22. nädal: trühvlid maapähklivõiga

Täna oli vaja ülehelikiirusel miksit head kingikotti pista. Me ei räägi siin enam tavaliselt lihtsast ja kiirest, vaid ülisuperkiirest ja megalihtsast.
Leidsin ka: trühvlid šokolaadi ja pähklivõiga. Paraku polnud aega ega materjali kastme tegemiseks, seega kasutasin kunagi ostetud valmiskaramellkastet. Pähklivõi ei olnud nii tükiline, nagu võinuks olla (sest kuumalaine), aga käis kah.
Mul olid kunagi ostetud väiksed armsad silikoonist kommivormid ja need läksid nüüd täie ette. Sain kuue eri kujuga kommikesi. Ise sain kah ühe suhu panna mulle küll maitses! Ma tahaks maitsta ka ilma karamellita varianti, see võib mu enda maitsemeelele isegi paremini istuda. Aga muidu: tume šokolaad + pählikvõi = minu armastus. Teen ülejäänud šokolaadist homme endale salaja patustamiseks uue portsu!

21. nädal: lihtne rabarberikook hapukoorekattega

Jätkame "lihtsa ja kiire" lainel, aga hooajaliselt: rabarbriga.
Retsept pärineb mu oma riiulil seisvast Oma Maitse kokaraamatust, aga on täiesti olemas ka Perenaine.ee lehel: rabarberikook-hapukoorekattega.
Ma nii taevani ei kiida, nagu seal kommentaariumis seda tehakse, aga hea on see igal juhul, eriti arvestades, et ma nii palju enam ei küpseta kui varem, ja seda mitte niivõrd ajapuudusest, vaid ühel teisel põhjusel, mida naisterahvad ilmselt mõistavad ;) Koogisõber nagu ma olen, pole üldse haruldane, et ma ise pool kooki ära söön. Ja siis see kook vahib mulle veel tükk aega vastu seal, kus ta üldse olema ei peaks. Ehk kõhupekil.

No hüva. Igatahes võib seda kooki kindlasti korrata, seda enam, et valmistamine on tõesti lihtne ja vajalikud koostisosad ikka üldiselt kodus oelmas.

20. nädal: lõhepirukad

Seda "retsepti" on jällegi peaaegu mõtetu siia üles tähendada, aga olgu, las ta on. Et kui mul ei tule pähe, mida peolauale teha, siis siit leian idee üles.
Ühesõnaga, täiskasvanute peolauale sobivad hästi superkiired lõhepirukad, viineripirukate lähisugulased. Ega midagi muud polegi, kui osta head lõhefileed (mina sattusin Selveris soodukale ja sain hästi paksu ja mahlase filee), lõika 1,5 cm laiusteks ribadeks (võiks olla üsna ühtlased kangid), raputa üle soola ja pipraga, natuke sidrunit ka, väike tillgi ehk ei teeks paha, mässi toidukilesse ja lase paar tundi külmkapis maitsestuda. Ja siis tee nii, nagu viineripirukaid, asetades lõhefileed piki lahtirullitud lehttaigna äärt, rulli kokku ja lõika sobiva pikkusega kangideks. Ahju, ja voila!

Pirukaid sõid ka lapsed (neile tegin muidugi ka veel viineripirukaid) ja ehkki pirukaid tundus päris palju olevat (kokku 1,5 kg tainast), ei jäänud järgi mitte kui midagi.

20. nädal: lõhe majoneesiga

See on nii lihtne toit, et polegi  nagu retsept, aga kuna on nii hea, siis võiks siiski kirjas olla.
Retsepti leidsin 100 rooga kalaraamatust. Kuna oli kiire, nagu ikka, siis mul jäi tähele panemata, et hakitud sibul ka sinna kattesegu sisse käis, seega sai seekord ilma sibulata. Aga ikka oli umbe hää!
Mul oli paks, kopsakas lõhetükk, u 450 gr, ja sellest jäi pisike tükk veel ülegi. Ehk ka sellepärast, et kõrval pakkusin iisi, ohtralt rohelisi ube ja väga head ciabattat. Igatahes sõime kõik hirmus kõvasti. 800 gr ei suuda neli inimest siiski kindasti ära süüa, juhu kui midagi vähegi veel süüa on.

19. nädal: banaani-kookosemuffinid

Retsepti vaatasin oma muffiniraamatust, aga ka netis on see olemas, Ragne blogis.
Tegin seekord täpselt retsepti järgi, sh ka 1 dl rosinaid, aga see tainas jäi kindlalt liiga paks, Lisasin lõpus veel u 0,5 dl vedelikku, ent oleks isegi veelgi võinud lisada. Kokku peaks retseptis olema julgelt 2 dl vedelikku.

Maitselt olid muidu mõnusad ja puha, aga jah, niiskemad-mahlasemad tuleks nad vedeliku hulga suurendamisel kindlasti.

18. nädal: lambaliha-kaalikasupp

Üks mu lemmikuid kokaraamatuid, st neid, mida ma reaalselt palju kasutan, on 100 rooga sarjast "Supid, pajaroad, vormiroad". Juba ammu olen silma heitnud lambaliha-kaalikasupile, sest lammas ja kaalikad on teadagi a match made in heaven.

Tegin siis täna selle mõtte teoks, ehkki kaalikad nägid väga nutused välja - kevadiselt kuivanud ja nartsud-närtsind.

Supi retsept on olemas ka Toidutares.

Kuna mul tomateid ei olnud, siis tegin ilma, ja väga maitsev tuli. Sander sõi 2 portsu, mina koguni 3... Ma olen kusagilt lugedud, et kaljukitsele sobivad just lambaliha, kaalikas, ja ka peet, ning tundub, et mingi iva seal on. Tütar  kiitis, et liha on eriliselt hea, ja tõsi see oli, liha sulas suus. Ma keetsin küll veidi kauem ka, aga kindlasti on see retsept pigem lihtsate killast.

18. nädal: šokolaadi-apelsinikook

Retsept pärineb raamatust "Suur küpsetamisraamat", lk 167.
Õnneks on seda eesti blogijate ringis ka varem järgi proovitud ja seega on retsept ka netis olemas.

Täidises kasutasin Cointreau'd, kuna kaasa vaatas, et seda on meil nii vähe, et võiks ära kasutada. Otsa muidugi ei saanud. Ma pole kindel, et alkohol selle koogi paremaks tegi. Mulle muidugi väga maitses (mulle maitseb šokolaadikook ALATI), aga lastele oleks vist paremini sobinud ilma selle kergelt võõra maitseta. Pealegi on Cointreau eriliselt hea just šokolaadikoogi kõrvale. Nii et kui edaspidi teen (sobib väga kenasti täiskasvanute natuke erilisemale/pidulikule kohvilauale), siis prooviks vabalt ilma alkoholita.

18. nädal: pitsa ja marinara kaste

Proovisin seekord Pere ja Kodu retseptilisa retsepte.

Kõigepealt marinara kaste ürtidega. Värskeid ürte mul paraku polnud, panin kuivatatud tüümiani ja punet. Õli panin vähem - 3 sl (paberväljaandes oli 5 sl) - aga ikka tundus jube palju. Retseptis oli ka 2 loorberilehte, mille samuti lisasin, aga pole kindel, et see sobib. Natuke tahaks see kaste tomatipüreed või pastat lisaks. Või tilk veini vms. Retsepti baasiks sobib küll.

Pitsatainas pärineb samuti Pere ja Kodu retseptilisast (Lia Virkus), aga lõpuni rahul ma pole, natuke tuim ja kuiv jäi. Kasutasin kuivpärmi, ehk oleks värskega paerm jäänud.

See kogus tainast läks meil kõik ära. Tegin 3 pitsast ja kõik sai otsa.