Ma sain juba sügisel ühe umbes 20-kilose kõrvitsa ja muudkui lükkasin selle menetlemist edasi. Sest teda on korraga lihtsalt nii palju. Kui ta aga esimese pleki külge võttis, siis polnud muud teha kui see Kolgata tee ette võtta. Nüüd on saanud purkide viisi marineeritud kõrvitsaid ja karpide viisi püreestatud kõrvitsat ja suppi ja muffineid ja küpsiseid. Tahtsin siiski ka midagi uut proovida ja sõelale jäi Torta di Zucca, kuna seal tundus olevat kõige vähem asendamist vajavat kraami (ikka selle toidutalumatuse pärast).
Asenduse tegin juba esimese sammu juures, kasutades või asemel kookosrasva. Seda oli mul mingi jääk, ära ei kaalunud, aga kindlasti mitte 150 g, pigem u 100 g. Sidrunisukaadi mul polnud, aga oli mingit apelsinisukaadi - sobis. Jahu võtsin 60 g ja kasutasin pooleks riisijahu ja tavalist nisujahu (sest Gl-vaba oli ootamatult otsa saanud ja väike kogus õnneks midagi ei tee). Suhkrut panin ka vähem, 140 g, aga piisaks vast isegi 125 g-st.
Minul kerkis ilusti ja kokku ei vajunud ning maitse tuli väga väga hea. Mahlane, mõnus. Ses mõttes hea kook, et selles on vähe (pahelist) jahu ja palju kõrvitsat. Rosinad olid väga nämmad, neid leotasin ma, tõsi küll, siiski õunamahlas, mitte grappas... Ma täiega tahaks veel. Kõrvitsat veel jagub... Aga kookosrasv sai otsa.
