35. nädal: mure õunapirukas

Üks minut on veel seda kuud ja seda nädala ja seda suve...
Oehh. Kuhu ta küll jälle kadus?

Aga see õunakook, mis on pärist Pere ja Kodus retseptivihikust (minul sinise kausta vahel) oli väga kena ja hõrk suve viimaseks koogiks. Üks blogija on selle koogi retepti ka netti toksinud. Minul olid kiirkaerahelbed, millele lisasin kaerakliisid. Ning põhjale panin u 1/5 osas odrjahu, sest tahtsin purgi tühjaks saada. Vot nii.

Ehkki see retsept ei ole kõige kiirem, vaid kätkeb endas rohkem kui ühe etapi, on see siiski "kindlasti-korduvalt-korrata"- retsept. Lihtsalt nii hea! Otsa sai niuhti, aga 7 sööjale oli enam-vähem piisavalt, eriti peale korraliku lõunasööki ;).

35. nädal: kana-suvikõrvitsavorm

Kana-suvikõrvitsavorm krõbeda saiakattega on pärit raamatust "Vormikad ahjuroad". Sellest raamatust olen õige mitu väärt retsepti leidnud.
Tegin seekord vahelduseks üsna täpselt retsepti järgi, nii koguseliselt kui ka koostisosade poolest. Ja väga hea sai! Eriti nämmad olid, nagu ka retsepti kirjelduses lubatud, roa peal olevad saiaviilud, mis moodustasid mõnusa katte.
Algul tundus, et sellest kogusest jääb ühe lapse portsu jagu järgi, aga kui laua ja köögi koristatud sain, oli kaasa vahepeal veini kõrvale kõik ära näksinud. Nii et meie perele üsna paras ports, puudu igatahes veel ei jää. Aga 5 aasta pärast on kõik portsud muidugi juba teised.

Igatahes väga hea võimalus kasutada ära kuhjuvaid suvikõrvitsalaadungeid.

34. nädal: banaanimuffinid a la Nigella

Kolm õnnetult üleküpseks läinud banaani ootasid retsepti. Leidsin selle "Nigella ekspressist", kus need on nimega banaani-koorekommimuffinid. Koorekomme mul polnud, seega panin u 50 gr valget šokolaadi ja purgipõhjast paar spl hakitud kreeka pähkleid. Kerkisid ilusti, ei jäänud kinni, on hästi mahlased ja pehmed. Väga minu maitse. Kindlasti võiks katsetada ka koorekommidega ja/või tumeda šokolaadiga, mis Nigellale endale kõige enam meeldivat.

33. nädal: ühepajatoit hakkliha ja tangudega. Või kruupidega

Väga viljakas retseptikatsetusnädal päädib ühe mehisema ja ehk isegi talvisema roaga, mis on küll inspireeritud ühest Pereköögi retseptist (sinise kausta vahel, eks), aga kuna mul tange polnud, siis tegin kruupidega, ning papriat mul ka polnud ning tomatit ei tahtnud panna:) Hakkliha oli 100% veis ning lisasin sellele omajagu tšillipipart. Väga väärt roog sai, töömehed ja muuidumehed sõid, mõmisesid ja tõstsid lisa. Kindlasti kordamist väärt roog eri versioonides, sobib just raske töö tegijaile suurepäraselt. Roog ainult võidab sellest, kui ta veidi enne laualendmist puhata ehk tõmmata saab.

33. nädal: kihiline õunakook

Õunakook, õunakook, õunakook - üks väga hea kook!
Leidsin oma kaustadest Pereköögi retsepti, aga see on olemas ka internetis.
Minu kook ei näinud küll sugugi selline välja, ent maitse oli väga hea. Ma unustasin õuntele suhkrut peale panna, aga sellest polnud midagi - muidu olekski liiga magus olnud, sest tainas ise on päris magus (ja väga-väga maitsev). Sõime vanillkastmega. Jube hea! Ilmselt lausa üks parimaid õunakooke, mida ma tean ja teinud olen.

33.nädal:kotletid

Tundub veits tobe siia kotlettide retsept kirja panna, aga kuna olen seni teinud suht suvaliselt ja tunde järgi, ja ei ole saanud nii head kui vanaemal, siis on mõistlik hea leid siiski üles märkida. Nüüd proovisin  seda kotletiretsepti 100 rooga Hakkliharaamatust ning võib küll öelda, et on pihta! Kasutasin seguhakkliha (50/50). 400 grammisest hakklihapakist tuli meie perele täpselt paras kogus (samas tuleb arvestada, et juba u 3 aastat pärast võib sellest väheks jääda).
Retsepti netist otsides leidsin tohutult nippe ja nõuandeid kotlettide küpsetamiseks. Ühel meelel ei olda selles, kas panna muna või mitte. Paljud soovitavad lisada riivitud kartulid. Või riisi. Nii et mänguruumi on sellise toiduga päris palju.

33. nädal:õunakrõbedik vanillkastmega

Õunaeri jätkub. Pisut ootamatute, aga toredate külaliste puhul valmis kiire õunakrõbedik, isegi vanillkastme tegin juurde. Huvitav on see, et õunu ja katet tundus algul hirmus palju olevat, aga küpsedes vajus kõik ühtlaselt kokku ja jäi üsna madal. Nii et koguseid vähendada kindlasti ei tuleks, pigem suurendada. Kastet jäi üle, aga sellest pole muidugi midagi.
Kaste jäi veidi vedelavõitu, ideaalis võiks veidi paksem olla, aga jällegist on see üsna pisiasi. Üks väike muudatus minu poolt ka: asendasin pool jahukogusest kaerajahuga, sest see annab nii mõnusa pähklise maitse.

Igatahes sai seel liiga kiiresti otsa! Oleks võinud umbes poole rohkem olla 4 täiskasvanu ja 2 lapse jaoks P)

33. nädal: õunapirukas kaerahelbekattega

Retsept on raamatust "Õunaaia maitsed", lk 34.
Igati aus ja hea kook. Retseptis antakse soovitus süüa vanillkastme või vahukoorega, aga meil saab kook vist niisamagi kohe otsa. Kui hommikul mahti on, võiks ju vahukooretupsu peale proovida.

Kui retseptis on vaja fariinsuhkrut, siis min tegin selle puudumisel toor-roosuhkuruga ja on ka hea. Fariiniga oleks tumedam ja karamellisem, ilmselt.

Mulle endale väga meeldib kaerahelves igal pool, seega minult tugevad plusspunktid ja läheb kordamisele!

32. nädal: õunakeeks

Esimesed õunad on valmis ja tuevad mürinaga maha. Esmakordselt on ka meie endi istutatud puude otsas palju õunu. On klaarid, ja midagi, mis kaasa teada on suislepad, aga mulle tundub, et ei pruugi olla, sest noh, ega nad eriti head ei ole. Aga koogiks kõlbavad küll.

Seekord otsisin retsepti nami-namist ja silma jäi õunakeeks valge šokolaadi ja pähklitega. Vist olen seda varem ka korra teinud. Tegin  ühe suure ja kõrge asemel kaks väiksemat ja madalamat. Igati hää kraam! Kuna riivitud õun on sees, siis on tegu üsna niiske asjaga, mis võib jätta mulje, et keeks pole küps.

Magus on ta ka, ehkki ma panin suhkrut vaid 175 gr, sest teadsin, et mu õunad polnud õige hapumad. Aga võiks isegi veel vähem suhkrut panna.

Igatahes hea oli ja otsa sai! Eriti mõnnad on need pähklitükid! Aga just nende tükeldamine röövis siisn maa-oludes omajagu aega, seepärast ei saa retsept "lihtsa ja kiire" silti mano!

32. nädal: suvikõrvitsapirukas

Vahelduseks ka veidi soolast: nami-nami suvikõrvitsapirukas. Me ei teinud rõngastena, vaid tõmbasin liistakud. Nagu selle piruka kommentaaridest näha, on see saanud vaid ülivõrdes kiidusõnu ja minagi pean samas vaimus jätkama. Hea, lihtne, küllalt soodne. Aga suvekõrvits ei tohiks muidugi mitte mingi tohutu nui olla, vaid kena nooruke isend.

32. nädal: mahlane mustikakook

Sel aastal Lõuna-Eestis mustikaid pole. No lihtsalt pole. Mõni üksik on ehk ära eksinud. Hirmus kahju, sest mustikad on nii väga head. Eriti meeldivad nad mulle koogis. Aga kuna kaasa Võru turult ühe korraliku karbitäie hingehinna eest sai, siis vähemalt ühe mustikakoogi sain ma ära teha: see on Ragne blogist pärit mahlane-purukook-mustikatega.

See on tõesti väga hea. Ma sain kahjuks ainult imepisikese tükikese.... Sest kõik ülejäänu pisteti kohemaid pintslisse. Muidugi oligi seda vähevõitu selleks, et meie suur pere saaks seda jagada kahe teise suure perega. See on rohkem sihuke kahe-pere-kook.

Ainus asi, mis veidi küsimusi tekitas, oli see, et kook jäi kuidagi liiga pehme. Näpu vahelt seda küll süüa ei saanud. Või tegin am ehk täidist liiga palju? Suts ehk sai rohkem kui ette nähtud küll. Aga järgmine kord suurendaks ma pigem puru hulka, täidis oli imehea. Ahjaa, kuna mul hapukoort miskipärast polnud, tegin seda hoopis mascasponega, millele lisasin väikse törtsu keefirit, et vedelam oleks. Kokku sai parajalt hapukoorepaksune segu.

31. nädal: suvine smuuti nr 2 ja kohupiimamuffinid nr 2

See postitus on kirja pandud küll 32. nädalal, aga retsept ise pärineb 31. nädalast. See pole küll raamatust saadud, vaid suht-koht Pojakese välja mõeldud, aga selliselt see eelmine nädal läks: ei jõudnudki midagi teha. Kusjuures, nüüd meenub, et ikka jõudsin_ ühed täiesti arvestatavad kohupiimamuffinid kookose ja vaarikatega, aga miskipärast mu ahi streigib ja nende küpsetamisega oli igavene jama. Igatahes retsept oli Tere oma... ma ei leia seda praegu.

Smuuti sai selline:
põhjaks 1 banaan
lisaks 1/3 pakki meejäätist
u 1/3 l õunamahla
u 200 gr virsikujogurtit
lonks jõhvikamahlakontsentraati