Magusad jõulumandlid

Selle aasta viimase postitusena läheb kirja magusate jõulumandlite retsept. Teha oli lihtne, suurema osa tegi pesamuna. Aga minu arust on suhkrut ja muna ja kõike selle koguse jaoks liiga palju. Ma viskasin reaalselt vähemalt pool suhkru-vürtsi-munasegu pärast mandlite eraldamist (st pärast seda, kui segu tuli ahjust välja ja oli kuivanud) ära. Vabalt prooviks umbes poole väiksema kogusega. Maitse on muidugi võrratu, hurmav, täpselt selline nagu peab. 

Pehme piparkook

2018. a lõpetuseks midagi hooajalist: pehme piparkook Lia Virkuse raamatust "Lia köök", raamat pärineb naabrinaise riiulilt. 

Mina muidugi mugandasin: keefiri/hapupiima asemel oli võtta kreeka jogurt+hapukoor+piim, tavalise nisujahu asemel täistera-nisujahu + speltajahu+kaerajahu (jahu kulus seetõttu rohkem kui ette nähtud, aga igatahes oli tervislikum). Ühe muna panin ka, kuna see oli jalus. Ning jahvatatud kaneeli-nelgi asemel kasutasin kõrvitsakoogi maitseainet (pmst sama asi).

Väga hea ja suur sai! Sai hommikul kohvi kõrvale, endale ja külalistele, matkapäevale ja külla kaasa võtta. Eriti maitses pesamunale ja väiksele vennatütrele. Aga kõigile teistele niisamuti!

Sõir

Tegin sõira. Valmis täpselt Eesti jaanipäevaks. Ja sai üllatavalt hea.
Tegin baasretsepti järgi: 1 l piima, 500 g kohupiima (poes oli ainult lahja kohupiima ja see peakski ehtsa sõira tegemiseks mu teada kõige paremini sobima), 2 muna, 50 gr võid, 1 tl soola.
Päris nii hea ei tulnud kui nt Sirjel, aga pole hullu! Eks rasvasema kohupiimaga saaks ehk kreemisema varaindi, praegune tuli kuivapoolsem, aga üldse mitte liiga, sest segasin algul sisse ka ühe vahukoorepakipära.
Tegemise käigus avastasin, et köömneid pole, seega seekord valmis köömneteta sõir.

Tsaari pasha

Kõige lemmikum ja korduvalt järeleproovitud pasharetsept.
Omapoolse lisandusena niristan sisse veidi sidrunimahla ja sidrunikoort.
Kaunistan suguvõsa arvukate laste rõõmusk tavaliselt M&N's-kommidega.

Domino küpsise tort

Megahea, rikkalik, raske, magus tort Domino küpsistega, mis pealegi valmib kiirelt ja ei vaja ahju. Tegin seda juba 4 a tagasi kaasa sünnipäevaks, nüüd otsisin retsepti üles ja kordasin ning sai siia kirja kah. Selle tordi puhul on hästi oluline vahukoorega kaunistamine - vahukoor lisab vajalikku kergust. Samuti sobivad hapud marjad, seekord kaunistasin mina nt astelpajumarjade ja granaatõunaseemnetega.
Antud mahtudega teen mina alati oma 26 cm läbimõõduga koogivormis ja jääb just täpselt paraja kõrgusega. Kuna tort on nii toitev, siis jagub seda hästi.

Puuviljadega lihavõttepasha

 Minu seekordne pasha pärineb raamatust "100 magustoitu". Selle teevad eriliseks õunatükid, mis annavad pashale mõnusa hapuka ja värske lisamaitse. Hästi hea, klassikaline pasha. Natuke kergem kui keedetud pasha.

Peale pikki otsinguid leidsin, et üks kokandussõber on selle retsepti juba minu eest kirja pannud:

Puuviljadega lihavõttepasha

100g võid

1dl suhkrut

2dl vahukoort

500g kohupiima

2 munakollast

50g purustatud mandleid

100g rosinaid

1 sidruni riivitud koor ja mahl

1 suur õun

3tl suhkrut

1tl vaniljesuhkrut

100g kuivatatud ananassi-papaiasegu (minul oli mingi muu segu, sh kirsid jms)

Vahusta ühes kausis toasoe või suhkruga ja teises kausis vahukoor. Kolmandas suures kausis sega kohupiim ja munakollased, lisa või ja suhkru segu, vahukoor, mandlitükid, kuivatatud viljad, rosinad ja riivitud sidrunikoor. Koori ja puhasta õun, lõika väikesteks tükkideks, piserda üle sidrunimahlaga, lisa 3 tl suhkrut ja vaniljesuhkur ning lase maitsestuda ca 10 min. Nõruta õunatükid ning lisa segule ning sega korralikult läbi. Vooderda sõel külma vette kastetud marliga ja tõsta pasha selle sisse. Keera kangatükid peale ja aseta taldrik vajutuseks kõige otsa. Pane koos sõelaga kaussi ja jäta külmkappi järgmise päevani nõrguma. Enne serveerimist kummuta pasha taldrikule. Kaunista soovi korral kuivatatud puuviljade või mandlitega.

Hommikumuna muffinipannis

See polegi nagu retsept, aga ma panen siiski kirja, sest teinekord on vaja meelde tuletada, et selline suurepärane roog on olemas.

Mina tegin nii, et panin saiaviilust lõigatud tükid põhjaks (vormid tuleb ka õliga määrida, vähemalt alt). See oli kõige aeganõudvam osa. Siis panin peekoniviilu seinaks (täies ulatuses ümber ei mahtunud, aga sellest polnud tulemuse seisukohalt midagi), lõin muna sisse, sool-pipar peale ja ahju. U 17-18 min 200 kraadi juures, seejärel lasta veidi jahtuda. Ilusasti saab serveerida salatipadjal ja muude värskete salatilistega.

Suured lapsed sõid kumbki 2 tk, seega tuleks üldiselt arvetsada 2 muna iga sööja kohta, kui see on põhisöök.Suurepärane just lihavõttehommikulauale, aga sama hästi mis tahes nädalavahetuse hommikuks. Koolipäeval ma seda siiski valmis ei jõuaks.

49. nädal: piparkoogitainas

Robini ema retsept.

2 dl e 250 gr DanSukkeri heledat või tumedat suhkrusiirupit
2 dl e 170 gr suhkrut
1 pakk või pool pakki piparkoogimaitseainet
125 gr võid
2 muna
600 gr nisujahu (mina panin 2/3 ulatuses peent täistera-nisujahu)
2 tl soodat

Kuumuta siirup koos maitseainega keemiseni. Tõsta pott tulelt ja sega juurde tükeldatud või. Sega kuni või on sulanud, lase veidi jahtuda. Klopi juurde munad.
Sega sooda jahuga ning lisa siirupisegule.

Sõtku läbi, mässi kilesse ja hoia vähemalt järgmise päevani külmas.

13. nädal: Brita kook ja kirju koer, SÜNNIPÄEV!

Vanem pojake sai täna 7-aastaseks.Sel puhul panen kirja paar meie pere sünnipäevade must-be-d, mis pole küll uued retseptid, aga mis jällegi võiks olla mul siin ilusti kirjas, nii igaks juhuks.

Kõigepealt Brita kook. Sellest on omajagu versioone, mina teen alati vaarikatega. Olen proovinud ka maasikatega, aga vaarikatega on palju parem. Lisaks meeldib mulle (ja ka teistele), kui kook on üle öö seista saanud. Seda muidugi eriti ei juhtu, et midagi järgi jääb, nii et kui ma just meelega eelmisel õhtul valmis ei tee, siis me sööme ikkagi mitte nii väga seisnult. Tänase koogi põhjad tegin eie õhtul valmis, kokku monteerisin täna hommikul. Natuke tuleb kokku vajutada, siis jääb paremini kokku ja sulandub ka natuke. Igatahes üks meie pirtsupoolen (aga väga armas) sugulastüdruk ütles, et palju parem kui Werneri oma. Mulle meeldib ka enda oma rohkem , aga ma mõtlesin, et see on koduse maitse värk.

Lisaks tegin topeltportsu. Rahvast oli kokku 18 ja KÕIK SÖÖDI ÄRA. Üks 5-aastane sõi nt 3 tükki, mu oma 1-aastane 2 tükki, sünnipäevalaps ka umbes 3 tükki... Jne. Kusjuures muud oli ka süüa!

Üks retsept on olemas Nami-namis. 100 rooga koogiraamat nr 3-s, millest mina lähtusin, oli ainus erinevus see, et 1 dl piima asemel tuleb võtta 0,25 dl, aga seekord sai põhi kõvavõitu, nii et see 1 dl võiks isegi parem olla. Või siis kusagil vahepeal. Suhkrut panen alati natuke vähem, kuna kook on ise nii magus niikuinii.

Ja nüüd siis kirju koer. Selle retsepte on veel rohkem ja osasid neist olen ka proovinud. Siiski on meie pere absoluutne lemmik üks vana retsept, mida ma netist ei leiagi. Kondenspiimaga variandid pole meile nii meeldinud.


Retsept:

2 pakki küpsiseid
200 g võid
1-2 muna
4 spl kakaod
1/2 klaasi suhkrut
100 g tükeldatud marmelaadi

Purusta küpsised kaussi tükkideks ja lisa marmelaadi kuubikud. Sulata või ja lisa sellele suhkur ja kakao. Lase segul jahtuda. Lisa lahtiklopitud munad ja sega hoolikalt. Kalla saadud mass küpsistele ja marmelaadile. Sega veelkord ning kalla küpsetuspaberile ja keera "toruks". Tõsta paariks kolmeks tunniks külmkappi.

Mul oli seekord spetsiaalne hapu marmelaad ja sellega oli eriti hea! Tasakaalsutas väga hästi seda muidu üsna hingematvat magusust.

Kümnes nädal: vastlakuklid

Kuna pere on juba nii suureks kasvanud, ja osad poe omad juba maitstud, siis otsustasin sel aastal taas ise vastlakukleid teha.
Tegin Ülle retsepti järgi, ja pool kogust. Etteruttavalt olgu öeldud, et pool kogust oli meie perele paras, kuna kaasa pole suur fänn, ja pisi alles nii pisi.Igale ühele jäi veel üks hommikuks ka. Kui teha täisports, siis see eeldab suuremat seltskonda. Sest kaua need kuklid ikka head on, eks ole.

Kuklid tulid mõnusad, aga vähem kohevad kui poe omad. Asi võib olla jahus, mida kasutan (mitte kõige kallim, ehkki täpselt sorti ei mäleta), aga mulle, mitte küll pärmitaignajumalannale, aga siiski aeg-ajalt tegijale tundub, et võikogust võiks ka veidi vähendada. Moosina läks käiku meie pere suur lemmik punasesõstramarmelaad, ja vahukoorele panin tsuti tugevdajat sisse.

Poe omadest edaspidiseks meeldejätmiseks nii palju, et proovisime kolme:
1) Hagari kuklid moosiga ja päris vahukoorega -kaugelt parimad, samas klassis kodustega, aga kuivemad
2) Selveri omad moosiga - kindel teine koht, aga esimesest päris kaugel
3) Pagaripoiste ilma moosita kuklid - viimased, mõtetud, maitsetud. Olen ka varem (korduvalt!) Pagaripoiste asjades pettunud, aga kuna lõhnad on neil seal nii ahvatlevad ja kõik kuidagi kutsuv, siis ma ikka aeg-ajalt langen lõksu...

Tegelikult oleks põnev proovida ka mõnd päris kohviku oma. Laps kiitis väga kohvik Sõsara kuklit, alati head on ka Tassikookide küpsetised.