Mis siin toimub?

Kirjutan siia üles meie perele enam meedinud retseptid: see on mu omaenda väike retseptikogu. Neid, mis ei nii väga meeldinud, ma üles ei kirjutagi.

Challenge ka:
TEHA IGAL NÄDALAL VÄHEMALT ÜKS KORD ÜHE UUE RETSEPTI JÄRGI SÜÜA.

Ja kirjutada see siia üles, või linkida, või panna märge raamatule ja leheküljele.

pühapäev, 31. märts 2019

Sünnipäev: mis toimib ja mis mitte

Olles aastaid sünnipäevalauale valdavalt kõik ise valmistanud, tegin seda ka sel aastal.
Aga mitu asja läks untsu või ei toiminud või ma ei teagi, mis. Sugulased söövad viimasel ajal kõik jube vähe ja ei taha saia ega suhkrut. Peamine, mis läheb, on vein. Väga palju veini. Kusjuures ise ma veini ei joo.

Igatahes mõtlesin, et panen ausalt kirja, mis toimis ja mis mitte.

1) Sugulastega sünna
Lapsed ise tellisid minipitsasid, neid nad said ja need on alati head. PS Sobivad ka veini kõrvale!
Muu oleks põhimõtteliselt võinud olemata olla... Ok, õunaviilud söödi ka ära.
Hästi söödi ka ühe sugulast tehtud seeni juustutäidisega (vist portobellod) ja suitsukalaseguga täidetud rukkikrõpse.
Ise tegin vana head kolme kihiga peedisalatit, mis oli hea nagu ikka, aga julgelt pool jäi alles.
Siis proovisin ühe ameeriklase retsepti järgi ampse nimega sausage crescent rolls, mis oli TÄIELIK pettumus. Ok, ma ei saanud ega saa siiani aru, mida nad mõtlevad sausage'e all, mina kasutasin toorvorste, mille tükeldasin ja läbi praadisin. Tulemuseks mõtetus, maitsetu mõtetus, mille saab suvel kanadele sööta.
Siis proovisin ühe pereköögi retsepti järgi juustukuubikuid maapähklitega, mis olid  ok, aga kuivad. Võiks veel proovida, kui lisada muna. Ehk ka hapukoort, sel juhul muidugi ei saa neid kuubikutena lõigata.

Tort, mis eelmisel aastal ideaalselt õnnestus, ei kukkunud sel korral sugugi nii hästi välja, sest keedetud kondenspiima poes ei olnud, asendasin selle karamellipudinguga. Viga! Segu jäi täiega, täiega vedel!! Nõme, pettumus!
Edu saatis muidugi kirjut koera. Klassika. Alati. Igavesti.

Järeldus: tee hästi palju minipitsasid (pole üldse raske, kui kõik on ette tükeldatud), mingeid veini juurde sobivaid ampse (mida saab näpuga nokkida) ja kirjut koera. Ok, torti ka, aga sellist, mis kõvaks läheks!

2) sõpradega sünna.
Seekord oli hommikune sünna. Kõik oli vist kodus end korralikult putru täis tankinud, iga tahes söödi väga vähe. Olin teinud alati väga edukaid väikseid lihapirukaid, 1,5-kordse koguse. Tulemus: pool jäi järgi. Sellest pole küll hullu, sest neid on väga hea sügavkülmutada ja siis nt lõunaampsuks mõnele lapsele sisse sööta või püreesupi kõrvale haugata. ongi hea.
Siis tegin uhkeid tikuampse: viil kurki, viil heledat juustu, viiluke õhukest singi, tume juust ja kurgiviil. Tulemus: väga head olid! Aga enamik jäi järgi.
Viilutatud õunad: alati hitt, aga u 2/3 jäi järgi.
Kõrsikud: väga vähe söödi.
Magusaks: kirju koer. Seda söödi küll, aga vahel on rohkem söödud.

Nüüd aga geniaalne osa: kuna ma torti ei jõudnud teha, otsustasin osta poest jäätist ja lasta neil süüa nii palju jäätist, kui tahavad. Kaasa võtsin maasikamoosi, vahtrasiirupit ja värvilisi nonparelle. 14 lapse kohta ostsin 4 pakki jäätist: 2 vanilli, 1 šokolaadi ja ühe vanilli-karamelli pohlamoosiga. See oli ideaalne valik. Vanillid said täiesti otsa, teistest jäi õige pisut järgi. Lapsed leidsid, et nii ongi parem kui tort! Olen väga nõus! Geniaalne, lihtne, uudne.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar