Seafilee mee-võikastmes

 Pühapäevalõunaks tegin seekord midagi eriti-eriti head, aga samas lihtsat: sea sisefileed mee-võikastmes. 

Tegin täpselt nii, nagu retseptis kirjas, lisamaitsena kasutasin mingit vürtsikat sealiha maitseainet. Kõrvale tegin imelist bataadi-kartulipüreed. Seekord 4 kartulist ja 2 bataadist, aga sellest jagub neljale (v.a juhul, kui kõht pole väga tühi). Meil õnneks oligi 4 sööjat.. Liha oli u 500 g, sellest jagub ka neljale. 

Lõikasin filee pooleks, sest pann oli väiksem kui lihatükk ning tõstsin praepannilt liha kastmega enne ahju panemist ümber ahjuvormi. Kastmele lisasin õige pisut vett ja peterselli, oli jumalik.

Kuumuta ahi 180 C.
Võta ahjukindel pann. Pane 3 sl või ja 2 sl mett pannile ning kuumuta tasasel tulel, kuni mesi ja või on sulanud.
Maitsesta seafilee soola ja pipraga, soovi korral ka mõne maitseaineseguga*. Pruunista pannil ümberringi (umbes 5 minutit). Siis tõsta pann kuuma ahju ning küpseta 15-20 minutit.
Võta ahjust välja. Serveerimiseks lõika seafilee paksudeks viiludeks ning tõsta soojendatud taldrikule. Nirista peale veidi kastet.

* Võib võtta tšillipulbrit, Cajuni või taco maitseainesegu, meelepärast ürdisegu jms.

See on roog, mida võib uhkusega pakkuda ka päris peentele külalistele! Eriti just bataadipüreega!  

Kuku paka

Kuku paka on kana kookoskastmes ning see on tuntud suahiili roog, mida süüakse palju Ida-Aafrikas, eriti Keenias. Retsept ilmus värskes Nipiraamatus ja see tundus just lihtne, hea ja sobiv meie perele.

Mul kahjuks värsket ingverit polnud, seega kasutasin pulbrit, aga kurkum oli see-eest väga hea. Tšillit ma ka ei pannud - ikkagi eestlased ju :) Mahu lisamiseks (sööjaid oli ootamatult palju) lisasin porgandiribasid ja herneid, minu arust sobisid need väga hästi.

Väga-väga mõnus roog!

Vaja läheb (neljale):
500 g kanafileed või -kintsuliha
400 g täisrasvast kookospiima
soola-pipart
praadimiseks õli

Marinaad:
2 küüslauguküünt
pöidlaotsasuurune tükk värsket ingverit
2 suurt, võimalusel lihatomatit
pool sidrunit
soovi korral 1 tšillikaun
1/2 tl kurkumit

1. Kanale marinaadi tegemiseks koori küüslauk ja pressi suuremasse kaussi. Kaabi ingverilt lusikaotsaga koor ja riivi küüslaugu juurde. Riivi jämeda riiviga sekka ka tomatid ja poolelt sidrunilt saadud koor. Haki tšillikaun peenelt, et lisada see koos kurkumi ja 1 tl soolaga teiste marinaadiainete hulka. Sega maitseained kausis ühtlaseks. Mahedamaks tulemuseks võid tšillikauna ka välja jätta.

2. Lõika kana 2 × 2 cm kuubikuteks. Tõsta kana marinaadikaussi ja sega kätega korralikult läbi. Jäta kana pooleks tunniks toatemperatuurile maitsestuma. Kilega kaetult võid lasta kanal külmkapis maitset koguda ka paar tundi kuni üle öö.

3. Võta kanatükid marinaadist ja prae õlis igast küljest kuldseks.

4. Kuni kana praeb, valmista kaste. Selleks kalla kaussi jäänud marinaad potti ja sega hulka kookospiim.Lase kastmel 10 minutit podiseda, kuni see pakseneb.

5. Vala kookose-tomatikaste kanatükkidele pannil ja kuumuta 5 minutit. Lisa kastmesse poole sidruni mahl ja timmi maitse soola-pipraga parajaks.

6. Serveeri kanarooga riisi ja värske koriandriga.

Uppsala õunakook

 .. raamatust "Oma Maitse retseptiraamat 2005-2010".

Nagu sissejuhatuses ütleb retsepti autor, on see maitsvaim ja universaalseim õunakook maailmas. Tuleb vist nõustuda! Lisaks väga lihtne teha ka!

Mina kasutasin rasvaineks margariini (Keiju sinist) ning jahuna segu, milles oli ka mandli- ja maisijahu. Mulle meeldib, kuidas maisijahu teeb kõik hästi kollaseks ja lisab mingit mõnusat pähklimekki. Valget nisujahu läks sisse vast max 50 g. Ja piima asemel panin sisse ühe sojajogurti jäägi. Nii et seda kooki saab väga hästi teha ka siis, kui peres on piimatalumatu.

Mina ei teinud lahtikäivas küpsetusvormis, vaid tavalises keraamilises koogivormis ja sain väga hästi kätte. Sõime jäätisega ja/või vahukoorega, kes kuidas soovis. Ikkagi pühapäevaõhtu!

Õunakeeks

 ... ameerika moodi.

Nagu zucchini bread, ainult et õunaga. Isegi retseptis oli selline variatsioon kirjas. Megahea sai. Muidugi panin suhkrut veidi vähem ja õunu ma ei hakanud küll koorima, sest olid oma aia õunad. Lisasin rosinaid, veidi sidrunisuhkrut. Hästi lihtne oli teha. Ja kogu elamine sai head lõhna täis!

1,5 tassi jahu (mul segujahud)

1 tl kaneeli
0,5 tl soodat
0,5 tl soola
0,5 tl küpsetuspulbrit
veidi muskaatpähklit
1 lahtiklopitud muna
1 tass suhkrut (julgelt võib panna 3/4 tassi)
1,5 tassi riivitud õuna (tegin köögikombainiga, väga kiirelt läks)
1/4 tassi toiduõli
0,5 tassi pähkleid (mul oli vähem, aga see-eest lisasin rosinaid).

Segada kuivained omvahel.

Segada muna, õli, suhkur ja riivitud õunad omavahel ja siis kõik kokku. Õrnalt segada.

Küpsetada u 50 min. 

Läätsesupp kookospiimaga

Jälle üks lihtne, aga megahea (vegan)retsept: läätsesupp kookospiimaga!

Ingverit mul polnud, aga tean ka, et noorim laps peaks seda maitset liiga vängeks. Lisasin veidi ingveripulbrit. See-eest oli mul kvaliteetne kurkum. Tomatihoidisena kasutasin vanaema letšot ja üht suurt tomatit ning kookospiima oli pool purki ehk u 2 dl. Läätsed olid seguna, aga peamiselt nn punased läätsed. Et oleks tummisem ja toidaks ära meie pere meessportlased, praadisin pannil hea hulga suitsusaunasinki ja lisasin pärast supile. Meile sobib nii! Kogus oli täpselt paras. Ja kõik kiitsid! 

Jube lihtne, kiire ja hea toit argipäeva õhtusse. 

Vegan šokolaaditort

Esmakordselt peame pesamuna sünnipäeva tema toidutalumatuse tingimustes. See aga ei peaks takistama sünnipäevatordi olemasolu hommikusöögilaual! Parimad eestikeelsed veganretseptid olen leidnud Sandra Vungi veganblogist Taimetoit. Seekord läks käiku trühvlitordi nime kandev retsept. Põhjas kasutasin u 1/3 osas gluteenivabu küpsiseid, ja lisasin juurde kaerakliisid, maisijahu ja mandlijahu. Tegin muide vaid poole kogusest ja seda on perele täiesti piisavalt, isegi mitmeks tükiks!

Täidise tegin alguses originaali järgi, siis maitsesin ja tundus liiga vängelt šokolaadine. Lisasin juurde kvaliteetset maapähklivõid, veel kookospiima ja veidi kaerakoort, siis veel maapähklivõid. Mulle endale juba tulemus meeldis, aga sünnipäevalaps ise ütles hommikul, et ikka liiga šokolaadine. Lastele võiks maitse tõesti veelgi mahedam olla, samas mulle kohvi kõrvale ikka hullult maitses! Alkoholi ma ei lisanud, aga võimalik, et see lisaks ka mingit olulist nüanssi. Vähemalt täiskasvanute jaoks!

Samas on sellel retseptil potentsiaali jõuda väga lähedale Pagaripoiste vegankoogile, mis on meie pere absoluutne lemmik. Seal on vist ka india pähkleid ja datleid. Kindlasti proovin nendega ka!

Veel meeldis mulle see, et tekstuur ja tihkus jäid superluks. Hea lõigata, hea süüa - kõik täpselt paras.

Lihtne, minimalistlik banaanikeeks

August oli töiselt ja perekondlik-logistiliselt täiesti crazy, mis peegeldub ka selles, et ühtegi uut retsepti ma tõesti ei proovinud. Ei mäletagi, mida sõime. Eks improt sai ikka tehtud.

Nüüd aga olid mõned banaanid väga äraminemise peal ja leidsin väga lihtsa banaanikeeksi retsepti. Tõesti lihtne! Jahu osas tegin segu kaera-, maisi-, riisi- ja täisteranisujahust ning selles keeksis võib mu arust täitsa vabalt üldse nisu vältida. Piimana kasutasin kaerapiima, aga munad panin küll sisse. Suhkrut panin vähem, aga võib ka retseptijärgse kogusega proovida. Kreeka pähklid on super match - sellisena meenutas see banaanikeeks kõige rohkem minu jaoks nostalgilist tõelist ameerika banana bread'i. Väike peoptäis kuivatatud jõhvikaid hüppas ka sisse, sobis samuti hästi. 

Väga rahul!