Mis siin toimub?

Kirjutan siia üles meie perele enam meedinud retseptid: see on mu omaenda väike retseptikogu. Neid, mis ei nii väga meeldinud, ma üles ei kirjutagi.

Challenge ka:
TEHA IGAL NÄDALAL VÄHEMALT ÜKS KORD ÜHE UUE RETSEPTI JÄRGI SÜÜA.

Ja kirjutada see siia üles, või linkida, või panna märge raamatule ja leheküljele.

teisipäev, 31. detsember 2019

Enchilada-lihapallid

Aasta viimane roog oli täiega fantastiline, lihtsalt suurepärane, täpselt meie-pere-roog!
Retsept pärineb Kodukirja jaanuarinumbrist, aga näe, jõudis minuni veel detsembris ja nii ta vana-aasta lauale jõudis. Oli suht lihtne (sest P vormis pallid) ja kiire ka.

500 g veisehakkliha (mul oli 400 g segahakkliha - meile oli see kogus praegu täpselt paras, et end lõhki süüa)
1 dl riivsaia
1 suur muna
2 küüslauguküünt
1 tl tšillipubrit
05, tl jahvatatud lambaläätse vms
0,5 tl punet
2 sl õli
1 väike sinul
500 g tomati-tšillikastet
0,5-1 dl vett
1 purk kidney-ube
170 g konservmaisi
3 dl riivjuustu
soola, pipart
Serveerimiseks avokaado, hapukoor, nachod, pasta.

Sega kausis hakkliha, riivsai, muna, purustatud küüslauk, maitseained. Maitsestasoola-pipraga, sega, vormi pallikesed. Pruunista need pannil ja vala ahjuvormi.
Prae pannil sibul ja lisa tomati-tšillikaste (keetsin ise tomatitest+tomatikonserv+ maitseained+tšillikaste) ja veidi vett, nõrutatud oad ja mais. Maitsesta, vala vormi lihapallidele, peale riivjuust ja küpseta ca 15 min 190 kraadi juures.
Serveeri hapukoore, avokaado, pasta ja/või tortiljadega - peolaua puhul oli meie laual kõike, lisaks värske kurk.
Superhüperhea!

laupäev, 21. detsember 2019

Vaarika-juustutort

Täiesti ausalt võtsin raamaturiiulist suht suvalise raamatu ("Kodukirja parimad palad 2007") ja otsustasin, et siit valin. Pidusema päeva tõttu oodati minult üht kooki, valituks osutus vaarika-toorjuustutort, mille retsepti ma netist ei leiagi. Ma muidugi asendasin ka, sest vaarikaid mul ei olnud, aga sügavkülmaõnnetuse pärast oli igasugu muud kraami, eriti mustikaid. Ja musti sõstraid, ja pohli. Ehkki, arvan, et vaarikad oleks selle koogi juures siiski parim valik. Kook oli suurepärane, eriti ülejärgmisel päeval (vähemalt see pisike tükk, mis järgi jäi). Küpsetada pigem madalamal temperatuuril ja isegi vähem aega, mul läks etteantud ajaga pealt liiga pruuniks.

Põhi:
100 g šokolaadivahvleid
3 sl sulatatud võid

Täidis:
350 g külmutatud või värskeid vaarikaid
1 sl suhkrut
1 tl maisitärklist
150 g valget šokolaadi
650 g toorjuustu
1 dl suhkrut
3 muna

Murenda vahvlid, sega võiga ja suru 24 cm läbimõõduga vormi põhja. Seega väikeses nõus vaarikad, suhkur ja tärklis. Lase keeda 2 min. Jahuta.

Sulata šokolaad vesivannil. Lase pisut jahtuda. Vahusta toorjuust 1 dl suhkruga. Lisa ühekaupa munad, samal ajal vahustades. Sega hulka sulatatud šokolaad. Tõsta põhjale. Tilguta 1 dl vaarikapüreed juustutäidisele ja tee kahvliga muster.

Küpseta 180-kraadises ashjus u 70 min (60!!!). Jahuta üleöö. Serveeri vaarikapüreega.

laupäev, 14. detsember 2019

Lihtne ja kiire õunakook

Sel aastal meil õunu ei olnud, aga siiski oli kusagilt tekkinud hulk hapukaid õunu ja ega nad ju seisa. Sestap kooki ma tegin, ja vahelduseks uue retsepti järgi. Kui ma mõnd uut retsepti otsin, siis tavaliselt pöördun esmalt oma lemmikblogidesse: Ragne Värgi, Mari-Liis Iloveri ja Tuuli Mathiseni omadesse.  Klassikud ju.

Seekordne õunakook - lihtne ja kiire -  oli Ragne blogis mind ootamas. Vist üks populaarsemaid õunakooke sellest blogist, aga näe, mina polnud teinud. Küll on hea, et järgi proovisin! Õunte kogus veidi heidutas, seega panin vähem - u 1,1 kg ja mulle tundub, et õigesti tegin, sest muidu poleks tainast üldse sidumas olnud. Piisaks ka 1 kg-st täiesti. Mina viilutasin õunad, aga tasuks proovida ka väiksemaks tükeldamist.

Igaks juhuks keopeerin selle siia ka:
4 muna
12 spl õli
12 spl jahu
12 spl suhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
palju õunatükke (ca 1,5 kg)

Munad vahustada vispliga. Vahule lisada õli. Sega. Jahu segada küpsetuspulbri ja suhkruga, ning lisada muna-õli segule. Kõige lõpuks lisada õunatükid. Et kook tuleks mahlane, võib õunatükke lisada nii palju, et tainas mustendaks. Segada kogu tainast korralikult ning valada suurele ahjuplaadile. Peale raputada sukrut ja kaneeli. Küpsetada 200 kraadi juures ~30-40 minutit kuni kook on kuldpruun.

teisipäev, 26. november 2019

Jamie Oliveri tuunikalapasta

Ükspäev oli juttu tuunikalast ja nii isu tuli. Tegin siis prooviks tuunikalapastat. Ma olen mingisuguseid versioone ka varemm teinud, aga need pole erilist muljet avaldanud. See pasta oli küll hea! Kasutasin täisteraspagette, mille kohta noorim ütles, et need spagetid on imelikud, aga mu arust just tomatise pastakastme sees torkab täisterapasta "imelikkus" kõige vähem silma maitsemeelt.
Tõsi, see roog on pigem täiskasvanute kui laste maitse-eelistuste valdkonnast, ent minu lapsed on juba nii suured, et kõik sõid ja 2 suuremat võtsid juurdegi. Mulle ka väga maitses. Ma natuke kartsin sidrunimaitset ja panin 1 sidruni asemel 2/3, mis tundus igati paras. Basiilikut seekord polnud (poes ka mitte, käisin spetsiaalselt otsimas), aga tühja temaga. Tšillit ma ka ei julgenud panna, kasutasin selle asemel veidi tšillipulbrit.
Retseptis olevast kogusest jätkus 3 täiskasvanule ja 3 lapsele (natuke jäi siiski üle ka), kõrvale sõime rohelist salatit ja oliive.

esmaspäev, 11. november 2019

Rukkihelbepuder pohladega

Ühel hommikul, kui uni (taas!) liiga vara ära läks (ma ei saa aru, mis minuga toimub... ealine iseärasus?), tahtsin teha lastele hommikuks midagi muud kui lihtsalt harjunud putru (jah, me sööme peaaegu iga hommik putru - no u 4-5 korda nädalas). Seega võtisn ette putrude raamatu. Võiks ju ometi arvata, et nii elukutseline pudrukeetja nagu mina (enam-vähem igapäevast pudrukeetjafaasi u 25 a, sest isegi enne lapsi olen hommikuti putru söönud) enam mingit raamatut ei vaja, aga teate, vaheldust on meile kõigile vaja. Nii et keetsin putrudele vahelduseks hoopis teismoodi putru raamatust... ülla-ülla... "Pudrud".

Peale sellist mammutsissejuhatust asun asja juurde. Pohlamaitseline rukkihelbepuder. Mulle rukkihelbed muidu eriti ei meeldi, nad on nagu liiga jahused. Aga vot pohladega koos on hoopis teine tera puder! Minu arust oli küll retseptis viga, sest 12 dl vett 4 dl rukkihelveste kohta, eriti 10-min keetmisajaga on ikka liig mis liig. Seega tegin selle osa pigem omaenda kogemusele ja kainele mõistusele tuginedes.

2 dl pohli
6-7 dl vett (panin piimaga pooleks, jääb pehmem)
4 dl rukkihelbeid
4 sl pruuni suhkrut
soola
kaneeli

Retseptis on öeldud, et keeta 10 min, minu kogemus (sh tänane) ütleb, et keeta 15-20 min. Ilmselt oleneb ka helvestest. Retsepti järgi peaks pohli kõigepealt keetma, aga ma ei näinud selleks mingit vajadust, lisasin need siis, kui helbed juba veidi podisenud olid.

Väga hea, kergelt jõulumaitse ja -lõhnaga puder!


esmaspäev, 14. oktoober 2019

Kaerahelbe-maapähklivõi pallid

Mari-Liisi blogist jäid silma mõnusad energiat andvad ampsud. Mõtlesin kohe järgi proovida! Kuna mul ei olnud ei aprikoose ega kakaod, siis jäid valikusse vaid kaerahelbe-maapähklivõi pallid. Ma olen sarnaseid palle ka varem teinud, aga nood on ilma mandlite ja tšiiaseemneteta. Tegin kohe topeltkoguse, mu arust vähemaga pole mõtet üldse jännata (allpool on toodud originaalretsept ehk nn algne kogus). Seisavad ju ilusti (kui lauale ei pane ja jagada jaopärast). Maapähklivõid panin veidi vähem kui retspetis ette nähtud (otsa sai!), aga sellest polnud lugu, hoidsid ilusti vormi.

90 g kaerahelbeid
100 g maapähklivõid
3 sl vahtrasiirupit (või agaavisiirupit või mett)
50 g mandleid (peeneks hakitud)
1 tl vanilliekstrakti (pole kohustuslik, aga annab mõnusa maitse)
1 sl tšiiaseemneid

Tõsta kõik koostisained suurde kaussi ja sega ühtlaseks kleepuvaks massiks. Aseta kauss külmkappi ja lase seal 30 minutit seista, et kaerahelbed imaksid endasse niiskust ja muutuksid pehmemaks. Tõsta väike ports massist peopessa. Seda on mugav teha jäätisekulbiga, millega saad umbes supilusikatäie suuruse palli. Vormi peos palliks. Tee nõnda 12 pallikest. Hoia külmkapis.

esmaspäev, 7. oktoober 2019

Kodune hakkliha-köögiviljavorm

Seekord võtsin tõesti riiulist raamatu ja tegin uue retsepti järgi süüa. Raamatu nimi on "Vormikad ahjuroad" ja retsept on lk 31. Ma muidugi täpselt ei teinud, sest mulle väga meeldi küpsetatud tomatid, ja sinihallitusjuustu mul ka polnud. Panin hoopis tüki peakapsast, mille ribastasin ja koos hakklihaga kergelt praadisin.

Netis seda retsepti pole ja kõike ümber trükkida ma küll ei viitsi. Vaatame, kas pilt sobib ka? Sobib! Igatahes pere sõi ja mõmises. Natuke jäi teiseks korraks ka, aga kaugelt liiga vähe, sest oldi väga pettunud, et juba otsas!


esmaspäev, 30. september 2019

Pisikesed kaneelirullid

Mulle meeldib, kui sünnipäevalaual on väikeseid ampse. Sel korral ostsin poest pärmitaigna (tuleb ju ära proovida, ja ainult 1 eur maksis), rullisin lahti, pintseldasin üle sulavõiga, peale suhkrut ja kaneeli. Siis lõikasin taigan pikuti pooleks, rullisin kummagi poole kokku ja lõikasin ziljon väikest rulli. Munaga ikka üle ja ahju. No küll on hääd! Lihtne, mugav, maitsev, alati läheb peale!

laupäev, 28. september 2019

Tomati-hakklihasupp

Klassikaline soe supp, mis pärineb Kodukirja retseptilisast ning on kirjas ka Nami-nami retseptikogus. Tegin seekord täpselt retsepti järgi, aga enne sserveerimist tundsin, et see on liiga vänge. Lisasin vett ja kiirelt pehmenevaid munanuudleid, omajagu. Sobiks ka konservmais, veel lisaks. Vett muidugi sel juhul juurde. Aga igatahes väga meie pere lemmikute seas!

esmaspäev, 16. september 2019

Kiire laimitort

Vahel on nii, et olgugi, et peres on sünnipäev, on ka muid asju nii palju, et tordi tegemiseks (mis minu standardite kohaselt peab igal juhul olema siiski ise tehtud) on aega vähe. Nii leidsingi guugeldades just sellise kiire laimitordi, mis tundus sobivat.

Tegin retsepti järgi, 1,5-kordse koguse, sest mul on 26 või 28 cm läbimõõduga vorm. Laime panin siiski vaid 3, mitte 4. Kõik tahenes väga kiiresti, nagu lubatud.

Maitse: minu jaoks veidi liiga intensiivne. Pole ka ime, kui kokku panna palju väga magusat ja palju väga haput. Oli väga hea, ja osadele täiskasvanutele hullult maitses, aga ma ise tahtnuks seda rohke vahukoorega ja sünnipäevalapsele oli see kindlasti liiga kange. Seega, kiiruse mõttes 10 punkti, aga järgmine kord asendaksin ühe osa kondenspiima nt toorjuustuga, võib-olla isegi kodujuustuga, ja paneks ka veidi vähem laimi.

teisipäev, 10. september 2019

Suvikõrvitsakeeks / Zucchini bread

Suvikõrvitsakeeks ei kõla üldse nii hästi kui zucchini bread - võib-olla tuleneb see ka asjaolust, et esmaskordselt puutusin antud toiduga kokku ingliskeelses kultuuriruumis, kus seda tüüpi küpsetis on väga populaarne. Võiks meilgi populaarsem olla! Igatahes minu perele väga maitses.

Ingliskeelne retsept on üldjoontes selline:
1 1/2 cups grated zucchini - lightly packed -do not drain liquid
1 cup granulated sugar
1/4 cup packed light brown sugar
1/2 cup unsweetened applesauce
1/3 cup vegetable oil -or your preferred cooking oil
2 large eggs
1 teaspoon vanilla extract
1 1/2 cups all purpose flour
1/2 teaspoon baking powder
1/2 teaspoon baking soda
1/2 teaspoon salt
1/2 teaspoon ground cinnamon

Preheat oven to 350 degrees F. Spray a 9x5 inch loaf pan with cooking spray.
In a large bowl, add the grated zucchini, sugar, brown sugar, applesauce, oil, eggs, and vanilla. Whisk until well combined.
Add the flour, baking powder, baking soda, salt, and cinnamon. Stir just until no dry flour remains, trying not to over mix.
Pour the batter into the loaf pan. Bake for 50 to 54 minutes. A toothpick inserted into the center of the bread should come out with moist crumbs on it.
Cool in the pan for 10 minutes. Remove from the pan and transfer to a wire cooling rack to cool completely before slicing.
Store covered in the refrigerator. *This bread is best served after it has been refrigerated for at least 12 hours.

Mul ei olnud õunapüreed, seega panin vähem suhkrut ja asendasin selle ühe kangevõitu porgandi-tikrimoosiga, millest tahtsin teha valeaprikoosimoosi, aga ei õnnestunud seekord. Suhkrut tuleb ameerika retseptide puhul niikuinii vähem panna kui ette antud.

esmaspäev, 2. september 2019

Hakkliha-suvikõrvitsakakud

Oi, täna sai head süüa! Juuu-bee head! Tegin selle retsepti järgi. Hakkliha oli 500 gr ja suvikõrvitsat riivisin, lisasin ka küüne küüslauku. Rullist viilude lõikamine osutus küll võimatuks, aga mätsisin nad siis ahjuplaadil enam-vähem kakukujuliseks ja käras küll.

Igaks juhuks kirjutan siia ka:
600 g hakkliha
1 dl riivsaia
1 dl vett riivsaia paisutamiseks
1,25 tl soola
1 muna
peenpipart
Hakklihale lisada vees paisunud riivsai koos vähese vedelikuga, mis sinna on jäänud, sool, muna, pipar. Segada korralikult läbi ja laotada küpsetuspaberile.

Täidis:
1 väiksem suvikõrvits
1 sibul
soola
Täidise peale riivjuustu.

Suvikõrvits lõigata väikesteks kuubikuteks, sibul hakkida peeneks, praadida vähese õliga pannil koos läbi, maitsestada.
Jahtunud täidis laotada küpsetuspaberil olevale hakklihale, peale raputada riivjuustu.
Küpsetuspaberi abiga rullida kokku ja lõigata väikesteks juppideks. Küpsetada 200 kraadise ahju keskmises vahes kuni hakkliha on küps ( ~30 min).

Serveerisin riisi ja kurgisalatiga, kõrvale võeti ka meestemoosi ja mingit plösö. 


esmaspäev, 5. august 2019

Juubeli tordipulbriga kook

I
Hapukoorekattega kook "Juubeli" tordipulbrist. Siinkohal õuntega variant, aga kasutada võib ka muid marju.

450 g pakk "Juubeli" tordipulbrit
1 dl toasooja vett
400 g 20% hapukoort
2-3 õuna
suhkrut
kaneeli

Kata lahtikäiva 24 cm läbimõõduga koogivormi põhi küpsetuspaberiga, määri servad võiga.
Jaga tordipulbripaki sisu enam-vähem võrdselt pooleks. Sega pool koogisegust veega, vala ettevalmistatud koogivormi.
Sega ülejäänud koogipulber hapukoorega ühtlaseks, kalla ettevaatlikult koogivormi eelmise kihi peale.
Lõika õunad sobiva suuruse ja kujuga tükkideks, laota koogile ja puista peale veidi kaneelisuhkrut.
Küpseta 180-kraadise ahju keskosas umbes 35-40 minutit, kuni koogi keskele torgatud puutikk jääb puhtaks.
Lase koogil enne serveerimist täielikult jahtuda.

Kommentaarid:
teeksin pigem suuremasse vormi, et ei jääks nii kõrge. Unustasin kahjuks ära soovituse lasta koogil enne serveerimist jahtuda ja serveerisin kuumalt-soojalt, aga pärast selgus, et jahtunud tükid olid tõesti väga palju paremad. Kohe suurepärased. Panin 2 õuna ja mitu peotäis pohli.

Märge endale: 
minu maakodu ahju puhul, mis väga tugevalt pealt kõrvetab, tasuks pohlad segada tainasse, mitte peale valada - lähevad muidu veidi kõrbema.



II
ahjuplaaditäis
2 pakki Juubeli tordipulbrit
4 dl vett
umbes 7-10 suuremat rabarberivart
soovi korral 1 tl kaneeli või jahvatatud kardemoni

Koori ja tükelda rabarber. Koguseliselt võiks seda olla umbes sama palju, kui tainast tuleb. Sega tordipulber veega ühtlaseks. Lisa rabarberitükid ning soovi korral ka kaneel või kardemon. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud sügavamale ahjuplaadile ning küpseta 180 kraadi juures umbes 35-40 minutit, kuni kook on läbi küpsenud ning pealt kuldne. Lase veidi jahtuda ning serveeri kas leigelt või külmalt. Hästi sobib siia juurde ka näiteks vaniljeplombiir.

pühapäev, 4. august 2019

Ricottasõrnikud

Tänasel kaunil pühapäevahommikul muudkui otsisin oma varamust sõrnikute retsepti, aga seda polegi siia kirja saanud. Guugeldasin veidi, võtsin aluseks selle sõrnikute retsepti ja tuunisin veidi, tuginedes ricottapannkookide retseptile. Lisasin veidi sidrunimahla ja sutsu soola, suhkrut ka väikese liiaga. Võiks panna ka vanillisuhkrut, aga seda mul polnud. Kõige aluseks olid OMA KANADE MUNAD, mis andsid imelise värvi. Ning seda tuleb tunnistada, et seismine tuleb tainale kasuks. Olen varem teinud sõrnikuid kohe peale taina valmissegamist, aga seekord kuulasin soovitust ja lasin u 30 min seista. Sai tihke ja hea, mugav käsitleda.

Väljaandvus: 400 g ricotta ja 3 muna puhul sai meil söönuks (loe: kõhu kohe kõvasti täis) kolm sööjat. Tõsi, tegu oli brunch'iga, seega tuleks arvestada, et nt koolipäeva hommikul söödaks neid oluliselt vähem. Siis saaks ehk 4 muna ja u 550 g ricottaga hakkama.

Igatahes olid need sõrnikud lihtsalt fantastiliselt maitsvad! Praadimisel lisasin pannile ka veidi võid, eks selellegi oli oma mõju.


laupäev, 13. juuli 2019

Kukeseene-suitsusingipirukas

Oh, kukeseen, oh kukeseen, see meie kandi kuld!
Sõbra sünnipäevapeoks valis tütar piruka: kukeseene-suitsusingipiruka, sest just neid kahte koostisosa, mis nimetuses olemas, on meil kodus praegu kõige rohkem. Sisse läks veel koort ja kodukanamune ja peale riivjuustu, ning see tegi piruka just nii võrratuks, nagu koostisosad aimata lasid! Peolaualt kadus kiirelt.


teisipäev, 28. mai 2019

Nachod

Tahtsin katsetada üht retsepti tulevase peolaua jaoks ja õnnestus kenasti! Boonuseks see, et väga lihtne oli ka.
Pruunista sibul, hakkliha, lisa küüslauk, maitseained, 500 g hakkliha koha 2 dl pakk tomatipüreed vms. Lase veidi haududa.
Lao nachod (originals!) ahjuplaadile, tõsta igale veidi hakklihasegu ja peale juustuviiluke. Ahju, kuni juust sulab ja voila!
Mingi avokaadoke sobiks ka juurde, ma arvan. Ja vein. Või õlu. Eriti õlu...

Jälle üks lammas

Sügavkülmas oli üks korralik tükk lammast. Ei teagi, mis tükk, aga vist seljatükk koos selgrooga. Nagu hiljem puljongikeetmisel selgus.
Aga tagasi esimese etapi juurde. Eemaldasin selgroolt ni palju liha kui sain, lõikasin u õunaviilusuurusteks tükkideks ja pruunistasin. Panin multikeetjasse. Praadisin juurde sibulat. Lõikasin kaalikat, pruunistasin ja potti. Peale valasin veidi vett ja üht sõbranna tehtud punasesõstraketšupit, mis tundus jube terav olevat... Siis küüslauku. Soola, pipart. Ja hauduma. Peale tunnikest haudumist leidsin, et midagi oleks veel vaja. Otsisin netist inspiratsiooni ja leidsin: lambale läks seltsiks kaneelikoor ja jahvatatud koriander! Veidi aja pärast leidsin, et oot, mul ju ikkagi on porgandit ka! Nii et lõikasin porgandid õhemateks pikkadesk viiludeks ja panin ka potti. Porgand ju pehmeneb ka kiiremini kui lammas või kaalikas, seega väga hiljaks ei jäänudki. Lõpuks valasin veel peale üks kohvikoorepõhja (väike kogus) ja valmis olig. U 2 tundi. Kõrvale sobis üllatavalt hästi kõige tavalisem keedetud riis! Jälgi ainult, et seda va kastet ikka piisavalt oleks!
Kaneel andis väga huvitava, väga meeldiva nüansi. Koriandrit eriti ei tundnud, aga kui oleks värsket koriandrit, sobiks ehk seda peale riputada.

pühapäev, 26. mai 2019

Marja-hapukoorekook

Üle tüki aja kasutasin PÄRISELT KA kokaraamatut! Nimelt Sille Vadi "Ahvatluste aasta". Kahjuks tal netis seda retsepti ei näi olevat, seega saagu see siia kirja, sest tegu oli tänuväärselt lihtsa, ent väga maitsva koogiga, mis ilmselt just oma lihtsuses meeldis väga lastele.

Põhi: 2 muna
100 g suhkrut
75 g võid (sulatatuna)
100 gr hapukoort
200 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
350 g erinevaid sügavkülmamarju
2 sl tärklist
3 muna
100 g suhkrut
300 g hapukoort

Klopi munad suhkruga, lisa või, hapukoor, jahu, pulber. Sega ja vala vormi.
Sega marjad tärklisega ja jaota tainale.
Vala peale suhkruga lahti klopitud ja hapukoorega segatud munad.
Küpseta ca 35-40 min.

neljapäev, 23. mai 2019

Lihapallid/kotletid

Tegin selle retsepti järgi lihapalle ja kotlette. Eriti head ja mahlased tulid kotletid. Neid praadisin nii, et kõigepealt tugevamal kuumusel mõlemalt poolt pruuniks ja siis veel veidi haududa. Sibulat eelnevalt läbi praadida ma küll ei viitsinud. Tainategu on tegelikult imelihtne ja kotlette võiks sagedaminigi teha, ainult et praadimine tekitab palju intensiivset lõhna. No ja aega võtab ka.

teisipäev, 14. mai 2019

Banaanipannkoogid

Ma ükskord proovisin neid kõige lihtsamaid, a la banaan+ muna, ja need mulle ei istunud. Seekord võtsin retsepti, kus koostisainete hulgas oli ka jahu, ja see oli hoopis parem! Väga hea amps vahelduseks pudrule, eriti kui koolipäevahommikuti, kui kõik korraga lauas pole. Tahavad kiirelt serveerimist, siis on parimad.

reede, 19. aprill 2019

Purukook

See klassikaline.
Tegin üsna suurele plaadile, seega sai värk õhukesevõitu. Ja tiba ka kuivavõitu, ma paneks mõlemasse taigansse veidi niiskust juurde. Alumisele osale panin muna ka, nagu soovituses kirjas. Aga igal juhul on väga hea, meie sõime brunchil kohvi kõrvale ja jätkub veel homsekski.

neljapäev, 18. aprill 2019

Mango-tapiokipuding

Otsisin midagi eile netist ja jäi see retsept silma. Tapiokist ei teadnud ma midagi ja olnud ka mingit kavatsust neid pärleid mingist pealinna peenest butiigist tellida. Aga: täna poes jalutades olid needsamad pärlid suht esimene asi, mida riiulil nägin... Selge sõnum, tuleb see retsept ära proovida. 
Tegin palju suurema koguse, sest pere on suur ja polnud mõtet kõiki pakke poolikuks jätta. Käiku läks suur purk mangupüreed (400 gr) ja 200 ml pakk kookospiima,

Kõige raskem oli pärlite loputamine ja kurnamine. Mina sain nii  tehtud, et kõigepealt loputasin kausis mitu korda külma veega ja alles siis kurnasin, muidu ei olnud see ollus kurnatav. Kaua peaks enne serveerimist seisma, seda polnud öeldud. Sõime u tund peale kokkusegamist, siis oli veel suht vedel, aga veel tunnike hiljem juba paksem. Hommikuks oli juba ideaalne konsistents!

Igatahes maitse on hea mahe, tugevalt mangone - väga mõnus maius igale mangosõbrale! Sobis väga hästi hommikuks, lõunaks ja magustoiduks. Väga toitev oli, jätkus kauaks...

Kana-seenekaste

Tegin ühe USA ukrainlanna retsepti järgi kana-seenehautist. Minu jaoks on arusaamatu, mis üks lihtne retsept tuleb peenes blogis nõnda pikalt ja komplitseerituks ajada, sellal kui tegelt on roog väga lihtne: praadida seened (mul seekord šampinjonid, otse poest) koos sibulaga läbi, lisada küüslauk. Praadida kanatükid, kallata seenesegu peale, lisada veidi puljongit, vahukoort ja maisteaineid, lasta haududa. Ürte juurde ja peale ja valmis.


Meie sõime pastaga, sobis suurepäraselt, kõrvale hautatud aedoad ja paprika.
Meil kulus 500 gr kanaliha ja korralik suur pakk seeni, ning kõik sai otsa.


laupäev, 13. aprill 2019

Focaccia

Lapsekesel tuli isu mingi soolase õhulise küpsetise järgi. Järelikult: focaccia.
Tegin Mari-Liisi focaccia retsepti järgi. Paraku juhtus juba esimese etapi juures ootamatus: jahu oli kodus napp 100 grammi jagu ja üldse ei viitinud poodi minna! Asendasin siis ülejäänu Veski-Mati mitmevilja-jahuseguga, mis on alati väga hea. Tainas sai sitkem, kui eeldanuks ja arvasin, et siit head nahka ei tule. Kerkis siiski enam-vähem.
Siis aga selgus, et mul pole ka küüslauku... Võimatu ju, aga nii oli. Õnneks olin just Itaaliast ostnud granuleeritud küüslauku ja juhtumisi oli ka värsket rosmariini. Kuna aga kogused olid retsepti juures ebamäärased, siis tegin tunde järgi. Veidi liiga palju küüslauku ja soola panin, selgus pärast, aga muidugi oli söödav ja isegi suurepärane! Lihtsalt, oleks ka veidi vähem maitsekam ilmselt väga hea olnud.
Igatahes tuleb tõdeda, et tegemine on lihtne ja tulemus super. Vabalt sobib suveks suurele seltskonnale nt peale sauna ahju panemiseks! Või ka püreesupi kõrvale. Meie sõime kurgi, tomati ja jääsalatiga.
PS Minu arust sobib ka hommikusöögiks, kui tainas õhtul kerkima panna (nn külmkergitus).

pühapäev, 31. märts 2019

Sünnipäev: mis toimib ja mis mitte

Olles aastaid sünnipäevalauale valdavalt kõik ise valmistanud, tegin seda ka sel aastal.
Aga mitu asja läks untsu või ei toiminud või ma ei teagi, mis. Sugulased söövad viimasel ajal kõik jube vähe ja ei taha saia ega suhkrut. Peamine, mis läheb, on vein. Väga palju veini. Kusjuures ise ma veini ei joo.

Igatahes mõtlesin, et panen ausalt kirja, mis toimis ja mis mitte.

1) Sugulastega sünna
Lapsed ise tellisid minipitsasid, neid nad said ja need on alati head. PS Sobivad ka veini kõrvale!
Muu oleks põhimõtteliselt võinud olemata olla... Ok, õunaviilud söödi ka ära.
Hästi söödi ka ühe sugulast tehtud seeni juustutäidisega (vist portobellod) ja suitsukalaseguga täidetud rukkikrõpse.
Ise tegin vana head kolme kihiga peedisalatit, mis oli hea nagu ikka, aga julgelt pool jäi alles.
Siis proovisin ühe ameeriklase retsepti järgi ampse nimega sausage crescent rolls, mis oli TÄIELIK pettumus. Ok, ma ei saanud ega saa siiani aru, mida nad mõtlevad sausage'e all, mina kasutasin toorvorste, mille tükeldasin ja läbi praadisin. Tulemuseks mõtetus, maitsetu mõtetus, mille saab suvel kanadele sööta.
Siis proovisin ühe pereköögi retsepti järgi juustukuubikuid maapähklitega, mis olid  ok, aga kuivad. Võiks veel proovida, kui lisada muna. Ehk ka hapukoort, sel juhul muidugi ei saa neid kuubikutena lõigata.

Tort, mis eelmisel aastal ideaalselt õnnestus, ei kukkunud sel korral sugugi nii hästi välja, sest keedetud kondenspiima poes ei olnud, asendasin selle karamellipudinguga. Viga! Segu jäi täiega, täiega vedel!! Nõme, pettumus!
Edu saatis muidugi kirjut koera. Klassika. Alati. Igavesti.

Järeldus: tee hästi palju minipitsasid (pole üldse raske, kui kõik on ette tükeldatud), mingeid veini juurde sobivaid ampse (mida saab näpuga nokkida) ja kirjut koera. Ok, torti ka, aga sellist, mis kõvaks läheks!

2) sõpradega sünna.
Seekord oli hommikune sünna. Kõik oli vist kodus end korralikult putru täis tankinud, iga tahes söödi väga vähe. Olin teinud alati väga edukaid väikseid lihapirukaid, 1,5-kordse koguse. Tulemus: pool jäi järgi. Sellest pole küll hullu, sest neid on väga hea sügavkülmutada ja siis nt lõunaampsuks mõnele lapsele sisse sööta või püreesupi kõrvale haugata. ongi hea.
Siis tegin uhkeid tikuampse: viil kurki, viil heledat juustu, viiluke õhukest singi, tume juust ja kurgiviil. Tulemus: väga head olid! Aga enamik jäi järgi.
Viilutatud õunad: alati hitt, aga u 2/3 jäi järgi.
Kõrsikud: väga vähe söödi.
Magusaks: kirju koer. Seda söödi küll, aga vahel on rohkem söödud.

Nüüd aga geniaalne osa: kuna ma torti ei jõudnud teha, otsustasin osta poest jäätist ja lasta neil süüa nii palju jäätist, kui tahavad. Kaasa võtsin maasikamoosi, vahtrasiirupit ja värvilisi nonparelle. 14 lapse kohta ostsin 4 pakki jäätist: 2 vanilli, 1 šokolaadi ja ühe vanilli-karamelli pohlamoosiga. See oli ideaalne valik. Vanillid said täiesti otsa, teistest jäi õige pisut järgi. Lapsed leidsid, et nii ongi parem kui tort! Olen väga nõus! Geniaalne, lihtne, uudne.






teisipäev, 26. märts 2019

Haug juustu-koorekastmes

Täna valmis taas üks imeline kalaroog: ahjus küpsetatud haugifilee juustuga "Kalaraamatust" (100 rooga). Tegin retsepti järgi, vaid peterselli asemel kasutasin tilli, sest see oli mul minikasvuhoonest kenasti võtta. Juust ja koor, mmmmm, need teevad ju kõik asjad megaheaks. Kalamaitse jäi ka siiski alles!

Kõrvale serveerisin tumeda ja metsiku riisi segu, kurki, porgandisalatit. Imeline! Ja üsna kiire roog!

laupäev, 16. märts 2019

Kaerahelbepuder banaani ja šokolaadiga

Pereköögi vihikus on kirjas retsept nimega "Maiasmoka hommikune unistus". Olen seda varemgi vaadanud, aga on tundunud jube magus. Proovisime nüüd siiski ära.
Tegin 4 inimese jaoks kahekordse koguse, aga palju sai. Sõime tohutud portsud, aga ühe inimese jagu jäi kindlalt järgi. Nii et kui tavaline 5-inimese pere, siis on topeltports täpselt paras. Suhkrut ma küll ei suutnud nii palju panna, sest banaan ja šokolaad on ju isegi magusad, ja mul oli õigus. Vabalt võib panna ainult pool kogust suhkrut. Isegi sai magus! Seepärast serveerisin pohladega (sulasid kuuma pudru peal kenasti ära), natuke mustikaid ka juurde. Kasutasin kiirkaerahelbeid, sest teise variandina olid mul täisterakaerahelbed ja need tahavad ikka vähemalt pool tundi haududa, aga mul polnud nii kaua aega. 
Igatahes oli see parem kui arvasin ja lapsed leidsid küll, et seda võiks teinekordki teha.

Retsept 2-le.
2 dl kaerahelbeid
4 dl vett
1 banaan
25 g piimašokolaadi
0,5 dl pruuni suhkrut
näpuotsaga soola

Kuumuta vesi keemiseni, lisa kaerahelbed, suhkur ja sool. Keeda väiksel tulel 5 minutit aeg-ajalt segades. Tõsta kastrul tulelt, kata kaanega ja lase 3 minutit seista. Koori banaan ja purusta kahvliga. Haki või riivi śokolaad. Sega banaan ja šokolaad pudru hulka.

Bolognese kaste

See on roog, mille tegemiseks on vist sadu retsepte. Panen siia kirja ühe, mis oli tõesti ülihea. Kõik lapsed kiitsid, et see oli parim, mis nad on saanud.

Retsept põhines Rakvere Lihakombinaadi uuel tootel: spetsiaalselt bolognese kastmeks mõeldud hakklihasegul. Pakendil oli retsept olemas, mina veidi muutsin.

1 sibul
400 gr Bolognese kastme hakklihasegu
u 3 dl passeeritud tomateid (see vedel ollus, mitte purustatud tomatid, ehkki need sobivad kindlasti ka)
1 dl loomalihapuljongit
u pool purki (0,7 l purk) vanaema kuulsat suvekõrvitsaletšot

Tegemine lihtne:
prae sibul ja hakkliha, pane juurde tomat, puljong ja letšo, lase haududa u 30 min, aeg-ajalt segades. Juurde maitseaineid (pipar, mul oli ka mingi kuivatatud aedviljasegu, itaalia segau jms).

Serveeri muidugi pennedega - need lihtsalt on parimad.

Kaerahelbeahvatlus õuntega

Ülikiire ja ülihtne magustoit puhuks, kui poodi minna pole aega ja vahukoor on kodus olemas.
See on kaerahelbeahvatlus õuntega, olemas "100 rooga" magustoitude raamatus.
Minul oli kasutada õuna-kõrvitsapüreed, mis väga hästi sobis.

Nii palju veel, et sellest 6-le mõeldud kogusest saab ikka päris suured portsud! Sobiks väga hästi ka pidulikumaks puhuks.

Kuna netist kipuvad lingid vahel kaduma, kopin retsepti siia ringi:
50 g võid
3 dl kaerahelbeid
1/2 dl suhkurt
2-3 õuna
3 dl õuna-jõhvika või mõnda muud hapukat püreed
3 dl vahukoort
vaniljet või punši/likööri (ma ei pannud, tarbjaskonna seas on lapsi)

Sulata või pannil. Pruunista kaerahelbed võis nõrgal kuumusel pidevalt segades. Lisa suhkur.
Lase segul jahtuda. Koori ja puhasta õunad seemnetest. Lõika väikesteks kuubikuteks. Vahusta koor koos 1 spl suhkruga ja maitsesta vastavalt maitsele vanilli või alkoholiga. Paku magustoitu väikestes pokaalides või suures kausis. Põhja pane õunad või õunapüree, siis kaerahelbesegu ja peale vahukoor. Kaunista kaerahelbeseguga.

reede, 1. märts 2019

Kaalika-kartulipuder

See on nüüd üks põlvest põlve pärandunud retsept. Minu ema tegi seda üsna sageli, see on hea vaheldus tavalisele keedukartulile (mida ma teen järjest vähem, vast ainult mõned korrad kuus) ning hea võimalus lisada toidu sisse kaalikat. Mulle meeldibki selles roas eriti just kaalikas.

Kaalikat ja kartulid võtta enam-vähem pooleks. Lõigata umbes pöidlaotsasuurusteks tükkideks. Kõigepealt panna keema kaalikad, kui need on juba keema läinud ja mõni minut keenud, siis lisada kartulitükid. Kui viljad on peaaegu pehmed, kurna vesi. Sega veidi jahu piima või koorega (parim: 35% rõõsa koorega), vala potti, sega läbi. Lisa ka lusikatäis võid, natuke tilli, soola. Saadud roog on mõnusalt kreemine.

Meie perele see väga maitseb. Viimati sõime kõrvale seene-suitsulihakastet ja see oli ausalt üks parimaid toite maailmas üldse.

reede, 15. veebruar 2019

Kookoskastmes lillkapsas paneeritud kanafileeampsudega

Ostsin poest lillkapsast ja kana, sest polnud ammu kumbagi söönud ja koju jõudes, napilt pool tundi enne seda, kui pidin kodust väljuma, et hakata teatrisse minema, hakkasin siis mõtlema ja guugeldama, et mis ma neist teen. Õnneks tark internett kohe teadis!
Laias laastus on tegemist lillkapsaga kookospiimas. Võtsin kampa ka veidi spargelkapsast. Kupatasin mõlemad  kergelt läbi, et kiiremini saaks.
Kõrvale tegin imelihtsaid kanafileepalasid: lõikasin parajad, u 1,5-sendised kanafileeviilud, paneerisin need purustatud maisihelbe ja riivsaia ja soola segus ning praadisin läbi samal pannil, kus olin karrit ja küüslauku praadinud. Pärast valasin pannile veel kookospiimanõu loputusvedeliku ja lasin kanatükkidel veidi seal haududa.
Kõrvale kukkel või röstsai ja ideaalne, kerge õhtusöök on olemas! Õnneks tegin nii palju, et sain veel pärast ise ka. Oi nämm.... Külla tulnud sõbranna tegi poti veel nii puhtaks kui vähegi suutis...

teisipäev, 5. veebruar 2019

Leivasupp

Meil jääb nii vähe süüa, sh leiba alles, et leivasupini pole tükk aega jõudnud! Nüüd juhtus siiski suurem ülejääk ja isu oli ka suur, seega leivasupp sai ette võetud. Kombineerisin kahest retseptist, üks magustoitude raamatust (100 rooga sarjast) ja teine Nami-namist, kokku sai ideaalne. Ma võtsin 300 g leiva kohta u 1,2 l vett. Raamatu retseptis soovitati lisada poole sidruni mahl, seda tegin, samuti 3-4 nelgitera - need said samuti sisse. Lõpuks, kui oli jahtunud, vahustasin veidi ka.
Serveerisin sulatatud vaarikate ja vahukoorega ja jeesus, see oli lihtsalt nii hea! Sõime hommikusöögiks, sest see on nii toitev. Ja hea vaheldus tavalisele pudrusöömisele.
Kõik arvasid, et seda võiks teha sagedamini kui kord u 5 a jooksul... Sest see olla oluliselt parem kui koolis (muide, neil olevat koolis üldiselt väga head toidud!)

teisipäev, 1. jaanuar 2019

Kõrvitsamuffinid

Tegin veel eile, st aasta lõpus imehäid kõrvitsamuffineid. Oma tumekollasest kõrvitsast tuli kaunis tumekollane püree, mis andis muffinitele sügava, eriliselt kutsuva tooni. Retsept pärineb blogist Jagatud rõõm, minu versioon on veidi muudetud, aga vaid õige pisut.

100 g (tumedat) šokolaadi (võib olla mandlite või pähklitega)
240 g jahu (kasutan tavaliselt pooleks tavalist ja muud, st speltat, täisterajahu, kaerajahu eri kombinatsioonides)
2 tl küpsetsupulbrit
1,5 tl kõrvitsakoogi-maitseainet
näpuotsatäis soola
120 g (pruuni) suhkrut (nt hele v tume muscovado)
200-300 g kõrvitsapüreed
1 muna
3 sl piima
30 g sulatatud võid või 3 sl õli
Väike peotäis rosinaid, panin ka veidi kõrvitsaseemneid.

Haki šokolaad väikesteks tükkideks. Sega omavahel jahud, küpsetuspulber, ingver, kaneel ja sool. Lisa hakitud šokolaad ja suhkur, samuti rosinad/seemned vms.
Teises kausis sega kõrvitsapüree kergelt lahtiklopitud muna, piima ja õli või sulatatud võiga. Lisa kuivained ja sega õrnalt läbi. Hoidu ülesegamast, muidu on tulemuseks kõvad muffinid! Jaota tainas 12 muffinivormi vahel ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 20-25 minutit kuni muffinid on kuldpruunid ja sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase muffinitel soovi korral u 10 min vormis taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. Väga mõnusad nii soojalt kui ka külmalt :) Eriti tassitäie külma piimaga.