Mangotort

Kaasa sünnipäevaks valmistasin mangotorti. Muidugi tuunisin natuke, suurendades veidi koguseid ja lisades segusse kanget astelpaju mahla. Peale valmistasin astelpajutarretise 5 dl astelpajumahlast ja 6 želatiinilehest - sai täpselt paras. Tarretise sisse panin astelpajumarju, granaatõunaseemneid, pistaatsiapähkleid. Marjad soovitan panna juba tarretuma hakkavale segule, muidu vajuvad väga põhja (mis võib muidugi ka lahe olla). Hapukas tarretisekiht annab tordile nii välimuse kui ka maitse osas väga palju juurde, muidu oleks mu arust veidi plass. 

See on nii lihtne, aga efektne ja maitsev tort, et see tuleb kindlasti "põhivarasse" võtta. 

JUBE HEA õuna-hapukoorekook

Kook, mis on täitsa jõhkralt hea. Ohtlikult hea. Kuratlikult hea. 

Retsept pärineb Oma Maitse retseptiraamatust 2005-2010, aga on olemas ka Toidutare veebis. Sealt kipuvad lingid miskipärast sageli kustuma, seepärast olgu öeldud, et raamatus vt lk 238.

Tegin retsepti järgi, kasutades või asemel margariini ja jahus 1/3 osas gluteenivaba jahu. Imestasin, et tainas oli täitsa ilma suhkruta, aga lõpptulemus jäi mega. Õuntena kasutasin oma aia Antoonovkaid. Hapukoor sai otsa, seepärast lisasin täidisesse pooles mahus türgi jogurtit, mis juhuslikult kapis oli. Glasuurile lisasin paar tilka astelpajumahla, ma usun, et see oli kirss tordil ehk täpp i-l. 

Sõime jäätisega. Ma ei suuda, ma pean end ikka hetkel füüsiliselt diivani küljes hoidma, et mitte seda jälle sööma minna... Noorim võsuke ütles, et täidis maitseb nagu pasteis de nata ehk portugali kreemikoogike. See juba peaks näitama, et meie perele see kook sobib! :) Tegemine oli ka pigem lihtne, pigem väga lihtne. 

Kalkunilihapallid vürtsikas karrikastmes

 Juhhei ja hõissaa, proovisin tõesti uut retsepti ja viitsin selle isegi üles kirjutada!

Sellised kalkunilihapallid vürtsikas karrikastmes. Variatsioonideta muidugi ei saanud, nt mul oli vaid 400 g liha, aga ometigi 5 näljast sööjat. Seega lisasin lihasegule tubli peotäie hernehelbeid, mis mõnusasti omandavad ümbritsevad maitsed ja annavad lisavalku. Vürtse panin veidi vähem, minu arust sai niimoodi paras, aga mõni pani veel tšillit peale ja oligi hea. Enne valmimist tundus, et jube kange on see kaste (aa, õige, ma panin kastmeks pooles mahus vanaema letšot ja pooles tomatipüreed) ning lisasin seetõttu rõõska koort. Sai kuidagi mahedam ja mõnusam. Väikse purgi maisi panin ka kastmesse. 

Serveerisin kinoaga, riisiga sobiks ilmselt veelgi paremini, aga vaatasin, et poistel on järgmisel päeval koolis riis ja seega tõin vaheldust. 

Väga maitsev söök ja kiiresti sai valmis ka! Kogus oli täpselt paras. 

Õunakook pärmitaignal

Lihtne. Klassika. Ometi nii harv külaline tänapäeva moodsa inimese toidulaual.

Mina tegin selle retsepti järgi, aga puru jäi küll palju üle, ma ei tahtnud nii tohutu paksu kihti teha. Pärmitaigna koguse tegin topelt, maal on mul lai ahi, ja sai hea paks põhi.

Pärmitaigen:
25 g pärmi
2 sp õli
2,5 dl vett
6 dl jahu
3 spl suhkrut
0,5 tl soola

Purukate:
200 g jahu
200 g suhkurt
100 g võid

Vahele :
3 õuna
kaneeli
fariinsuhkurt

Lahusta pärm käesoojas vees, sega juurde suhkur, sool ja jahu. Lase kinnikaetult soojas kohas kerkida kahekordseks ja rulli seejärel umbes vajaliku suurusega ristkülikuks, keera ümber taignarulli, tõsta plaadi kohale ning siis lase samaaegselt allapoole vajuda ning uuesti lahti rulluda.
Pane peale kooritud õuna viilakad, kaneel ja fariinsuhkur.
Purukatte jaoks sega kokku jahu ja suhkur ning lisa margariin (soovitavalt kõva).
Puista õunte peale puru ning lase 15 min kerkida.
Pane 225 kraadisesse ahju 15 min.

Aprikoosimoos

Miks ma seda varem pole teinud? 

Vaadakem nüüd nii: vaarikad maksavad, ise korjates, 4.50/kg. Maasikad - kõige odavamad vist 3 eur/kg. Aprikoosid see-eest 2 eur/kg, ilmselt saaks kuskilt veel soodsamaltki. Ok, kivid kaaluvad ka midagi, aga puhastamine on väga lihtne. 

1 kg aprikooside kohta 400 g tavalist suhkrut, veidike vett poti põhja, koos suhkruga keema. Keeta tasasel tulel u 1 h. Segada. Mina lasin saumiskriga ka veidi ühtlasemaks. Lihtne, ülinämma. Räägitakse, et võib lisada Amarettot. 

Oa-kino pada kanaga

 Tegin selle retsepti järgi väga maitsva roa. Kinoa asemel oli mingi riisi-kino segu ja kana praadisin kõrvale, lisasin roale maisi ja kasutasin vaid üht sorti ube, aga laias laastus selline ta sai, hea kiire, tervislik mugavusroog!

Vaja läheb:
300-400 g kanafileed 

150 g kinoad
2 tomatit
pool suurt paprikat
purk ubade segu
värsket rukolat
oliiviõli
kookosõli
soola
Santa Maria pipart/sidrunipipart

Imeline Pavlova

Pavlova, mis õnnestus täna suurepärastele juhistele lihtsalt oivaliselt!

Sidrunimahla asemel oli äädikas, kasutasin ka šokolaadikihiga katmist. Kook ei läinud seetõttu sugugi pehmeks, vaid oli imeliselt krõbe ja õhuline ka veel ülejärgmise päeva hommikul. Polnud ka sugugi raske teha, pigem lihtne, kui ained enne välja otsida. Tegelikult suts ja valmis! Ja siis pikemalt ahjus.

Toitvad hommikumuffinid

Hämmastavalt head, väga toitvad ja positiivselt üllatavad muffinid! Imehea hommikueineks koos klaasi piima või apelsinimahlaga. Neid võiks iga nädal süüa ja tasuks ehk isegi suurem ports ette teha ja sügavkülma panna - pean proovima!

Tegemisel võttis enim aega riivimine, aga see on seda väärt. Ja minul muidugi kahe eraldi taigna tegemine: üks retsepti järgi ja teine toidutalumatule.

2 tassi jahu (kasutasin segu)
2 tl küpsetuspulbrit v soodat
2 tl kaneeli
1/2 tl soola
1/3 tassi linaseemnejahu (35 g, valikuline, mina panin)
3 muna
1/2 tassi e 100 g pruuni suhkrut
1/4 tassi e 85 g mett
1/3 tassi (80 ml) taimeõli või kookosõli
1/3 tassi õunakastet (mul oli sidruni-pirnimoos, sobis väga hästi)
1 tl apelsinikoort
1/3 tassi (80 ml) apelsinimahla (panin ühe väikese mahlaapelsini)
2 tassi (260 g, mul vist veidi vähem) riivitud porgandit
1 tass (140 g) riivitud õuna, mul 2 keskmist õuna
1/2 tassi (75 g) rosinaid
1/2 tassi (70 g) pekaanipähkleid

Sega kuivad ained ja märjad ained (suhkur pane märga segusse) omavahel ja siis kokku, lisa porgand, õun, pähklid, rosinad. Küpseta 5 min kõrgel kuumusel aj sisi veel u 18 min veidi madalamal. 

• 
  

Kana-kookosesupp

Mis siis juhtus, et nõnda pikk paus? Ei teagi. Millalgi pidi see ju tulema. Ning mõneti on maailm vahepeal veel uskumatumatult muutunud, kui 2 aastat tagasi... Polegi nagu isu ega tahtmist mingit gurmeed katsetada. 

Siiski ostsin hetke ajel uue kokaraamatu: "Oma Maitse retseptiraamat 3". Tundus, et seal on palju lahedaid retsepte. Plaanin vähemal kümmekond neist läbi proovida. 

Alustame aga kana-kookosesupist. Mulle nii meeldib see maitsekombo: väike ingver, küüslauk, kana, kookospiim. Soojendav ja värskendav samal ajal. Ja nii hea see tuligi! Lisasin veel natuke kurkumit (kohe praadimisel) ja lõpupoole brokolit, aga tomatit ei pannud, sest ma ei tea... tundus, et on niisama ka hea. Ingverit panin vähem, sest ühele väiksemalt tüübile meil ingver väga ei istu.

Väga-väga mõnna! Apelsinimaitset pole küll tunda, aga usun, et see annab veidi mõnusat magusust. 

Kana kinoaga

Ma arvan, et pole olemas ühtegi teist retsepti, mis tähendaks algupärast toormaterjali, vinget tervislikkust ja üliväikest ajakulu. Palun väga, siin see on, võetud Linnuliha retseptivaramust:
Koostisosad

400 g Rannamõisa jahutatud broilerifileed
180 g kinoad
Värske salat (näiteks rukolat)
1 tomat
3-4 spl pestot
8 spl oliiviõli

Keeda kinoa ja pruunista pannil broilerifilee (kaane all, keskmisel tulel - mina tükeldasin filee ja praadisin kahes osas). Samal ajal sega pestot vastavalt maitsele ja oliiviõli. Sega sinna juurde hiljem kinoa ning maitsesta. Tükelda broilerifilee väikesteks tükkideks, maitsesta meresoola ja pipraga ning serveeri koos kinoa, tükeldatud tomatite ja värske salatiga.

Mul tomatit polnud, aga lisasin juurde ühe hakitud punase sibula. Kõrvale sobis suurepäraselt porgandisalat, roheline salat/rukola ja värske paprika, smauti ciabatta. Pestona kasutasin Gourmet Club värsket pestot ja teeks seda edaspidigi, see on nii hõrk.

Megamaitsev, lihtne, selge maitsega, tervislik söök. Nii-nii hea!

Kõrvitsapannkoogid

Jaanuar on siin retseptikogus kõrvitsakuu. Juba kolmas retsept kõrvitsaga! Aga mis teha, see on see aeg, kui mu kahele imeilusale tumekollasele kõrvitsale hakkasid plekid peale tulema. Õnneks sain enne jaole, kui midagi kaotsi läks. Kuna need kõrvitsad on tõesti imeilusad, siis püüan nad ise maksimaalselt ära kasutada.

Täna hommikuks tegin kõrvitsapannkooke. Peene riiviga ma küll riivida ei viitsinud, lasin köögikombainist läbi - sel on keskmiselt jäme riiv, aga tohutu boonus on see, et mõned sekundid ja kõik on valmis. Ja väga hästi sobis. Esialgu tundus kõrvitsa kogus muu kraami kõrval ehmatav. Need pannkoogid näivad koosnevat ikka peaaegu AINULT kõrvitsast. Aga panni peal käitus tainas absoluutselt eeskujulikult: ei vajunud liialt laiali, küpses ühtlaselt, ei jäänud kinni, väga kerge oli ringi keerata ja küpsemisaeg oli ka väga lühike. Supermõnus teha. Pannukad jäid just mõnusa paksuse ja suurusega. Maitse oli ka väga mõnus. Ei olnud üldse liiga kõrvitsane! Mul on muidugi ka äärmiselt maitsev kõrvits, seda on mõnus niisama paljaltki süüa. 

Jahusegus kasutasin erinevaid jahusid, sh kaerajahu ja speltamannat. Seda viimast soovitan kindlasti siinses segus kasutada, see sidus väga hästi ja on tervislik ka. Mina kasutan Loona talu veski jahusid, sh speltamannat. Kõik jahud tulevad sealt. Tuuakse koju ära ja puha. 

Seekordne pannkoogitegu läks kuidagi kiiremini kui suurte, ülepannikookide tegu. Ja kui kõrvitsat on käes, on see päris hea roog ka suurema seltskonna võõrustamiseks. 

Kõrvitsakarri

 Üks imehea roog, mis sai inspiratsiooni kõrvitsa-kikerhernehautise retseptist. Hälbisin liialt retseptist, et seda päris samaks asjaks nimetada. Nt suvekõrvitsa asemel kasutasin ainult kõrvitsat (mul oli ilus, tihke, tumeda viljalihaga isend), köömneid ei olnud, kikerherneid samuti mitte. Panin hoopis natuke mingit kõva suitsuvorsti juurde, lisasin veel kookospiima ja sibula praadimisel karri maitseainet ning saingi karri. Serveerisin riisiga. Veel maitsvam oli järgmisel päeval! Ma sööks seda ikka kohe pidevalt!

Kõrvitsa-kookoskook

Üks tumekollane ja tiheda viljalihaga kõrvits sai lahti lõigatud ja üha uusi retsepte katsetatud. Kõrvitsapüreesuppi tegin niikuinii, selleks ma retsepti ei vaja. Oluline on meeles pidada, et lisaks kõrvitsale ja kartulile võiks lisada midagi veel, nt pastinaak on väga hea, aga ka maguskartul. Või mõlemad.

Aga magusaks sai valitud kõrvitsa-kookosekook. Väga-väga maitsev kook! HÕRK!

Suhkrut panin 2 dl ja sedagi on uhkelt, pigem lisaks hulka veel törts sidrunimahla või ebaküdooniahoidist. 1 tl vanillsuhkrut läks ka juurde. Mul oli väga ilus tume kõrvits, panin heledamaga pooleks ja väga ilus sai ka. 1/4 jahust oli kaerajahu ja väga hästi püsis koos. 

Tegemine on väga lihtne, kui või/margariin eelnevalt pehmenema võtta. Toitev on ka, sobib hästi suurele seltskonnale. Väga-väga hea ja fantastilise piirimail.

Mandliküpsised ehk ricciarelli

Kui päris aus olla, tegin neid küpsiseid veel eelmisel aastal, vana-aastaõhtu lauale, aga kuna süüa oli niigi hirmus palju, siis need lauale ei jõudnudki. Oleme neid nüüd eile-täna oma perega näksinud.

Omaette veider oli see, et hakkasin tegema, siis avastasin, et kodus pole apelsine ja saatsin mehe poodi. Mees tõi apelsinid, mina hakkasin küpsiseid tegema, aga unustasin apelsini kasutada... 🙈

Aga kuivatatud aprikoose lisasin küll. Kreeka pähkleid ka, aga need purustasin koos mandlitega köögikombainis, nii et jäi vaid jahu.

Nii, aga tulemus? Imeline! Väga hõrk, pidulik! Eriti hullult maitsesid mu keskmisele lapsele ja mulle endale. Ma tegin kahekordse portsu ja vähem polegi mingit mõtet teha, need mahtusid ilusti ühele ahjuplaadile. 

Aeglaselt küpsenud veiseliha punase veini kastmes

Hollallaa, algab 9. aasta mu retseptikogus. Ühtegi blogitähtpäeva pole pidanud, aga rõõm on näha, et olen suutnud enam-vähem stabiilselt püsida u 34-36 uue retsepti juures aastas.

Tänane postitus kajastab teostuslikult eilset, sest seda imepärast veiselihahautist tegin ma eilsele vana-aastaõhtulauale. Kuna võtsin kokkamise suuremalt ette, siis natuke jätsin süvenemata ja soovitatud Food Studio kastmed ostmata. Panin siis lihtsalt u 200 ml punast veini ja 300 ml vett, lisasin puljongikuubiku, soola ja pipart. Natuke isegi vist liiga palju, ehkki mitte väga. Kaneelikoore panin ka kampa, ja nelgid. Ainult loorberilehti ei pannud, sest mulle loorberimaitse istub vaid kalasupi juures. Veini sai ka parasjagu, rohkem ma ei panekski. Kastme paksendasin pärast nisujahuga ja lisasin üksjagu piima ja võid, muidu oleks see olnud liiga kange. 

Hautasingi ahjus (stabiilsuse huvides soovitangi iseendal teha seda tavalises praeahjus, mitte puuahjus) u 4-4,5 tundi. Täpselt 1,2-kilosest tükist jagus 8 sööjale, kellest 3 olid alla 10-aastased ja kes sõid ka PALJU. Sellest kogusest jaguks ka 10-le sööjale, siis ehk jaksaks keegi süüa ka muud head kraami, mis laual, mul seekord jäi kausitäis kartulisalatit peaaegu täitsa alles, sest olime end lihast täis söönud. Kõrval tegin punase kapsa coleslaw'd, mis on küll imeliselt hea, aga selle liha kõrvale sobinuks tavaline ahjupeet isegi rohkem.

Igatahes sai see liha megakiitust. Ülevat ülistamist. Imetlemist. Endast ma ei räägigi, mina olen alati hästi haudunud veiseliha väga armastanud.