Õunakook pärmitaignal

Lihtne. Klassika. Ometi nii harv külaline tänapäeva moodsa inimese toidulaual.

Mina tegin selle retsepti järgi, aga puru jäi küll palju üle, ma ei tahtnud nii tohutu paksu kihti teha. Pärmitaigna koguse tegin topelt, maal on mul lai ahi, ja sai hea paks põhi.

Pärmitaigen:
25 g pärmi
2 sp õli
2,5 dl vett
6 dl jahu
3 spl suhkrut
0,5 tl soola

Purukate:
200 g jahu
200 g suhkurt
100 g võid

Vahele :
3 õuna
kaneeli
fariinsuhkurt

Lahusta pärm käesoojas vees, sega juurde suhkur, sool ja jahu. Lase kinnikaetult soojas kohas kerkida kahekordseks ja rulli seejärel umbes vajaliku suurusega ristkülikuks, keera ümber taignarulli, tõsta plaadi kohale ning siis lase samaaegselt allapoole vajuda ning uuesti lahti rulluda.
Pane peale kooritud õuna viilakad, kaneel ja fariinsuhkur.
Purukatte jaoks sega kokku jahu ja suhkur ning lisa margariin (soovitavalt kõva).
Puista õunte peale puru ning lase 15 min kerkida.
Pane 225 kraadisesse ahju 15 min.

Mannavaht "Roosi ja Manni pilvevahus"

 Mannavahu retsepti leiab muidugi igalt poolt, ja mulle mannavaht väga maitseb, aga lihtsalt piimaga sööduna on ta kuidagi natuke plänn. Potentsiaali on enamaks! Ja nipp on vahukoores! Serveeri mannavahtu vahukoor ja marjadega, mitte piimaga, nad saadki hoopis teistmoodi, erilise magustoidu.

Konkreetne retsept pärineb toredast kokaraamatust "Kostipääävä paremba' pala'", mis on üks mõnus lugemine ja tegemine ka :) 

Retsept on selline:

umbes 0,25 l jõhvikaid

0,5 l vett

1 dl mannat

1‒1,5 dl suhkrut

0,25 l vahukoort

0,5 tl vanillisuhkrut

lisandiks meelepärases koguses värskeid metsamarju: mustikaid, maasikaid, vaarikaid jms

 

Pane jõhvikad vähese veega keema, pressi mahl välja. Lisa mahlale vett ja maitse järgi suhkrut. Arvesta, et magustoidule lisatakse hiljem vahukoor, mille magusust saab soovi järgi muuta. Aja mahl keema ning lisa pidevalt segades manna. Segu ei tohi olla ei paks ega vedel. Segu saab vedelam, kui lisad veidi vett või mahla. Jahtunud segu vahusta meelepärase tugevusega/heledusega vahuks.

Vahusta koor suhkru ja vanillisuhkruga.

Täida magustoidukausid 3/4 ulatuses mannavahuga, puista mannavahule peoga värskeid marju ning tõsta marjadele ohtralt vahukoort. Lisa kaunistuseks veel värskeid marju, sest marju pole selles magutoidus kunagi liiga palju.

Pontšikud

Sain Noprist kilo kohupiiima ja samal ajal leidsin netist kohupiimapontšikute retsepti. Ma pole kunagi ise kohupiimapontšikuid teinud... sain kunagi lapsen neist vanaema juures üledoosi (liiga head olid, noh!) ja peale seda olen ise suutnud neid väga tagasihoidlikus koguses tarbida. Nüüd aga tahtsin lapsi millegi toredaga üllatada, praegusel ajal on ikkagi toredusest meie elus puudu.
Ja teate, ÜLIhead tulid! Tegin selle retsepti järgi ja igaks juhuks kohe kahekordse koguse. Kuna mul oli väike pott (ei tahtnud õli raisata), siis võttis kaua aega, ega raske iseenesest ei olnud. Jumal, kui head.. Perfektse tekstuuriga nii seest kui ka väljast. Õhtusöögi magustoiduks võinuks ka ühekordse koguse teha, aga nüüd said kõik süüa tõesti nii palju kui tahtsid ja jäi veel järgi ka.

Niiiiii hea!!!

Ricottasõrnikud

Tänasel kaunil pühapäevahommikul muudkui otsisin oma varamust sõrnikute retsepti, aga seda polegi siia kirja saanud. Guugeldasin veidi, võtsin aluseks selle sõrnikute retsepti ja tuunisin veidi, tuginedes ricottapannkookide retseptile. Lisasin veidi sidrunimahla ja sutsu soola, suhkrut ka väikese liiaga. Võiks panna ka vanillisuhkrut, aga seda mul polnud. Kõige aluseks olid OMA KANADE MUNAD, mis andsid imelise värvi. Ning seda tuleb tunnistada, et seismine tuleb tainale kasuks. Olen varem teinud sõrnikuid kohe peale taina valmissegamist, aga seekord kuulasin soovitust ja lasin u 30 min seista. Sai tihke ja hea, mugav käsitleda.

Väljaandvus: 400 g ricotta ja 3 muna puhul sai meil söönuks (loe: kõhu kohe kõvasti täis) kolm sööjat. Tõsi, tegu oli brunch'iga, seega tuleks arvestada, et nt koolipäeva hommikul söödaks neid oluliselt vähem. Siis saaks ehk 4 muna ja u 550 g ricottaga hakkama.

Igatahes olid need sõrnikud lihtsalt fantastiliselt maitsvad! Praadimisel lisasin pannile ka veidi võid, eks selellegi oli oma mõju.

Leivasupp

Meil jääb nii vähe süüa, sh leiba alles, et leivasupini pole tükk aega jõudnud! Nüüd juhtus siiski suurem ülejääk ja isu oli ka suur, seega leivasupp sai ette võetud. Kombineerisin kahest retseptist, üks magustoitude raamatust (100 rooga sarjast) ja teine Nami-namist, kokku sai ideaalne. Ma võtsin 300 g leiva kohta u 1,2 l vett. Raamatu retseptis soovitati lisada poole sidruni mahl, seda tegin, samuti 3-4 nelgitera - need said samuti sisse. Lõpuks, kui oli jahtunud, vahustasin veidi ka.
Serveerisin sulatatud vaarikate ja vahukoorega ja jeesus, see oli lihtsalt nii hea! Sõime hommikusöögiks, sest see on nii toitev. Ja hea vaheldus tavalisele pudrusöömisele.
Kõik arvasid, et seda võiks teha sagedamini kui kord u 5 a jooksul... Sest see olla oluliselt parem kui koolis (muide, neil olevat koolis üldiselt väga head toidud!)

Tarretiste tarretis

Taas üks retsept seeriast selle-jaoks-pole-retsepti-vaja, ent kui üks asi ikka kindlalt on õnnestunud, siis ei tee üldse paha see üles märkida. Retsept pärineb raamatust "Toidud, mida lapsed tõesti armastavad" ja tarretiste tarretis oli kinnitus pealkirja paikapidavuse kohta.

Mul oli üks õunamahl, mis hakkas natuke ära minema, ja üks mustsõstraželee, mis oli pudrule panemiseks liiga kange, seega keetsin neist kokku tarretise vedeliku, kokku 8 dl. 1 dl vedelikku tahab 1 želatiiniilehte. Pane lehed väikse külma veega likku.
Samal ajal koori apelsin, puhasta nahast ja tükelda, jaga tükid kausside vahel ära (mul tuli 8 kaussi, aga oleks võinud selle koguse ka 10 kausi vahel jagada). Pane kaussidesse veel mõnusat: mina panin pohli, kultuurmustikaid ja vaarikaid. Hästi ilus sai! Nüüd aja želatiin väikse kastruliga kuumaks ja sulata, ära keema lase. Nüüd lisa segu mahlale ja vala vedelik marjadele. Ööga taheneb parajaks.
Serveeri vaheukoore(tupsu)ga.

Vahvlitainas

Kiigekuusikus müüdi vahvelid, neid vanade raudadega tehtuid, maitsesime, tulime koju ja tõime omaenda ürgaegse mudeli välja. Kõige rohkem aega kulus adapteri otsimisele, et saaks juhtne üleüldse kaasaegsesse vooluvõrku ühendada.

Retsept on väga lihtne. Retsepte on muidugi palju, aga see oli hää. Vedeliku kulus mul küll tublisti rohkem, sest tahtsin üsna vedelat tainast. Kasutasin ainult täistera-nisujahu. Õppisin kiigekuusikus tuttavalt ka nipi, et hästi rullivatae vahvlite saamiseks tuleks teha õhuke vahvel, keerata seda küpsemise ajal 3 korda ringi ja siis kohe rulli. Toimis ideaalselt ja ikka jube head olid!