Geniaalselt imelihtne ja imemaitsev retsept netiavarustest. Boonuseks seegi, et GL-L-K-M-vaba!
Nii palju tuunisin, et marinaadi jaoks polnud mul šalottsibulat ega tšillit, seega panin natuke magusat tšillikastet ja sai meie maitsele täpselt paras. Kuna seesamiõli ka ei ole, siis panin lihtsalt seesamiseemneid.
Tundus, et ühest brokolist on vähe, seega lisasin aiaviljana porgandit, mille kangid eelnevalt korra läbi kupatasin. Ja siis sai hää, parim! Porgand, brokkoli ja lõhe on match made in heaven. Pere peale keetsin ka ühe 125 g paki riisi juurde, ja õigesti tegin. Saia ka kõrvale ja no nii hää.
Lõhe oli u 700 g ja paras.
Eesti keeli siis nii:
lõhe marinaadi. Selleks võta 60 ml sojakastet, u 2 spl mett ja u 1-2 spl tšillikastet, 1 tl riivitud inveri, 2 küüslauguküünt, natuke seesamiseemneid. Sinna pane lõhetükid u 30 minutiks.
Brokoliõisikud ja eelnevalt veidi keedetud porganditükid sega veidikese üli ja soolaga, pane ahjuplaadile küpsema. 15 min pärast lisa lõhetükid, küpseta veel 15 min. Valmis!
Mannavahu retsepti leiab muidugi igalt poolt, ja mulle mannavaht väga maitseb, aga lihtsalt piimaga sööduna on ta kuidagi natuke plänn. Potentsiaali on enamaks! Ja nipp on vahukoores! Serveeri mannavahtu vahukoor ja marjadega, mitte piimaga, nad saadki hoopis teistmoodi, erilise magustoidu.
Konkreetne retsept pärineb toredast kokaraamatust "Kostipääävä paremba' pala'", mis on üks mõnus lugemine ja tegemine ka :)
Retsept on selline:
umbes 0,25 l jõhvikaid
0,5 l vett
1
dl mannat
1‒1,5
dl suhkrut
0,25
l vahukoort
0,5
tl vanillisuhkrut
lisandiks
meelepärases koguses värskeid metsamarju: mustikaid, maasikaid, vaarikaid jms
Pane
jõhvikad vähese veega keema, pressi mahl välja. Lisa mahlale vett ja maitse
järgi suhkrut. Arvesta, et magustoidule lisatakse hiljem vahukoor, mille
magusust saab soovi järgi muuta. Aja mahl keema ning lisa pidevalt segades
manna. Segu ei tohi olla ei paks ega vedel. Segu saab vedelam, kui lisad veidi
vett või mahla. Jahtunud segu vahusta meelepärase tugevusega/heledusega vahuks.
Vahusta
koor suhkru ja vanillisuhkruga.
Täida
magustoidukausid 3/4 ulatuses mannavahuga, puista mannavahule peoga värskeid
marju ning tõsta marjadele ohtralt vahukoort. Lisa kaunistuseks veel värskeid
marju, sest marju pole selles magutoidus kunagi liiga palju.
Ai, ai, oktoober jäigi vahele!
Oktoobri teine pool tõi aga meie, eriti minu ellu ühe suunamuutuse: ühel lastest oli põhjust teha toidutalumatuse test ja see, mis sealt välja koorus, lõi korraks jalad alt: tugev gluteeni- (st nisu ja oder, vähem rukis), laktoosi-, kaseiini- ja munatalumatus. Kaseiinitalumatus tähendab seda, et abi pole ka laktoosivabadest toodetest, mida üldiselt on siiski saada. Väljas on igasugu piimaga seonduv. Varakevadel-hilistalvel teeme kordustesti, eks siis ole näha, mis saab. Seni püüame neist asjadest hoiduda. Täiuslikult ja 100% ei õnnestu, aga kuna see pole tal õnneks eluküsimus (isegi kõhuvalusid pole näidustustena ette näidata, ainult nahaprobleemid), siis pole väike patt vast midagi hullu. Ja mida päev edasi, seda osavamaks ja teadlikumaks ma muutun. Täna tulin Prismast, kus on kõige parem paha-vaba kauba valik, tagasi 5 kotiga tavapärase 3 asemel. Paljusid asju pean ju ostma topelt.
Sellise jutuga juhatan sisse uue rubriigi: GL-L-K-M-vaba ja tänase õhtusöögi, mis osutus äärmiselt maitsvaks: koorene tatra-seenepada. Mina tegin kuivatatud puravikega (kodumetsast hellalt korjatud ja niisama hellalt kuivatatud), toortatratanguga ning kuna meil pole põhjust olla vegan (ja kõik lapsed teevad sporti), siis praadisin juurde kanahakkliha ja lisasin selle lõpus pajale. Minu arust sobib õrnade tangudega, nagu nisu ja toortatar, justnimelt kanahakkliha. Karrit ei julgenud panna, aga hakklihale lisasin seda veidi küll. Panin roale siiski ka taimetoidu sildi, sest originaalis on see täisvegan.
Lihtsalt nii hea sai. Praegu, kui seda trükin, käib mu väike "gluteenik" seda veel potist juurde nosimas. Kõrvale sobis hästi kergmarineeritud kurk (ikka oma toode) ja paprikalõigud.
Ilusast kollasest suvekõrvitsast tuli imeilus kollane moos. Tegin suht retsepti järgi, aga panin kogemata liiga palju moosisuhkrut! Tulemuseks oli väga hästi kallerdunud moos :) Järgmiseks proovin ka originaalilähedasema balansiga varianti, sest suvekõrvitsaid muudkui tuleb.
