõrval ehmatav. Need pannkoogid näivad koosnevat ikka peaaegu AINULT kõrvitsast. Aga panni peal käitus tainas absoluutselt eeskujulikult: ei vajunud liialt laiali, küpses ühtlaselt, ei jäänud kinni, väga kerge oli ringi keerata ja küpsemisaeg oli ka väga lühike. Supermõnus teha. Pannukad jäid just mõnusa paksuse ja suurusega. Maitse oli ka väga mõnus. Ei olnud üldse liiga kõrvitsane! Mul on muidugi ka äärmiselt maitsev kõrvits, seda on mõnus niisama paljaltki süüa.
Jahusegus kasutasin erinevaid jahusid, sh kaerajahu ja speltamannat. Seda viimast soovitan kindlasti siinses segus kasutada, see sidus väga hästi ja on tervislik ka. Mina kasutan Loona talu veski jahusid, sh speltamannat. Kõik jahud tulevad sealt. Tuuakse koju ära ja puha.
Seekordne pannkoogitegu läks kuidagi kiiremini kui suurte, ülepannikookide tegu. Ja kui kõrvitsat on käes, on see päris hea roog ka suurema seltskonna võõrustamiseks.
Üks imehea roog, mis sai inspiratsiooni kõrvitsa-kikerhernehautise retseptist. Hälbisin liialt retseptist, et seda päris samaks asjaks nimetada. Nt suvekõrvitsa asemel kasutasin ainult kõrvitsat (mul oli ilus, tihke, tumeda viljalihaga isend), köömneid ei olnud, kikerherneid samuti mitte. Panin hoopis natuke mingit kõva suitsuvorsti juurde, lisasin veel kookospiima ja sibula praadimisel karri maitseainet ning saingi karri. Serveerisin riisiga. Veel maitsvam oli järgmisel päeval! Ma sööks seda ikka kohe pidevalt!
Üks tumekollane ja tiheda viljalihaga kõrvits sai lahti lõigatud ja üha uusi retsepte katsetatud. Kõrvitsapüreesuppi tegin niikuinii, selleks ma retsepti ei vaja. Oluline on meeles pidada, et lisaks kõrvitsale ja kartulile võiks lisada midagi veel, nt pastinaak on väga hea, aga ka maguskartul. Või mõlemad.
Aga magusaks sai valitud kõrvitsa-kookosekook. Väga-väga maitsev kook! HÕRK!
Suhkrut panin 2 dl ja sedagi on uhkelt, pigem lisaks hulka veel törts sidrunimahla või ebaküdooniahoidist. 1 tl vanillsuhkrut läks ka juurde. Mul oli väga ilus tume kõrvits, panin heledamaga pooleks ja väga ilus sai ka. 1/4 jahust oli kaerajahu ja väga hästi püsis koos.
Tegemine on väga lihtne, kui või/margariin eelnevalt pehmenema võtta. Toitev on ka, sobib hästi suurele seltskonnale. Väga-väga hea ja fantastilise piirimail.
Kuku paka on kana kookoskastmes ning see on tuntud suahiili roog, mida süüakse palju Ida-Aafrikas, eriti Keenias. Retsept ilmus värskes Nipiraamatus ja see tundus just lihtne, hea ja sobiv meie perele.
Mul kahjuks värsket ingverit polnud, seega kasutasin pulbrit, aga kurkum oli see-eest väga hea. Tšillit ma ka ei pannud - ikkagi eestlased ju :) Mahu lisamiseks (sööjaid oli ootamatult palju) lisasin porgandiribasid ja herneid, minu arust sobisid need väga hästi.
Väga-väga mõnus roog!
Vaja läheb (neljale):Jälle üks lihtne, aga megahea (vegan)retsept: läätsesupp kookospiimaga!
Ingverit mul polnud, aga tean ka, et noorim laps peaks seda maitset liiga vängeks. Lisasin veidi ingveripulbrit. See-eest oli mul kvaliteetne kurkum. Tomatihoidisena kasutasin vanaema letšot ja üht suurt tomatit ning kookospiima oli pool purki ehk u 2 dl. Läätsed olid seguna, aga peamiselt nn punased läätsed. Et oleks tummisem ja toidaks ära meie pere meessportlased, praadisin pannil hea hulga suitsusaunasinki ja lisasin pärast supile. Meile sobib nii! Kogus oli täpselt paras. Ja kõik kiitsid!
Jube lihtne, kiire ja hea toit argipäeva õhtusse.
August oli töiselt ja perekondlik-logistiliselt täiesti crazy, mis peegeldub ka selles, et ühtegi uut retsepti ma tõesti ei proovinud. Ei mäletagi, mida sõime. Eks improt sai ikka tehtud.
Nüüd aga olid mõned banaanid väga äraminemise peal ja leidsin väga lihtsa banaanikeeksi retsepti. Tõesti lihtne! Jahu osas tegin segu kaera-, maisi-, riisi- ja täisteranisujahust ning selles keeksis võib mu arust täitsa vabalt üldse nisu vältida. Piimana kasutasin kaerapiima, aga munad panin küll sisse. Suhkrut panin vähem, aga võib ka retseptijärgse kogusega proovida. Kreeka pähklid on super match - sellisena meenutas see banaanikeeks kõige rohkem minu jaoks nostalgilist tõelist ameerika banana bread'i. Väike peoptäis kuivatatud jõhvikaid hüppas ka sisse, sobis samuti hästi.
Väga rahul!
Inglise keeles on selle nimi water cake, aga veekook kõlab eesti keeles ikka liiga veidralt.
Õigem oleks väga vegan šokolaadikook, sest sellesse kooki ei käi muna ega piim. Ehkki, on öeldud, et piima võib kasutada vedelikuna, kui tahtmist on. Kook on siiski nisujahu baasil, seega päris sobiv meie pere allergikule pole, aga nisuga on meil asjad paremaks läinud, seega pigem väldime piima kui nisu.
Lühidalt nii:
380 ml vett (võib asendada piimaga, apelsinimahlaga vms)Vispelda kokku vesi ja õli, sega omavahel kuivained. Vala vedelsegu kuiva sisse, vispelda segi ja vala vormi.
Maitsestamiseks sobivat mis iganes. Mina kasutasin seekord apelsini (u poole apelsini mahl ja natuke riivitud koort), aga ilmselt sobiks siia tõesti üsna palju eri maitseid.
Kook jäi väga maitsev, õhuline, täpselt parajalt niiske või parajalt kuiv. Kindlasti sobiks lõigata horisontaalselt pooleks ja panna vahele hapukat moosi. See kook on ka sellepärast hea, et vajaminevad koostisosad on peaaegu alati kodus olemas.
Tegelikult täitsa imelik, et ma pole sellist salatit varem ise teinud, ehkki küla peal ja pidudel olen saanud küll ja alati on väga meeldinud.
Ühesõnaga - lihtne tatrasalat. Ega siin mingit raketiteadust pole ja midagi mõõtma ei pea. Mina kasutasin kotikestes kiirtatart ja 2x100 g oli napilt paras, eriti kuna oli ka muud kõrvale. Keetsin ära, loputasin külma veega, nõrutasin ja läks kohe käiku.
Tegin 2 versiooni: laktoosivaba ja tavalise. Mu allergik väitis, et tema oli PALJU parem. Sellesse ei pannud ma muna ega koort, oli peaaegu ainult majonees. Ja tõesti: kas just palju, aga suts veel parem oli tõesti. Selle teise, põhiportsu, tegin ehk liialt koorese. Seega, erinevalt kartulisalatist ei tasu sellesse liiga palju kastet panna.
Minul oli seekord mingi suht õrn sink ja kogu salat tuli väga õrn, aga seda sobib kindlasti teha ka korraliku suitsusingiga. Muidugi ka värske kurk ja marineeritud kurk. Maitseks tilli.
Miks mitte ka maal suuremale seltskonnale kohe suur ports teha. Eriti kui kurki on voolilt käes, ja ka nt head maasuitsusinki.
Ehk originaalis magusvürtsikas ja šokolaaditäpiline kõrvitsablondie. Hakkasin suure hurraaga pihta, kuniks avastasin, et mul polnud kodus tumedat šokolaadi. Oli ainult valget šokolaadi. No aga blondile käibki ju valge šokolaad? Muidu ju poleks sugugi blond, vaid mingi segapudru?
Nii saigi. Muu läks nagu retseptis, v.a jahus kasutasin segu spelta-, kaera- ja riisijahust. Päris GL-L-K-vaba ei hakanud seekord tegema, isegi või oli tavaline. Ja peale pekaanipähklite asemel kreeka pähklid. Kardemoni polnud. Ingverit läks vähem. Kõrvitsapüree oli mul olemas. Seega saab lihtsa ja kiire sildi (muidugi või tuleb varem pehmenema võtta, seega koogiteoplaani peab ikka pisut ette pidama).
Väga hea tuli! Nämm, ma vist võtan veel natuke. Äkki ei peaks? Ahh, talv ju, väljas on mingi -20 ja peabki sooja kooki sööma! mmm, ma ei tea, kas teistele jääbki....
Üks hea lihtne, aga väga maitsev kook talvisesse laupäevaõhtusse.
Kasutasin nisujahu asemel 2/3 gluteenivaba jahu ja 1/3 riisijahu ja panin pool kookoshelvestest taignasse ning sobis kenasti. No natuke ehk pudises rohkem kui algupärase retsepti järgi tehes pudiseks. Kõik muu läks plaanipäraselt ehk retsepti järgi, v.a see, et kattesse ma pohli enam ei pannud, sest kartsin, et määrib kuidagi ära. Aga ilmselt väga vahet pole. Aa jaa, või asemel kasutasin margariini ja tavalise piima asemel kaerapiima.
Retsept on olemas ka Pereköögi retseptivihikus (august 2013), sealt ma selle õigupoolest leidsingi.
Väga soovitan iseendal seda edaspidigi teha.