See on nüüd üks põlvest põlve pärandunud retsept. Minu ema tegi seda üsna sageli, see on hea vaheldus tavalisele keedukartulile (mida ma teen järjest vähem, vast ainult mõned korrad kuus) ning hea võimalus lisada toidu sisse kaalikat. Mulle meeldibki selles roas eriti just kaalikas.
Kaalikat ja kartulid võtta enam-vähem pooleks. Lõigata umbes pöidlaotsasuurusteks tükkideks. Kõigepealt panna keema kaalikad, kui need on juba keema läinud ja mõni minut keenud, siis lisada kartulitükid. Kui viljad on peaaegu pehmed, kurna vesi. Sega veidi jahu piima või koorega (parim: 35% rõõsa koorega), vala potti, sega läbi. Lisa ka lusikatäis võid, natuke tilli, soola. Saadud roog on mõnusalt kreemine.
Meie perele see väga maitseb. Viimati sõime kõrvale seene-suitsulihakastet ja see oli ausalt üks parimaid toite maailmas üldse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar