Ai, ai, oktoober jäigi vahele!
Oktoobri teine pool tõi aga meie, eriti minu ellu ühe suunamuutuse: ühel lastest oli põhjust teha toidutalumatuse test ja see, mis sealt välja koorus, lõi korraks jalad alt: tugev gluteeni- (st nisu ja oder, vähem rukis), laktoosi-, kaseiini- ja munatalumatus. Kaseiinitalumatus tähendab seda, et abi pole ka laktoosivabadest toodetest, mida üldiselt on siiski saada. Väljas on igasugu piimaga seonduv. Varakevadel-hilistalvel teeme kordustesti, eks siis ole näha, mis saab. Seni püüame neist asjadest hoiduda. Täiuslikult ja 100% ei õnnestu, aga kuna see pole tal õnneks eluküsimus (isegi kõhuvalusid pole näidustustena ette näidata, ainult nahaprobleemid), siis pole väike patt vast midagi hullu. Ja mida päev edasi, seda osavamaks ja teadlikumaks ma muutun. Täna tulin Prismast, kus on kõige parem paha-vaba kauba valik, tagasi 5 kotiga tavapärase 3 asemel. Paljusid asju pean ju ostma topelt.
Sellise jutuga juhatan sisse uue rubriigi: GL-L-K-M-vaba ja tänase õhtusöögi, mis osutus äärmiselt maitsvaks: koorene tatra-seenepada. Mina tegin kuivatatud puravikega (kodumetsast hellalt korjatud ja niisama hellalt kuivatatud), toortatratanguga ning kuna meil pole põhjust olla vegan (ja kõik lapsed teevad sporti), siis praadisin juurde kanahakkliha ja lisasin selle lõpus pajale. Minu arust sobib õrnade tangudega, nagu nisu ja toortatar, justnimelt kanahakkliha. Karrit ei julgenud panna, aga hakklihale lisasin seda veidi küll. Panin roale siiski ka taimetoidu sildi, sest originaalis on see täisvegan.
Lihtsalt nii hea sai. Praegu, kui seda trükin, käib mu väike "gluteenik" seda veel potist juurde nosimas. Kõrvale sobis hästi kergmarineeritud kurk (ikka oma toode) ja paprikalõigud.