Täidisega võiroosid

Vana aasta õhtul valmisid  võiroosi moodi hapukapsapirukad.
Idee on väga hea, valmistamine ülilihtne. Aga süüa oli hirmus palju ja nende võlu ei pääsenud peale korralikku liigsöömist enam esile. Järgmisel hommikul ülessoojendatuna hommikusöögiks olid priimad küll! Kindlasti tahan proovida ka suitsukanaga varianti.

51. nädal: seenepirukas

Ema tegi sügisel tohutus koguses kuuseriisikahoidist, aga mina kui mitte väga suur seenetegija ei osanud tükk aega mõelda, kus ja kuidas seda hoidist kasutada. Kuniks küll oli tulemas kaasa sõber Väino ja tundus paras teha midagi seenelist, sest setod on ju vanad seenesööjad.

Proovimist väärt retsepti leidsin netist, kus see kannab nime maailma parim seenepirukas. 

Retseptis ette antud seente asemel oli mul siis pooleliitrine purk seda kuuseriisikahoidist omas mahlas (nõrutasin veidi), muu läks üsna täpselt retsepti järgi. Ja tulemus oli täiesti fantastiline, tõega parim seenepirukas üldse. Ja mõnusalt lihtne ka. "Jess!" ema seenehoidisele!

Kuna see netikülg on veits kahtlane, siis kopeerin retsepti siia ka: 

4-le
500g pärmi-lehttainast
1l kukeseeni või 0,6l soolaseeni
200 g suitsu(kana)liha
1 sibul või porrulauk
100 g Merevaigu sulatatud juustu kukeseentega
100 ml 10% rõõska koort
natuke õli ja võid
vajadusel soola-pipart

Täidise jaoks haki seened, suitsukana/liha ja sibul väikesteks tükkideks. Prae pannil killukese või ja õli segus sibul ja lisa siis seened (soolaseeni tuleks vajaduse korral eelnevalt kindlasti leotada, et nad liiga soolased poleks). Nüüd lisa kana ja mõne aja pärast ka Merevaigu juust ning rõõsk koor. Täidis peab jääma paksu seenekastme konsistentsiga, nii et vajadusel lisa veel kas sulajuustu või rõõska koort. Hauta veidi ning tõsta tulelt ja lase jahtuda. Rulli lehttaigen veidi õhemaks ristküliku suuruseks tükiks ja tõsta küpsetuspaberile. Jaota täidis ühele taignapoolele ja tõsta peale teine taignapool. Vajuta lahtised ääred kahvliga kinni ja tee piruka peale kahvliga mõned augud. Soovi korral võid pealt määrida lahtiklopitud muna ja vee seguga. Küpseta 180-200 kraadises ahjus u. 15-20 mnutit, ehk kuni pirukas on pealt ilusa kuldpruuni jumega. Lase veidi jahtuda ja lõika siis tükkideks.

47. nädal: Portugali kreemikoogid

Neid Portugalist pärist kooke olen korra  mõned aastad tagasi teinud, ühe sõbra sünnipäevale. Nüüd oli sõbral jälle sünnipäev ja heldimusega meenutas  ta toonaseid koogikesi. Egas midagi, oligi hea põhjus koogitegu taasa ette võtta, et see kogemus ka siia kirja saaks.

Niisis, pasteis de nata ehk portugali kreemikoogid. Ma tegin targu topeltkoguse, sest meie peres on 5 inimest, ja sõbra peres on 5 inimest, ja kolmandas kolm, seega... nojah.

Proovisin kahte moodi: ühe nii, nagu retseptis ette nähtud, et taigen eelküpsetada, teisel pannitäiele valasin täidise kohe toorele taignale. Tulemus oli täpselt ühesugune, aga eelküpsetusega oli mässamist palju rohkem.

Sidrunit panin seekord vähem, sest see üks sidrun oli päris suur, aga tegelikult oleks võinud teisest poole ka panna. Natuke oleks võinud sidrunit maitses rohkem olla.  Aga muidu: priima!

Lisatud märkus:
Algses nami-nami retseptis oli sidruniga variant, nüüd on see ümber muudetud kreemikookide variandiks. Mina panen tavaliselt natuke sidrunit. Olles vahepeal ära käinud ja neid kreemikoooke seal mõõdutundetlt tarbinud, võin öelda, et kohapealsed meistrid on ikka kohepealsed meistrid ja selle retseptiga siin päris õiget tulemust ei saavuta, kuid need koogikesed on siiski hullupööra, lausa liiga head ka sellisel kujul.

42. nädal: suitsukana-suitsujuustupirukad

Super amps kiireks õhtusöögiks. Sobib ka külalistele pakkuda!
Mul oli kasutada kusagilt Balkanilt toodud suitsujuust, aga sama hästi peaks sobima kõik, mis meilgi kättesaadav.
Retsept, kui seda üldse nii saab nimetada, on selline:
lehttainas
suitsujuust
suitsutatud kana
või
muna

Võta lehttainas, lõika see ruutudeks, siis rulli ruudud õhemaks/suuremaks. Riivi suitsujuust ja tükelda suitsutatud kana. Võta üks lehttaigna ruut, pane keskele natuke võid ja suitsujuustu-kana segu ning murra kõik otsad keskele kokku. Määri pealt munaga. Seejärel ahju, 180 kraadi juures umbes 20 minutit.

Retsepti leidsin kusagilt kellegi blogist, aga enam ei leiagi üles.

32. nädal: suvikõrvitsapirukas

Vahelduseks ka veidi soolast: nami-nami suvikõrvitsapirukas. Me ei teinud rõngastena, vaid tõmbasin liistakud. Nagu selle piruka kommentaaridest näha, on see saanud vaid ülivõrdes kiidusõnu ja minagi pean samas vaimus jätkama. Hea, lihtne, küllalt soodne. Aga suvekõrvits ei tohiks muidugi mitte mingi tohutu nui olla, vaid kena nooruke isend.

20. nädal: lõhepirukad

Seda "retsepti" on jällegi peaaegu mõtetu siia üles tähendada, aga olgu, las ta on. Et kui mul ei tule pähe, mida peolauale teha, siis siit leian idee üles.
Ühesõnaga, täiskasvanute peolauale sobivad hästi superkiired lõhepirukad, viineripirukate lähisugulased. Ega midagi muud polegi, kui osta head lõhefileed (mina sattusin Selveris soodukale ja sain hästi paksu ja mahlase filee), lõika 1,5 cm laiusteks ribadeks (võiks olla üsna ühtlased kangid), raputa üle soola ja pipraga, natuke sidrunit ka, väike tillgi ehk ei teeks paha, mässi toidukilesse ja lase paar tundi külmkapis maitsestuda. Ja siis tee nii, nagu viineripirukaid, asetades lõhefileed piki lahtirullitud lehttaigna äärt, rulli kokku ja lõika sobiva pikkusega kangideks. Ahju, ja voila!

Pirukaid sõid ka lapsed (neile tegin muidugi ka veel viineripirukaid) ja ehkki pirukaid tundus päris palju olevat (kokku 1,5 kg tainast), ei jäänud järgi mitte kui midagi.

Kuues nädal: aedoapirukas

Lihtne ja kiire õhtueine, mis põhineb sellel retseptil.
Minu versioon erines seepoolest, et panin põhjale kõigepealt 200 gr toorjuustu, seejärel ladusin peale külmutatud oad ja herned (eelkõige Sandri jaoks), siis piima-munasegu ja peale mozzarellarattaid.
Kõigile maitses väga-väga! Kindlasti tuleb seda kasutada (ja varieerida täidistega) kiirete argiõhtute roana!