Iiri soodasai kaeraga

Inglise keele süvaõppega klassis käiv laps tuletas meelde, et täna on püha Patricku päev. FB viskas sel puhul ette iiri soodasaia retsepti ja nii võtsingi saiateo ette, sest miks mitte ja tundus lihtne. Oligi!

Paraku polnud mul kaerajahu! Kasutasin siis osaliselt odrajahu, kaerakliisid ja täistera-nisujahu ning nagu retsepti juhendis kirjas, võibki neid asendusi üsna julgelt teha. Nt petti mul ja ka polnud, aga oli üht vanaks jäänud piima ja umbes sama vana hapukoort, mis värskelt enam süüa ei sündinud, aga sellisesse saia sobisid valatult. 

Tulemus on väga-väga maitsev, nii lihtsalt võiga, või ja juustuga kui ka moosiga.

Maal võib vabalt teha näiteks kaks saia, kui on kiire, aga rohkem rahvast oodata. 

Tegemine käib nii: 

Koostisosad

150 g täistera-kaerajahu
30 g kaerahelbeid
280 g nisujahu
2 tl söögisoodat
1 tl suhkrut
1 tl soola
3,5 dl petti
1 muna (M)
määrimiseks muna, pealeraputamiseks kaerahelbeid

Tegevuskäik

• Kuumuta ahi 230 kraadini. Sega omavahel kaerajahu, kaerahelbed, nisujahu, söögisooda, suhkur ja sool. Sega eraldi kausis omavahel pett ja muna. Tee kuivainete keskele süvend ja vala sinna peti-munasegu. Sega puulusikaga õrnalt väljast keskele. kuni kõik on ühtlane. Hoidu ülesegamisest. Tainas jääb üsna kleepuv ja niiske, nii see peabki olema. Kui tainas on käsitlemiseks liiga vedel, lisa veidi jahu. Kui liiga kuiv, lisa petti. Vormi tainast jahuste käte abil ümar pehme päts ja tõsta see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri pealt lahtiklopitud munaga ja puista peale veidi kaerahelbeid. Lõika terava noaga pätsi sisse 2-3 sentimeetri sügavune sügav rist. Tõsta nüüd kohe ahju, sest sooda juba asus tegudele. Küpseta saia 230 kraadi juures 15 minutit. Alanda temperatuuri 200 kraadini ja küpseta veel u 25 minutit, kuni sai on pealt kõva ja kuldne ning kumiseb koputades. Lase saial enne lahtilõikamist 10-15 minutit jahtuda.

Kruubihautis porgandi ja suitsulihaga

Külla olid tulemas ühed sõbrad prantslased ja tahtsin teha hästi eestipärast sööki. Kokkama-blogist jäi silma ahjukruubihautis. Ma olen küll ise ka sarnast teinud, aga lihtsamat ja ilma lisanditeta, seega saagu see retsept ka kirja, sest esiteks on see ülihea ja teiseks ülilihtne. 

Mul oli just olemas tõelist suitsusauna-suitsuliha, seega peekoni asemel kasutasin seda ja ma arvan, et see sobibki veel paremini. Külmkapis seistes oli suitsuliha veidi kõvaks läinud, aga ahjus haudus imeliseks. Kõik oli tip-topp, soovi korral sai pipart peale panna ning riivitud parmesan oli samuti superhästi omal kohal. Kõrvale pakkusin värskeid rediseid, mis samuti ootamatult hästi sobisid. 

Mandliküpsised ehk ricciarelli

Kui päris aus olla, tegin neid küpsiseid veel eelmisel aastal, vana-aastaõhtu lauale, aga kuna süüa oli niigi hirmus palju, siis need lauale ei jõudnudki. Oleme neid nüüd eile-täna oma perega näksinud.

Omaette veider oli see, et hakkasin tegema, siis avastasin, et kodus pole apelsine ja saatsin mehe poodi. Mees tõi apelsinid, mina hakkasin küpsiseid tegema, aga unustasin apelsini kasutada... 🙈

Aga kuivatatud aprikoose lisasin küll. Kreeka pähkleid ka, aga need purustasin koos mandlitega köögikombainis, nii et jäi vaid jahu.

Nii, aga tulemus? Imeline! Väga hõrk, pidulik! Eriti hullult maitsesid mu keskmisele lapsele ja mulle endale. Ma tegin kahekordse portsu ja vähem polegi mingit mõtet teha, need mahtusid ilusti ühele ahjuplaadile. 

Krõbe kana magushapus kastmes

Tuli hiina toidu isu ja üks Uncle Ben'si magushapu kastme purk oli ka ilusti olemas. Siis avastasin, ets sellest meie perele küll ei piisa ning kuna kana tahtsin niikuinii juurde teha, siis leidsin Nami-namist selle roa retsepti. Seega tegin pooles mahus kastet juurde: praadisin ühe suure sibula, veidi ingveri, 1 punase paprika. Selle segu lisasin valmis kastmele, samuti maisitärklisega paksendatud purgiloputusvee ja ketšupi, suhkru, 1 pls sushiäädikat. Lisasin ka veel ananassi, sest meile nii maitseb. 

Omaette ooper on kana. Tegin retsepti järgi, suuremapoolsed tükid (järgmine kord teeks ehk väiksemad), paneerisin kartulitärklises, praadisin kolmes jaos - see oli tegelikult ainus, mis selle roa puhul aega võttis. Ja siis lisasin krõbekana kastmele vahetult enne serveerimist. Poiste silmad läksid süües suureks, et küll on alles hea ja mahlane liha. Tõsi, see on vist kõige mahlasem kana, mis ma eales olen suutnud tekitada! Märksõnaks: paneering tärklises!

Serveerisin basmati riisiga ja no absoluutselt sama maitse, mis hiina restoranis. Nii täkkesse! Nämm! Muide, kuna sööjaid oli seekord vaid 4 ja ühel oli vist kõht täis, siis jäi suht palju alles, aga ongi hea! Eks paneering pehmeneb, aga kana mahlasus säilib kindlasti. 

Kuku paka

Kuku paka on kana kookoskastmes ning see on tuntud suahiili roog, mida süüakse palju Ida-Aafrikas, eriti Keenias. Retsept ilmus värskes Nipiraamatus ja see tundus just lihtne, hea ja sobiv meie perele.

Mul kahjuks värsket ingverit polnud, seega kasutasin pulbrit, aga kurkum oli see-eest väga hea. Tšillit ma ka ei pannud - ikkagi eestlased ju :) Mahu lisamiseks (sööjaid oli ootamatult palju) lisasin porgandiribasid ja herneid, minu arust sobisid need väga hästi.

Väga-väga mõnus roog!

Vaja läheb (neljale):
500 g kanafileed või -kintsuliha
400 g täisrasvast kookospiima
soola-pipart
praadimiseks õli

Marinaad:
2 küüslauguküünt
pöidlaotsasuurune tükk värsket ingverit
2 suurt, võimalusel lihatomatit
pool sidrunit
soovi korral 1 tšillikaun
1/2 tl kurkumit

1. Kanale marinaadi tegemiseks koori küüslauk ja pressi suuremasse kaussi. Kaabi ingverilt lusikaotsaga koor ja riivi küüslaugu juurde. Riivi jämeda riiviga sekka ka tomatid ja poolelt sidrunilt saadud koor. Haki tšillikaun peenelt, et lisada see koos kurkumi ja 1 tl soolaga teiste marinaadiainete hulka. Sega maitseained kausis ühtlaseks. Mahedamaks tulemuseks võid tšillikauna ka välja jätta.

2. Lõika kana 2 × 2 cm kuubikuteks. Tõsta kana marinaadikaussi ja sega kätega korralikult läbi. Jäta kana pooleks tunniks toatemperatuurile maitsestuma. Kilega kaetult võid lasta kanal külmkapis maitset koguda ka paar tundi kuni üle öö.

3. Võta kanatükid marinaadist ja prae õlis igast küljest kuldseks.

4. Kuni kana praeb, valmista kaste. Selleks kalla kaussi jäänud marinaad potti ja sega hulka kookospiim.Lase kastmel 10 minutit podiseda, kuni see pakseneb.

5. Vala kookose-tomatikaste kanatükkidele pannil ja kuumuta 5 minutit. Lisa kastmesse poole sidruni mahl ja timmi maitse soola-pipraga parajaks.

6. Serveeri kanarooga riisi ja värske koriandriga.

Lihtne, minimalistlik banaanikeeks

August oli töiselt ja perekondlik-logistiliselt täiesti crazy, mis peegeldub ka selles, et ühtegi uut retsepti ma tõesti ei proovinud. Ei mäletagi, mida sõime. Eks improt sai ikka tehtud.

Nüüd aga olid mõned banaanid väga äraminemise peal ja leidsin väga lihtsa banaanikeeksi retsepti. Tõesti lihtne! Jahu osas tegin segu kaera-, maisi-, riisi- ja täisteranisujahust ning selles keeksis võib mu arust täitsa vabalt üldse nisu vältida. Piimana kasutasin kaerapiima, aga munad panin küll sisse. Suhkrut panin vähem, aga võib ka retseptijärgse kogusega proovida. Kreeka pähklid on super match - sellisena meenutas see banaanikeeks kõige rohkem minu jaoks nostalgilist tõelist ameerika banana bread'i. Väike peoptäis kuivatatud jõhvikaid hüppas ka sisse, sobis samuti hästi. 

Väga rahul!

Kana maapähklivõikastmes

Üks mõnus, üsna kiiresti valmiv gluteeni-, laktoosi-, kaseiini- ja munavaba aasiapärane õhtusöök.

Tegin üsnagi selle retsepti järgi. Kasutasin kanakintse, sest need on mahlasemad kui fileed. Köögiviljadest läks loosi porgand, pastinaak ja natuke paprikat. Küüslauku ei pannud seekord kuigi palju, aga üldiselt järgisin retsepti, ka kastme osas. Seesamiõli mul küll polnud, aga muus osas sai kõik sisse. Pärast valasin kastme kanale ja köögiviljadele (seda miskipärast retseptis kirjas polnud) ja sai übermõnus. Riisinuudelid mul polnud, seega sõime riisi - no peaaegu sama ju :)

Mulle väga-väga maitses! Täiega sööks veel! Ja veel natuke!

Ülepannipliinid Inara moodi

Meil on täna maslenits, ja kuidas saakski teisiti kui alustada seda päeva pannkookidega. Maslenitsa ajaks valmisid Seto Küügil vahvad videod pliinide küdsämisest, ning kuna mul pole juuretist ega ka pliinirauda, et teha Rieka retsepti järgi (peaks hankima, sest ahi mul ju on!), siis otsustasin teha Inara retsepti järgi. Järgisin soovitusi ja koguseid väga täpselt ning pliinid said imelised! Pälvisid väga ohtralt kiidusõnu. Kuna rasvaine on taignas sees, pole seda pannile vaja lisadagi ja kõik läheb sellevõrra kiiremini. AITÄH!

Retsept on selline:

2 muna
0,4 l piima (või osaliselt vett)

1 tl soola
2 tl suhkrut
200 g jahu (segajahud)
2 spl sulavõid või toiduõli (mina kasutasin õli - on mugavam)

Mina tegin 5 munast ja mõned koogid jäid isegi järgi - mis on väga, küll nad päeva jooksul ära ampsatakse!

Kana-sobanuudlisupp

 Ma vist leidsin oma uue absoluutse lemmik-kiirtoidu: kana-sobanuudlisupi! Jaapanis käinuna hindan ma jaapani kööki kõrgelt ning eriti nende supid on imetlusväärsed. Juhtumisi olid mul kõik koostisosad, v.a roheline sibul, kodus olemas ja tegemine ise oli üle mõistuse lihtne. Ma ei hakanud kanatükke vahepeal välja võtma, tundus tarbetu. Ja vedelikku teeks ma selle koguse kohta küll veidi rohkem. Isegi panin vähem kana... Täpselt sai otsa! Sobib imeliselt kergeks lõunaks või õhtusöögiks. 

Märgin tegemise siia ka:

1 l kanapuljongit ( ma paneks 1,25 l, 1 spl sojakastet, 3 cm ingverit (õhukeste viilidena, mina panin igaks juhuks 1,5 cm jupi, paras oleks vast 2 cm jupp) - lase keema

Lisa 500-600 g kanafileed, suht jämedalt viilutatuna. Keeda tasasel tulel u 10 min

Lisa u 200-250 g sobanuudleid, keeda veel u 5 min

Lisa u 150 g suhkruherneid ja 1 porgand, peenikeste viiludena, lase keeda u 1 min

Maitseks rohelist sibulat, koriandilehti. Minul olid varsselleri lehed, sobisid ka kenasti

Enchilada-lihapallid

Aasta viimane roog oli täiega fantastiline, lihtsalt suurepärane, täpselt meie-pere-roog!
Retsept pärineb Kodukirja jaanuarinumbrist, aga näe, jõudis minuni veel detsembris ja nii ta vana-aasta lauale jõudis. Oli suht lihtne (sest P vormis pallid) ja kiire ka.

500 g veisehakkliha (mul oli 400 g segahakkliha - meile oli see kogus praegu täpselt paras, et end lõhki süüa)
1 dl riivsaia
1 suur muna
2 küüslauguküünt
1 tl tšillipubrit
05, tl jahvatatud lambaläätse vms
0,5 tl punet
2 sl õli
1 väike sinul
500 g tomati-tšillikastet
0,5-1 dl vett
1 purk kidney-ube
170 g konservmaisi
3 dl riivjuustu
soola, pipart
Serveerimiseks avokaado, hapukoor, nachod, pasta.

Sega kausis hakkliha, riivsai, muna, purustatud küüslauk, maitseained. Maitsestasoola-pipraga, sega, vormi pallikesed. Pruunista need pannil ja vala ahjuvormi.
Prae pannil sibul ja lisa tomati-tšillikaste (keetsin ise tomatitest+tomatikonserv+ maitseained+tšillikaste) ja veidi vett, nõrutatud oad ja mais. Maitsesta, vala vormi lihapallidele, peale riivjuust ja küpseta ca 15 min 190 kraadi juures.
Serveeri hapukoore, avokaado, pasta ja/või tortiljadega - peolaua puhul oli meie laual kõike, lisaks värske kurk.
Superhüperhea!

Nachod

Tahtsin katsetada üht retsepti tulevase peolaua jaoks ja õnnestus kenasti! Boonuseks see, et väga lihtne oli ka.
Pruunista sibul, hakkliha, lisa küüslauk, maitseained, 500 g hakkliha koha 2 dl pakk tomatipüreed vms. Lase veidi haududa.
Lao nachod (originals!) ahjuplaadile, tõsta igale veidi hakklihasegu ja peale juustuviiluke. Ahju, kuni juust sulab ja voila!
Mingi avokaadoke sobiks ka juurde, ma arvan. Ja vein. Või õlu. Eriti õlu...

Focaccia

Lapsekesel tuli isu mingi soolase õhulise küpsetise järgi. Järelikult: focaccia.
Tegin Mari-Liisi focaccia retsepti järgi. Paraku juhtus juba esimese etapi juures ootamatus: jahu oli kodus napp 100 grammi jagu ja üldse ei viitinud poodi minna! Asendasin siis ülejäänu Veski-Mati mitmevilja-jahuseguga, mis on alati väga hea. Tainas sai sitkem, kui eeldanuks ja arvasin, et siit head nahka ei tule. Kerkis siiski enam-vähem.
Siis aga selgus, et mul pole ka küüslauku... Võimatu ju, aga nii oli. Õnneks olin just Itaaliast ostnud granuleeritud küüslauku ja juhtumisi oli ka värsket rosmariini. Kuna aga kogused olid retsepti juures ebamäärased, siis tegin tunde järgi. Veidi liiga palju küüslauku ja soola panin, selgus pärast, aga muidugi oli söödav ja isegi suurepärane! Lihtsalt, oleks ka veidi vähem maitsekam ilmselt väga hea olnud.
Igatahes tuleb tõdeda, et tegemine on lihtne ja tulemus super. Vabalt sobib suveks suurele seltskonnale nt peale sauna ahju panemiseks! Või ka püreesupi kõrvale. Meie sõime kurgi, tomati ja jääsalatiga.
PS Minu arust sobib ka hommikusöögiks, kui tainas õhtul kerkima panna (nn külmkergitus).

Bolognese kaste

See on roog, mille tegemiseks on vist sadu retsepte. Panen siia kirja ühe, mis oli tõesti ülihea. Kõik lapsed kiitsid, et see oli parim, mis nad on saanud.

Retsept põhines Rakvere Lihakombinaadi uuel tootel: spetsiaalselt bolognese kastmeks mõeldud hakklihasegul. Pakendil oli retsept olemas, mina veidi muutsin.

1 sibul
400 gr Bolognese kastme hakklihasegu
u 3 dl passeeritud tomateid (see vedel ollus, mitte purustatud tomatid, ehkki need sobivad kindlasti ka)
1 dl loomalihapuljongit
u pool purki (0,7 l purk) vanaema kuulsat suvekõrvitsaletšot

Tegemine lihtne:
prae sibul ja hakkliha, pane juurde tomat, puljong ja letšo, lase haududa u 30 min, aeg-ajalt segades. Juurde maitseaineid (pipar, mul oli ka mingi kuivatatud aedviljasegu, itaalia segau jms).

Serveeri muidugi pennedega - need lihtsalt on parimad.

Halloween! Lihtne kõrvitsakook

Ikkagi Halloween ja mul sellega ju omad mälestused. Pealegi on mul sel aastal imeliselt kaunid kõrvitsad. Nii et mis oleks veel loogilisem kui alustada Halloweenihommikut kõrvitsakoogiga. Retsept mu paksust USA kokaraamatust "The New Cook Book", lk 404.
Põhjaks kasutasin poest ostetud muretainapõhja.

NB! Kui kook õhtul valmis küpsetada, sobib see suurepäraselt toitvaks hommikusöögiks. Ikka koos vahukooretupsukesega!

1 muretainapõhi
450 gr kõrvitsapüreed (mul oli ahjus hautatud ja püreestatud kõrvits)
1/2 tassi suhkrut
1,5 tl kõrvitsakoogimaitseainet
2 kergelt lahti klopitud muna
3/4 tassi koort või piima

Säti tainas vormi, Täidiseks sega kõik ained lihtsalt kokku, lisades viimasena järk-järgult piima/koore. Vala täidis vprmi ja küpseta valmis. Kõrvitsakoogid on parimad külmalt ja meile maitsevad vahukoorega serveerituna.

Suulliim

Tegelikult pole mul selle hõrgutise tegemiseks retsepti vaja. Ja ega siin saagi kindlat retsepti olla, sest seda on alati tehtud täpselt sellest, mis parajasti võtta on. Tänapäeval õnneks saab ka poest võtta. Üht-teist on omal ka. Ja tänavuse kestva põrgukuumusega on suulliim ka ainus toit, mida on tõesti mõnus süüa.

Mina tegin umbes nii:
umbes veerand kapsast lõigata ribadeks, vajutada ja pressida veidi, et mahlad liikuma hakkaks.
Lisada tükeldatud värske kurk, tomat (ma panin ainult ühe), redised, mitu soolakurki (võib kasutada ka marineeritud kiurki, kui värkset soolakurki pole), peenestatud küüslauk, hakitud till. Seejärel lisada vett, hapukoort ja soolakurgivedelikku (või marineeritud kurgi vedelikku), suts suhkrut, suts äädikat (marineeritud kurgi kasutuamisel pole vaja), vajadusel soola (soolakurgi puhul pole vaja) ja segada kokku täpselt selliseks, et on oma maitsele paras.

Hakkan kohe uut laari tegema. Jumalik.

Sõir

Tegin sõira. Valmis täpselt Eesti jaanipäevaks. Ja sai üllatavalt hea.
Tegin baasretsepti järgi: 1 l piima, 500 g kohupiima (poes oli ainult lahja kohupiima ja see peakski ehtsa sõira tegemiseks mu teada kõige paremini sobima), 2 muna, 50 gr võid, 1 tl soola.
Päris nii hea ei tulnud kui nt Sirjel, aga pole hullu! Eks rasvasema kohupiimaga saaks ehk kreemisema varaindi, praegune tuli kuivapoolsem, aga üldse mitte liiga, sest segasin algul sisse ka ühe vahukoorepakipära.
Tegemise käigus avastasin, et köömneid pole, seega seekord valmis köömneteta sõir.

Minestrone

Tegime Keskmisega suppi. Itaaalia rahvussuppi minestronet. Nii tore oli! Mina hakkisin, tema tegi kõik muu.
Üks Pere ja köögi retseptivihiku retsept oli ees inspiratsiooniks, kuid tegime ikka nii, nagu koostisosi käepärast oli.

Oli nii:
1 sibul
u 1/4 juursellerit
2 porgandit
1-2 küüslauguküünt

Need praadida läbi, alustades sibulast.

Seejärel lisada 1 l puljongit (mina panin veiselihavarianti), 1 suur purk vanaema suvekõrvitsaletšot, pool pakki purustatud tomateid ja lasta veidi haududa. Siis lisada 2 dl väiksemaid makarone, keeta pehmepoolseks ja siis lisada veel purk valgeid ube. Mina lisasin veel päris palju vett, külmutatud basiilikukuubikuid, kuivatatud tüümiani, küüslaugupulbrit, veidi soola.

Suurepärane sai. Mis te arvate, kui palju suured lapsed sõid?
4 (loe: NELI) portsu! Kujutate ette,  4 portsu suppi õhtuks!
Ma usun, et Keskmise söögiisu mõjutas kindlasti ta enda kandev roll selle valmistamisel ja kuna ta on kõvas alakaalus ning armastab peamiselt süüa (magusat) kräppi (mida ta muidugi salaja sööma peab), siis siit meelespea: koos kokkama! Ta ise on just nüüd hakanud näitama üles suurt huvi kokkamise vastu.

47. nädal: Portugali kreemikoogid

Neid Portugalist pärist kooke olen korra  mõned aastad tagasi teinud, ühe sõbra sünnipäevale. Nüüd oli sõbral jälle sünnipäev ja heldimusega meenutas  ta toonaseid koogikesi. Egas midagi, oligi hea põhjus koogitegu taasa ette võtta, et see kogemus ka siia kirja saaks.

Niisis, pasteis de nata ehk portugali kreemikoogid. Ma tegin targu topeltkoguse, sest meie peres on 5 inimest, ja sõbra peres on 5 inimest, ja kolmandas kolm, seega... nojah.

Proovisin kahte moodi: ühe nii, nagu retseptis ette nähtud, et taigen eelküpsetada, teisel pannitäiele valasin täidise kohe toorele taignale. Tulemus oli täpselt ühesugune, aga eelküpsetusega oli mässamist palju rohkem.

Sidrunit panin seekord vähem, sest see üks sidrun oli päris suur, aga tegelikult oleks võinud teisest poole ka panna. Natuke oleks võinud sidrunit maitses rohkem olla.  Aga muidu: priima!

Lisatud märkus:
Algses nami-nami retseptis oli sidruniga variant, nüüd on see ümber muudetud kreemikookide variandiks. Mina panen tavaliselt natuke sidrunit. Olles vahepeal ära käinud ja neid kreemikoooke seal mõõdutundetlt tarbinud, võin öelda, et kohapealsed meistrid on ikka kohepealsed meistrid ja selle retseptiga siin päris õiget tulemust ei saavuta, kuid need koogikesed on siiski hullupööra, lausa liiga head ka sellisel kujul.