Oa-kino pada kanaga

 Tegin selle retsepti järgi väga maitsva roa. Kinoa asemel oli mingi riisi-kino segu ja kana praadisin kõrvale, lisasin roale maisi ja kasutasin vaid üht sorti ube, aga laias laastus selline ta sai, hea kiire, tervislik mugavusroog!

Vaja läheb:
300-400 g kanafileed 

150 g kinoad
2 tomatit
pool suurt paprikat
purk ubade segu
värsket rukolat
oliiviõli
kookosõli
soola
Santa Maria pipart/sidrunipipart

Ahjus röstitud bataat, peet ja kikerherned

Kui iga päev pead süüa tegema, ja koroonaajastu tõttu veel 3 korda päevas, ja kui üks laps on toidutalumatustega, siis on väga raske hoida pidevat vaimustust toidutegemise vallas. Seda enam, et ei jaksa ega taha mitut sööki paralleelselt teha (vahel ikka teen  ka, eriti hommikuti), seega püüan teha neid toite, mida saab valmistada gluteeni-, piima- ja munavabalt. Ehkki nt gluteeniga tuleb ikka aeg-ajalt patustamist ette. 

Hiljuti ostsin poest täitsa uuena Lia Virkuse kokaraamatu "Minu parimad lihtsad kodused toidud ja küpsetised". Tundus, et selles on plaju lihtsaid retsepte. Nüüd lapates vaatan, et seal on hästi palju kooke ja magustoite, mida ma eriti vanasti väga armastasin, aga praegu väga ei tee, sest sellised asjad sisaldavad kõik gluteeni ja/või muna ja/või piimatooteid.

Aga, siiski-siiski, soolaste toitude seas on päris mitu meile sobivat rooga!

Midagi sarnast on ka olemas ka netis, Mari-Liisi blogis: röstitud bataat kikerhernestega. Lia Virkuse retseptis on lisaks peet, mis teeb selle roa veel mitmekülgsemaks, maitvsamaks, värvilisemaks, ilusamaks. Peet maitseb siin võrratult! Maitseained on suht samad. Minu väikseim pidas roooga veidi liiga krehvtiseks, nii et ehk võiks lastele mõeldes vürtsi vähem panna, aga ega ma seekord tõesti ei koonerdanud, küüslauguküüned olid ka suured. Bataati ja peeti võtsin mõlemat 500 g. Enne valmimist panin roale peale ka mõned peekoni- ja singiviilud, mis tahtsid ära söömist. Kõrvale tegin raijta-moodi segu kreeka jogurtist, riivitud kurgist, küüslaugust ja soolast. Hästi sobis ka väike kukkel või sai. 

See roog vaimustas mind tõsiselt! Kiire! Lihtne! Odav! Maitsev! Ilus!!!

Itaaliapärane tomati-kanahautis

Leidsin ühe retsepti, mis kohe silma köitis. Et võiks meie perele sobida. Selleks on itaaliapärane tomati-kanahautis, mida on ka suht lihtne teha. Mina nt tegin ühe veebikoosoleku kõrvalt, kus ma põhiliselt kuulama pidin.

Paprikat mul polnud, asendasin selle paari peotäie brokkoliga, mille lisasin väikeste õisikutega veidi enne roa valmimist. Ja mahendamiseks (kuna tundus kuidagi kärts) lisasin üksjagu koort (antud juhul sojakoort). 

See roog tundub väga universaalne, nagu autor ka retsepti tutvustuses mainib: "Seda rooga valmistatakse peamiselt kanast või jänesest, sisaldades alati üht kindlat komponenti, milleks on tomatipasta. Lisaks lisatakse vastavalt maitsele sibulat, küüslauku, seeni, rohelisi ürte (basiilik, tüümian) ning pisut ka veini!". Ma just ise ka mõtlesin, et seeni võiks lisada küll. Ja miks mitte ka nt porgandeid, aedube, no ja brokkoli oli väga mõnus. Või teha hoopis kookospiimaga. Seda saaks suvel suuremalegi rahvale hõlpsasti teha, kui osta 1 kg kintse. Mina tegin poolest kilost ja me ei jõudnud viiekesi seda ära süüa. Riis on ju kõrvale, samuti rohke roheline salat. 

Aa, ja väga maitsev oli ka! Väikseim käis kohe eraldi kiitmas ja uuris, kust ma ikka nii head liha sain...

Fantastilise ja väga hea piirimail, aga ma ei saa ju päris igale roale fantastiline panna, seega see saab vahelduseks "väga hea", aga sama hästi võiks öelda fantastiline... Sama lugu on valmistamiskiirusega. tegelikult lihtne teha, aga hautamisaeg on kokku ligi tund, seega peab lihtsalt aega planeerima. 

Tomati-kikerhernesupp

Nii. Koroona eest kodus. Nagu peaks tegema ka kogu ülejäänud maailm. Maailm seisab, aga elu läheb edasi. Vähemalt praegu küll. Kodus 3-4 korda päevas kokata on paras täiskohaga töö, aga ellujäämiseks oluline. Muud tööd on tagaplaanil.
Seda enam olen tänulik kiirete ja maitsvate retseptide eest. Üks mu lemmikuid kokk-blogijaid, Tuuli, pani just hiljuti oma blogisse säästuaja supiretsepti - tomatine kikerhernesupp. See köitis kohe mu pilku ja tundus, et võiks me perele sobida. Sobiski, imeliselt! Lisasin ka küüslauku ja et tummisem oleks, pakkusin võimalust peale panna praetud peekonitükikesi. Kõrvale kodutehtud kuklid ja imeline õhtusöök saigi suht kergelt mööda.
Kindlasti sobib see ka suvel kiirel ajal valmistamiseks miks mitte ka külalistele pakkuda. Kõrvale ikka kuklid, aga võib-olla ka seenepirukas?

Enchilada-lihapallid

Aasta viimane roog oli täiega fantastiline, lihtsalt suurepärane, täpselt meie-pere-roog!
Retsept pärineb Kodukirja jaanuarinumbrist, aga näe, jõudis minuni veel detsembris ja nii ta vana-aasta lauale jõudis. Oli suht lihtne (sest P vormis pallid) ja kiire ka.

500 g veisehakkliha (mul oli 400 g segahakkliha - meile oli see kogus praegu täpselt paras, et end lõhki süüa)
1 dl riivsaia
1 suur muna
2 küüslauguküünt
1 tl tšillipubrit
05, tl jahvatatud lambaläätse vms
0,5 tl punet
2 sl õli
1 väike sinul
500 g tomati-tšillikastet
0,5-1 dl vett
1 purk kidney-ube
170 g konservmaisi
3 dl riivjuustu
soola, pipart
Serveerimiseks avokaado, hapukoor, nachod, pasta.

Sega kausis hakkliha, riivsai, muna, purustatud küüslauk, maitseained. Maitsestasoola-pipraga, sega, vormi pallikesed. Pruunista need pannil ja vala ahjuvormi.
Prae pannil sibul ja lisa tomati-tšillikaste (keetsin ise tomatitest+tomatikonserv+ maitseained+tšillikaste) ja veidi vett, nõrutatud oad ja mais. Maitsesta, vala vormi lihapallidele, peale riivjuust ja küpseta ca 15 min 190 kraadi juures.
Serveeri hapukoore, avokaado, pasta ja/või tortiljadega - peolaua puhul oli meie laual kõike, lisaks värske kurk.
Superhüperhea!

Tomati-hakklihasupp

Klassikaline soe supp, mis pärineb Kodukirja retseptilisast ning on kirjas ka Nami-nami retseptikogus. Tegin seekord täpselt retsepti järgi, aga enne sserveerimist tundsin, et see on liiga vänge. Lisasin vett ja kiirelt pehmenevaid munanuudleid, omajagu. Sobiks ka konservmais, veel lisaks. Vett muidugi sel juhul juurde. Aga igatahes väga meie pere lemmikute seas!

Bulguriroog

Ei oska sellele roale õiget nime pannagi. Inspiratsiooni sain ühest sooja bulgurisalati retseptist.
Mul oli bulgur, oli natuke praeliha. Praadisin pannil kookosrasvas väikseid porgandeid ja rohelisi ube, lisasin mõned šampinjonid, maitsestasin soolaga, lisasin praeliha ja bulguri ning korraks keeva veega ülevalatud rosinad ning voila! Imemaitsev ja megalihtne õhtusöök oligi valmis! Külmkapiülevaadete kuninganna! Võtmesõna on rosinad.

Minestrone

Tegime Keskmisega suppi. Itaaalia rahvussuppi minestronet. Nii tore oli! Mina hakkisin, tema tegi kõik muu.
Üks Pere ja köögi retseptivihiku retsept oli ees inspiratsiooniks, kuid tegime ikka nii, nagu koostisosi käepärast oli.

Oli nii:
1 sibul
u 1/4 juursellerit
2 porgandit
1-2 küüslauguküünt

Need praadida läbi, alustades sibulast.

Seejärel lisada 1 l puljongit (mina panin veiselihavarianti), 1 suur purk vanaema suvekõrvitsaletšot, pool pakki purustatud tomateid ja lasta veidi haududa. Siis lisada 2 dl väiksemaid makarone, keeta pehmepoolseks ja siis lisada veel purk valgeid ube. Mina lisasin veel päris palju vett, külmutatud basiilikukuubikuid, kuivatatud tüümiani, küüslaugupulbrit, veidi soola.

Suurepärane sai. Mis te arvate, kui palju suured lapsed sõid?
4 (loe: NELI) portsu! Kujutate ette,  4 portsu suppi õhtuks!
Ma usun, et Keskmise söögiisu mõjutas kindlasti ta enda kandev roll selle valmistamisel ja kuna ta on kõvas alakaalus ning armastab peamiselt süüa (magusat) kräppi (mida ta muidugi salaja sööma peab), siis siit meelespea: koos kokkama! Ta ise on just nüüd hakanud näitama üles suurt huvi kokkamise vastu.

Mugavustoit nachodega

Mulle meeldib ingliskeelne sõna comfort food - mugavustoit. Kiire, maitsev, toitev, lihtne  ja kas ma ütlesin "väga maitsev"?

Tegin täna äkkaje mõjul ühe sellise viimase peal mugavusoidu:

sibul-küüslauk praadida,
lisada ja praadida seguhakkliha,
juurde taco-maitseaine,
minul oli natuke paprikat
paar tl tomatipastat,
soola-pipart-peterselli jms,
purgitäis valgeid ube tomatikastmes.
Segada kokku ja tõsta ahjuvormi.
Peale pudistada (natuke väiksemaks teha) paar-kolm tublit peotäit nachosid/maisikrõpse
Sellele omakorda puistata mõnusalt riivjuustu

Panna ahju ja hoida veidi grilli all, et juust sulaks.

Kõrvale värsket salatit, kurki jms, hästi sobib mais ja ohsaraks, midagi ei jää järgi!
Homme jällllllle!

Hakkliha-letšohautis

Üheks meie pere klassikaliseks kiireks lemmikõhtusöögiks on kujunenud hakkliha-letšohautis, mis baseerub mu ema tehtud suvekõrvitsa-paprika-tomatihoidisel. See on umbes nagu chili con carne, või noh, ongi, ainult spetsiifiliselt minu vahenditest.

Üks suur sibul ja u 400 gr hakkliha (tavaliselt veisehakkliha) praadida, lisada paar küünt küüslauku.
Valada peale vanaema hoidis, natuke vett, vahel võib panna sutsu punast veini. Maitseks taco-maitseainesegu, sool, pipar, natuke puljongikuubikut, vahel suts ketšupit. Kui on pool tundi või enam haudunud, siis lisan purgitäie ube, nt suuri punaseid ube. Vahel panen sisse mõned killud tumedat šokolaadi (mulle meeldib eriliselt just nii). Väga hästi sobib teha multikeetjas.

Serveerime riisiga ning rohelise salatiga.

Variatsioon: lisada kohe hautamise alguses läätsed (olenevalt sordist kas leotatud või mitte) ja u 2/3 aja peal makaronilipsud. Hautada natuke veel, aga ei läätsed ega pasta tohiks sodiks keeda. Sel juhul pole riisi vaja. Minul oli veidi seeneleotusvedelikku, šokolaadi asemel lisasin kadakasiirupit.

38. nädal: külmkapi-jambolaya

September on päris hale olnud! Mu väljakutse on suht täiega põrunud. Oma lohutus on see, et teisel nädalal olime ära reisil ja seal ma tõesti retsepti järgi süüa ei teinud, aga parem polnud ka eelmine, 38. nädal. Tegin siiski ühe roa, mis oli inspreeritud ühest konkreetsest retseptist: jambolayast raamatust "Kiired argiroad".

Minu külmkapi-jambolaya (nimetus tuleneb sellest, et tegu oli sisuliselt "külmkapi ülevaatega", nagu meie seda oma peres nimetame), mis sai väga tänuliku vastuvõtu osaliseks, oli umbes-täpselt selline:

300 gr veiseliha ja 1 sibul pruunistada,
lisada purk küpsetatud ube tomatikastmes,
paras ports keedetud riisi
poolik purk magusat konservmaisi
natuke küüslauku
tšillipipart
Minul läks sisse ka törts punast veini

ja oligi valmis.

Hapukoorega nämm!!! Originaalis tahab jambolaya ka ohtralt paprikat, aga seda mul polnud, ja ma pole ise ka väga suur hautatud paprika fänn. Sobiks ka tomat, aga kuna tütrel on ilmselt ikkagi tomatiallergia, siis püüan teha vähese tomatisisaldusega toitu.

See on nii hea ja kiire ja oivaline mugavustoit, et see võiks olla menüüs korra kuus kindlasti!

11. nädal: itaalia hakkliha-köögiviljasupp

Sarja 100 rooga raamatust "Supid. Pajaroad. Vormiroad".
Retsept on olemas ka netis

Põhimõtteliselt võib siin lõputut varieerida. Põhiasjad on hakkliha, sibul, porgand, miski tomatihoidis, oakonserv, makaronid ja ürdid. Mina panin selleri asemel pastinaaki, purustatud tomatite asemel tomatipastat, pruunide ubade asemel valgeid jne. Väga hea ja toekas supp, maitseb hästi ka lastele. Kui teha paksem supp, võib peale riivida ka parmesani.

Kaheksas nädal: chili con carne

Küsisin eile tütrelt, mida me süüa võiks teha. Tema soovis tex-mexi: kas tortiljatšipsidega midagi või tortiljawrappe. Kuna hakkliha oli ostetud, ja paprika ka, langes valik kindla peale minekule, milleks on chilli-con-carne-tibakese-sokolaadiga (blogist Ise tehtud. Hästi tehtud). Olen seda varemgi teinud ja seetõttu seda enam tuleb see ka siia meeldetuletusena ära märkida.

Seekord sõime supina, kuna tuli vedelapoolne. Peale riivjuustu, hapukoort, tortiljakrõpse, ning lisaks maitseaineid, mida keegi soovis. Ma meelega ei teinud väga kanget, et Sass kah süüa saaks, ja tõepoolest, sõi temagi kaks portsu, nagu kõik teised.

See roog on meie pere jaoks sihuke mõnus talvine mugavustoit (comfort food): soe, maitsev, tervislik. Kõik kiidavad ja vitsutavad. Mulle isegi väga meeldis just see tšilli-supina söödav versioon. Teinekord siis jälle riisiga.

Kuues nädal: aedoapirukas

Lihtne ja kiire õhtueine, mis põhineb sellel retseptil.
Minu versioon erines seepoolest, et panin põhjale kõigepealt 200 gr toorjuustu, seejärel ladusin peale külmutatud oad ja herned (eelkõige Sandri jaoks), siis piima-munasegu ja peale mozzarellarattaid.
Kõigile maitses väga-väga! Kindlasti tuleb seda kasutada (ja varieerida täidistega) kiirete argiõhtute roana!

Kolmas nädal: Mehhiko lainel

Oli vaja üks taco-kaste ära kulutada ja umbes oli ka idee, mida teha. Retsepti leidsin oma suurest Ameerika kokaraamatust taco-salad'i nime alt. Panen siis kirja, kuidas tegin. Meile kõigile hirmsasti maitses, kõik sõid umbes 3 portsu. See on jällegi geniaalne kiire ja üsna tervislik roog. Peaks sagedamini tegema!

450 gr pakk kalkuni hakitud kintsuliha (või muud hakkliha)
3 küüslauguküünt
purk (250 gr) mahedat taco-kastet
suur purk (mul oli 500 gr) pruune ube
avokaadot
salatit
riivjuustu
hapukoort

Liha ja küüslauk praadida pruuniks, lisada taco-kaste ja oad. Võib panna ka natuke maisiteri. Ja kes tahab enam vürtse, võib ehk veidi tšillit lisada, või soola-pipart. Meile maitses niisamutigi hirmhästi.

Serveerisin maisitšipsidega, peale riivjuustu ja hakitud avokaadot, kõrvale salat (rohelist, tomatit, paprikat). Hapukoort lisab igaüks maitse järgi.