Viies nädal: magusad kanakoivad

Retsepti algidee on nami-namist: vahtrasiirupis röstitud kanakoivad.
Ma arvasin, et mul on vahtrasiirupit veel hulgim, aga selgus, et teps mitte. vaid õige natu. See-eest pesitses kapis juba mullu Saaremaalt ostetud kadakamarjasiirup, mis mulle aeg-ajalt etteheitva ja kurv näoga otsa vaatas, sest ma ei osanud seda kusagil kasutada.
Aga nüüd siis tuli tema kord. Asendasin põhiosa vahtrasiirupist kadakamarjasiirupiga ja ma arvan, et ei saanud sugugi kehvem. Nagu retsepti juures kirjas, tasub kastet teha rikkalikult.
Erinev oli veel see, et panin ahju (ikka oma suurde puuahju) ainult koivad, loobudes kartulist ja tomatist. Kartul muutub mulle iga aastaga üha enam vastumeelsemaks ja on minu arust maitsev ainult pudruna, ning küpsetatud tomat pole meil ka siiani erilist vaimustust kohanud. Tegin hoopis kõrvale riisi, mille sai siirupikastmega mõnusasti üle valada, ning kirsstomatid läksid taldrikule värskelt, koos veidikese jääkapsaga.
Sass ahmis endale hirmsuure taldrikutäie magusat riisi, piiga keskendus lihale.
Väga nämmnämmnämm roog.

Lambalihamarinaad

Lambaga on mul sihuke suhe, et see kas õnnestub ideaalselt või läheb täitsa untsu. Kuna päris sageli ikka õnnestub, siis meie pere lapsed nimetavad lambaliha oma lemmiklihaks. Sest kui ikka õnnestub, siis õnnestub suurepäraselt, suussulavalt...
Siiani pole ma taibanud retsepti üles kirjutada. Kuna täna oli jälle õnnestumine, siis püüan mälu järgi iseendale tuleviku tarbeks kirja panna, mida ma kokku segasin.
Umbes nii see oli:
u 1,5 dl vett
1/4 väiksest veisepuljongifondi karbist
2 väikest küüslauguküünt (purustatud)
1 tl -1 sl (umbes seal vahel) sinepit
1 või 2 sl sojakastet (niristasin pudelist, tõesti täpset kogust ei tea)
1 väiksem sl alõtšamoosi/marmelaadi (tean varasemast kogemusest, et võib asendada nt punasesõstramarmelaadiga)
1 sl fariinsuhkrut
1 tl kadakamarja- vms maitsesoola

See oli üks korralik kints, mis hommikul marinaadi läks. Ahju pannes raputasin veel soola ja pipart peale, kuna mingi eelmine kord tegin mageda ja see ei kõlvand sugugi hästi...
Korralikult köetud (talvises) ahjus sai olla 2,5 tundi, ideaalis oleks kõige paksem koht tahtnud olla 3,5 tundi.
See osa, mis oli allpool, marinaadivedeliku sees, ja ka õhem, oli nii imeline, et lihtsalt sulas suus.
Ja otse loomulikult tuleks potti suruda ka korralik ports kaalikaid, sest lammas ja kaalikas - need teineteiseta ei saa!

Neljas nädal: kohupiima-kaerakaraskid

Retsept Pere ja Kodu retseptivihikust aprill'13.
Kirjutan kiirelt-põgusalt ümber:
3 dl kaerajahu
1 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
50 gr sulatatud võid
80 gr riivjuustu
250 gr kohupiima
1,5 dl piima
Pealepuistamiseks 1 sl kaerahelbeid.

Sega kõik kokku, aga mitte liiga palju. Tee 4-5 lamedat kakku (1 cm paks)
Mätsida on neid kaunis raske. Käed teha jahuseks, aga ikkagi kleepub, väga. Kui seda poleks, oleks tegu eriti lihtsa asjaga. Aga lihtne ja väga hea on sellegipoolest.

Küpseta 220 kraadi juures 15 min.
Sõime või ja juustuga - imehead!

Neljas nädal: šokolaadi-kaerahelbeküpsised

Kokkamislainel, nagu ma olen (suuresti seetõttu, et jälgime pidevalt sarja "Minu köök on parim"), valmisid paar päeva tagasi kaeraküpsised. Šokolaadi panin oluliselt vähem kui retseptis ette nähtud, 200 gr asemel u 120 ja minu arust sellest täiesti piisas. Kuna lisasin ka veidi järgijäänud kaerahelbeputru, tulid mu küpsised ilmselt pehmemad kui originaalretsepti järgi, aga igatahes väga-väga head. Jagasin neid jao pärast, jagatuna mitmele päevale. Külmal talvehommikul on lihtsalt ideaalne võtta pudru peale veel üks toitev ja šokolaadine-pähkline küpsiseamps. Neid võiks kohe pidevalt varusk olla, eriti talvisel ajal ning juhul, kui natukenegi iseloomu jagub. Mul endal on selega mõningaid raskusi, seda enam, et pidevalt kodus olles on need küpsised mul pidevalt silme ees. Või vähemalt on ajusoppi salvestunud, et nad on vaid käesirutuse kaugusel...

Neljas nädal: pohla-šokolaadikook

Nami-namist üks lihtne ja kiire ja suht soodus kook. Leidsin külmkapist päris mitu karpi pohli, seega tuleb pohlakooke ja -toite veelgi. Aga ega neid teab mis palju polegi.
Mul oli natuke šokolaadi, asendasin sellega osa kakaost.

Kolmas nädal: Mehhiko lainel

Oli vaja üks taco-kaste ära kulutada ja umbes oli ka idee, mida teha. Retsepti leidsin oma suurest Ameerika kokaraamatust taco-salad'i nime alt. Panen siis kirja, kuidas tegin. Meile kõigile hirmsasti maitses, kõik sõid umbes 3 portsu. See on jällegi geniaalne kiire ja üsna tervislik roog. Peaks sagedamini tegema!

450 gr pakk kalkuni hakitud kintsuliha (või muud hakkliha)
3 küüslauguküünt
purk (250 gr) mahedat taco-kastet
suur purk (mul oli 500 gr) pruune ube
avokaadot
salatit
riivjuustu
hapukoort

Liha ja küüslauk praadida pruuniks, lisada taco-kaste ja oad. Võib panna ka natuke maisiteri. Ja kes tahab enam vürtse, võib ehk veidi tšillit lisada, või soola-pipart. Meile maitses niisamutigi hirmhästi.

Serveerisin maisitšipsidega, peale riivjuustu ja hakitud avokaadot, kõrvale salat (rohelist, tomatit, paprikat). Hapukoort lisab igaüks maitse järgi.

Kolmas nädal: marineeritud heeringas punase sibulaga

Marineeritud heeringas on üks me pere lemmikroogi. Pärtel, nagu ikka, suhtub küll leigelt, aga siiski pigem soosivalt. Olen teinud sellist heeringat ka varem, aga ei leia enam retsepti üles. Seekord tegin Mari-Liisi blogi järgi heeringat punase sibulaga.

Oli mõnus ja mahe, aga ma ideaalis ootaks mingit väikest särtsu juurde. Ma ei teagi, kas lisada pipart või soola või äädikat või suhkrut? Midagi nagu jäi puudu minu jaoks. Ehkki väga hea oli igatahes. Kui ma nüüd retsepti vaatan, siis sibulat panin vähem. Äkki oli selles asi?

Kolmas nädal: Kookosekrõbedik marjadega

Lihtsalt võrratu söögielamus nii lihtsast asjast nagu krõbedik!
 Retsept pärineb Sille Vadi väga inspireerivast raamatust "Ahvatluste aasta".

Minu kokkamisaasta jooksul tahaksin teha igas kuus sellest raamatust (mis on jaotatud kuude kaupa) vähemalt ühe vastava kuu retsepti. Jaanuarikuu retsept on lk 14 ja ma kordan: see on fantastiline, lihtne, geniaalne, imeline. Marjaseguna kasutasin 200 gr mustikaid, 100 gr pohli ja 100 gr vaarikaid ja ma ei kujuta kuidagi ette, et ideaalsemat kooslust on üldse võimalik tekitada. Soojale roale panin peale natuke jäätist ja natuke vahukoort ning tunnistan ausalt, et see oligi meie pere õhtusöök!
Kahjuks netti pole see retsept jõudnud, aga oi, see läheb kordamisele!

Teine nädal: porgandi-ananassimuffinid

Need pärinevad raamatust "Hommikusöögid", lk 76.
Netist retsepti ei leidnud.
Tegu on väga mõnusate, mahlaste, kindlasti mitte kuivade muffinitega. Kergema eine eelistamisel võiks rasvaine kogust vähendada, ehkki ma isegi vähendasin (originaalis on 2 dl õli). Mulle jällegi meeldib idee mõnusa maistega küpsetisest, mis ometi sisaldab ka kasulikku!

Esimene nädal: tuunikalatort

Mulle võileivatordid üldiselt maitsevad, eiti isetehtud. Polnudki ammu teinud, ja oma sünnipäevaks on ju igati põhjendatud valmistada seda, mille järgi just endal isu on.
Uhke-ja-maitsev-tuunikalatort vastas igati ootustele. Lisaks väga mõnusale maitsele oli seda ka väga lihtne ja kiire teha: oluline pluss! Mul ei olnud aega lasta tal üleöö seista, piisas ka 5-st tunnist, et sööjad kiidaks ja mõmiseks. Ütleme nii, et päris 10/10-st ei annaks, aga 9 küll. Nüüd tahaks varsti ka mingit singilist proovida teha.
Eriti hästi õnnestus kaunistamine: riivitud kurk (jääb superilus!), munavalge, munakollane, paprika.

Esimene: Brownie mustade sõstardega minu enda sünnipäevaks

Mustsõstrabrownie pärineb Mari-Liisi blogist, mida ma päris palju kasutan.
See on üks väga kiire, väga lihtne ja tõeliselt suurepärase maitsega maius. Mulle väga meeldib mõte lisada musti sõstraid. Minu korilasevaim ei näita väsimuse märke (tegelt näitab, aga ma ignoreerin neid), seega korjan ma suviti hullult igasugu marju ja topin neid sügavkülma, sest nii kasulikud jne, eks ole. Ja siis talviti nuputan, mida neist küll teha, sest nagu enamik külmutatud marjadest, muutuvad ka sõstrad külmas hapuks, väga hapuks.
See on üks väga leidlik viis ühendada väga maitsev vähemalt natukese väga kasulikuga!

Minu CHALLENGE 2014

Mulle meeldivad kokaraamatud. Eriti sellised, kus retsepti juures on hea pilt ning nii pildil kui ka retseptil on õhku hingamiseks. Veel enam meeldivad sellised raamatud, kus lisaks retseptile ja pildile on veel midagi: kas siis antud toidu iseloomustus, või veelgi parem, mingi mõtisklus. Õnneks selliseid kokaraaatud ilmub ja nad on väga inspireerivad.
Aga miks ma neid siis ometi nii vähe reaalselt köögis kasutan?
Üht vastust ma tean: mul on selle ajaga nagu on. Ühest küljest nagu veidi aega on, sest olen ju kodune, aga kuna kodus olemisega kaasneb ka üks aktiivne väikemees, ning poolest päevast ka mõned suuremad tegelased, siis on mu aeg ikkagi väga piiratud ja hakitud.
Teiseks ei viitsi ma väga poes käia ega igasugu imeasju kokku osta. Asju, mida kasutan vaid ühes retseptis. Mul lihtsalt ei ole ruumi nii paljude asjade hoidmiseks. Seega eelistan lihtsaid ja kiireid retsepte, milles võimalusel kasutada oma varusid (sügavkülmamarju, moose, salateid) ning põhitoiduaineid, mis võiks ideaalis kodus olemas olla. Sest pikalt igapäevast etteplaneerimist pole ma veel ära õppinud.

Aga tegelikult on häid, lihtsaid retsepte väga palju.

Siis ma mõtlesingi, et kirjutan üles, mis mulle on meeldinud ja kuidas meeldinud - see on mu omaenda väike retseptikogu.

Challenge ka:
TEHA IGAL NÄDALAL VÄHEMALT ÜKS KORD ÜHE UUE RETSEPTI JÄRGI SÜÜA.

Ja kirjutada see siia üles, või linkida, või panna märge raamatule ja leheküljele.

Sööme terviseks!