52. nädal: õunasalat granaatõunakastmega

Leidsin netist ühe paljulubava retsepti: õunasalat granaatõunakastmega. Granaatõunasiirupit mul loomulikult pole, ega seda pole vist terves linnas. ehk isegi terves riigis, seega tegin ise. Pressisin õunast mahla ja keetsin korraliku suhkruhulgaga siirupiks.

Salat on ülilihtne. Mina tegi nii:
u 1/3-1/2 pakki beebispinatit
sama palju muud salatisegu (minul oli baby lollo rosso)
6 õuna kuubikuteks
1 pakk (u 200 gr, pakun) sinihallitusjuustu (mahedamat sorti, nt Danish Blue) pudistada
u 2 dl kreeka pähkleid, röstitud ja purustatud. Minul oli neid pisut vähem.

Katse:
1/4 cup granaatõunasiirupit
2 spl punase veidi äädikat
1 kuhjaga spl Dioni sinepit
1 kuhjaga spl mett
soola pipart
Segada vispliga kokku ning lisada 1/2 cup oliiviõli ning vispeldada ühtlaseks emulsiooniks.
Kaste peale ja voila!

Jube hea, sobis suurepäraselt sealiharulliga. Lihtsuse ja kerguse ja ka maitse poolest 10 punkti, kindel kordaminek ja kindel kordamine, kordamine, kordamine. Edu garanteeritud nii naiste kui ka meeste seas.

52. nädal: sealiharull

Pidusöögile kutsustud sugulastele pakkusin seekord imehead sealiharulli, mis originaalis kannab nime seakülje rulaad fenkoli -ja ürditäidisega. Tegin üsna täpselt retsepti järgi, ainult pipart panin täidisesse vähem: seda tundus hirmus palju olevat. Ahjaa, tüümiani poes ei olnud, seega läks sisse vaid petersell.

Küpsetasin oma mõnusas suures puuahjus 3 tundi, pärast veel kuumas elektriahjus ilma kaaneta pealt krõbedaks, nii 15 min. Kõrval olid seltsiks porganditükid, nii palju kui potti mahtus.

Lihaks oli mul (vist - kes seda enam mäletab) sea välisfilee, millel oli peal väike pekiriba. Lõikasin raamatuna pooleks ja sai hea suur tükk. Pekipool läks kõige peale. 6 inimest sõid 1,2-kilose tüki jäljetumaks ära. Absoluutses ideaalis võiks lihas veidi rohkem pekki olla, sest 100%-lisest õnnestumisest jäi mu arust veidi, hästi veidi mahlakust puudu.

Kõrvale sobis väga hästi õunasalat, mille kirjutan üles järgmisesse postitusse.

52. nädal: pohla-martsipanimuffinid

Ühed Kõige Paremad Muffinid üldse.

Retsept  on pärit Aeda blogist, kus viidatakse omakorda Silja Luide kokaraamatule (mida mul pole). Kõik õiged sõnad nende muffinite kohta on retseptis öeldud. Mina kasutasin pooleks punaseid sõstraid ja pohli, sest martsipan sobib imeliselt mõlema punase marjaga. Eriti jõuluajal.
2 tk on järel ja ma ei tea, kas ma ikka suudan neile vastu panna veel vastu ööd... Ma kindlasti peaksin, aga oi, need on head!

51. nädal: šokolaaditort

Kaasa sünnipäevahommikuks valmis rikkalik kombo vahukoorest ja šokolaadist: šokolaaditort raamatust "Suur küpsetamisraamat" (lk 114). Küpsetama siin küll midagi ei pea, asi on lihtsamast lihtsam.
Põhi:
125 gr küpsiseid (minul Selga vahtrasiirupimaitselised)
1,5 sl heledat siirupit
25 sulatatud võid

Täidis:
200 gr tumedat šokolaadi
300 ml vahukoort
40 gr tuhksuhkrut
2-3 sl Amaretto likööri

Mina panin sellist Amarettot, mis oli paar päeva seisnud koos mustade ploomidega, ja alkohol oli sealt ammu lahkunud. Koguseliselt vast 1,5 sl, ja see segu sai jumalik!

Koogi kaunistasin šokolaadilaastude, vahukoore ja vaarikamoosiga. Just vaarikamoos oli väga oluline, toomaks väiksest mahlast ja hapukat vaheldust sellesse patusesse ja rikkalikku vahuvärki.

PS Kook on eriti hea ÜLEjärgmisel päeval, seega võib vabalt 2 päeva ette teha, kui on koht, kus külmas hoida.

51. nädal: seenepirukas

Ema tegi sügisel tohutus koguses kuuseriisikahoidist, aga mina kui mitte väga suur seenetegija ei osanud tükk aega mõelda, kus ja kuidas seda hoidist kasutada. Kuniks küll oli tulemas kaasa sõber Väino ja tundus paras teha midagi seenelist, sest setod on ju vanad seenesööjad.

Proovimist väärt retsepti leidsin netist, kus see kannab nime maailma parim seenepirukas. 

Retseptis ette antud seente asemel oli mul siis pooleliitrine purk seda kuuseriisikahoidist omas mahlas (nõrutasin veidi), muu läks üsna täpselt retsepti järgi. Ja tulemus oli täiesti fantastiline, tõega parim seenepirukas üldse. Ja mõnusalt lihtne ka. "Jess!" ema seenehoidisele!

Kuna see netikülg on veits kahtlane, siis kopeerin retsepti siia ka: 

4-le
500g pärmi-lehttainast
1l kukeseeni või 0,6l soolaseeni
200 g suitsu(kana)liha
1 sibul või porrulauk
100 g Merevaigu sulatatud juustu kukeseentega
100 ml 10% rõõska koort
natuke õli ja võid
vajadusel soola-pipart

Täidise jaoks haki seened, suitsukana/liha ja sibul väikesteks tükkideks. Prae pannil killukese või ja õli segus sibul ja lisa siis seened (soolaseeni tuleks vajaduse korral eelnevalt kindlasti leotada, et nad liiga soolased poleks). Nüüd lisa kana ja mõne aja pärast ka Merevaigu juust ning rõõsk koor. Täidis peab jääma paksu seenekastme konsistentsiga, nii et vajadusel lisa veel kas sulajuustu või rõõska koort. Hauta veidi ning tõsta tulelt ja lase jahtuda. Rulli lehttaigen veidi õhemaks ristküliku suuruseks tükiks ja tõsta küpsetuspaberile. Jaota täidis ühele taignapoolele ja tõsta peale teine taignapool. Vajuta lahtised ääred kahvliga kinni ja tee piruka peale kahvliga mõned augud. Soovi korral võid pealt määrida lahtiklopitud muna ja vee seguga. Küpseta 180-200 kraadises ahjus u. 15-20 mnutit, ehk kuni pirukas on pealt ilusa kuldpruuni jumega. Lase veidi jahtuda ja lõika siis tükkideks.

51. nädal: marineeritud kõrvitsad

Kõrvitsahoidis "Nupuka perenaise kokaraamatust". Põhimõtteliselt enam-vähem sama retsept on olemas ka Toidutares (ei pea keetma ühes kihis). Minu kohendused: suhkrut panin veidi vähem. Aga kui keetmise lõpus ühe kõrvitsa maitsmiseks võtsin, siis tundus nii marinaad kui ka kõrvitsatükk hiiglama hapud!
Kuidas potitäit ja vaeva päästa? Lisasin õige pisut suhkrut (tõesti vähe), ning igasse purki u 1/6 jagu kuuma keedetud vett. Ega mu lootused väga suured ei olnud. Aga täna, päev peale tegemist partiid maitstes selgus, et tegemist on täiesti jumaliku kraamiga! Kõige paremad kõrvitsad üldse! Ei olnud hapud ega ka magusad, samas maitset oli piisavalt, Mulle väga meeldis, et seekord õnnestus mul kõrvitsad parajasti krõmpsuks jätta - paljud viimased korrad olen üle keetnud.

50. nädal: kaneelikattega muffinid

See nädal on jälle läinud nii, et otseselt retsepti järgi olen väga vähe süüa teinud.
Tegin siiski ühed muffinid, mis originaalis kannavad nime applesauce muffins.
Minu kohendused olid sellised, et õunakastme asemel oli 1/3 jagu õunapüreed ja 2/3 jagu kõrvitsa-astelpajumoosi. Maitse oli väga õrn, ehkki väike astelpaju mulle maitses meeldis. Ega midagi erilist ei olnud, aga hea oli see, et need muffinid olid moosi-püree lisamise tõttu hästi mõnusalt niisked, mis mulle muffinite puhul meeldib. Retsepti korrates lisaksin taignasse midagi, mis annab veel maitset, võiks proovida riivitud õuntega? Astelpajumarjadega? Šokolaaditükkidega. No vaatab.

49. nädal: piparkoogitainas

Robini ema retsept.

2 dl e 250 gr DanSukkeri heledat või tumedat suhkrusiirupit
2 dl e 170 gr suhkrut
1 pakk või pool pakki piparkoogimaitseainet
125 gr võid
2 muna
600 gr nisujahu (mina panin 2/3 ulatuses peent täistera-nisujahu)
2 tl soodat

Kuumuta siirup koos maitseainega keemiseni. Tõsta pott tulelt ja sega juurde tükeldatud või. Sega kuni või on sulanud, lase veidi jahtuda. Klopi juurde munad.
Sega sooda jahuga ning lisa siirupisegule.

Sõtku läbi, mässi kilesse ja hoia vähemalt järgmise päevani külmas.

49. nädal: veel parem sai

Kui eelmine sai lastelt ülikõrged hinded, siis seekordne tuli minu arust veelgi parem! Imeliselt ühtlane ja pehme. Retsept on sihuke, ingliskeelne, aga ma tõlgin selle siia ära ja märgin selle, mis just mina tegin.

Suurele (1,5-2 lb vormile)

1 cup leiget vett

1/3 cup leiget piima

3 spl võid või margariini (panin puhast võid)

3 3/4 cup jahu: mina panin pool valget ning pool Veski-Mati seemnetega saiajahu

2 spl suhkrut (panin 1,5, kuna Veski-Matis on suhkur juba sees)

1,5 tl soola (panin poole vähem, kuna Veski-Matis on ka sool sees)

1,5 tl kuivpärmi

49. nädal: valge sai

Meie pere laste uus vaieldamatu lemmiksai tuleb selle retseptiga. Tegingi prooviks täiesti valge saia, ilma seemneteta. Ehkki päris 100% valget jahu ma siiski ei suutnud panna: asendasin pool valgest jahust täistera-nisujahuga ning pärmi panin ka veidi vähem sest seda tundus retseptis ikka ulme palju olevat.
Seda retsepti võib nüüd tervislikkuse suunas tuunima hakata, lisades seemneid ja asendades osa jahust tervislikumaga.
Selle saia suur pluss on see, et see on tõesti üleni pehme, ka veel kolmandal päeval. Imeline. Suhteliselt suur suhkru- ja soolakogus teeb kogu kupatuse muidugi päris maitsekaks.