40. nädal: lihapallid seenekastmes ameerika moodi

Retsept pärineb Taste of Home's retseptikaardikogu 2004. a maikuu väljaandest, kus see kannab nime beef stroganoff meatballs. Miks ja kuidas on Strogonov sellega seotud, ei tea, ent retsept on talletamist väärt.

1 muna
1/4 tassi piima
1/4 tassi peeneks hakitud sibulat
2 tl Worchesteri kastet (mina asendasin selle veisefondiga)
1,5 tassi riivsaia (mina panin ühe tassi jagu)
u 600 gr veisehakkliha (minul oli pooleks seaga)
1 tl soola
1/4 tl pipart

Kõik need segada ja vormida parajad lihapallid. Panna ahju 15-20 minutiks küpsema.

Kastmeks pruunistada võis 1/4 tassi sibulat ja u 1 tass hakitud-viilutatud seeni (mina võtsin sügavkülmast kukekaid), hautada, kuni on pehmed. Segada sisse 3 spl jahu, seejärel tasapisi 1,5 tassi veisepuljongit. Lasta veidi tasasel tulel keeda, lisada 1 tass hapukoort ja lõpuks lihapallid. Lase veel 4-5 min haududa, segades. Minul jäi kastet kuidagi väheseks, seega lisasin pool pakki vahukoort - minu arust on see must be lisand. Ja muidugi maitselisandid: küüslauk/küüslaugusool, petersell, tüümian, mis iganes tundub sobivat.

Originaal ütleb, et serveeri nuudlitega (siin mõeldaks mingeid pikemaid ja paksemaid kui need, mida meie nuudlite all teame), mina serveerisin lihtsalt nuudlitega. Paar lehte lehtsalatit ja tubli peotäis tomatit ja/või paprikat lisavad vajalikku silmailu ja teevad roast suisa kunstiteose. Mina igatahes sõin üle!

39. nädal: õuna-rosinakook

Ma ei teagi, mitmes õunakook see juba sel aastal on, aga arvestades täiesti pöörast septembrit, on see igatahes juba üsna mitmes ja väga tublilt mitmes! Ja jällegi lihtsalt suurepärane!

Retsept pärineb "100 rooga" sarja "Õunaraamatust", ning on lahkelt olemas ka siin.

Ma tegin muidugi veidi teisiti. Esiteks oli mul käepärast valmis muretaigen (minu puhul ebatavaline). Teiseks, kuna suur osa sööjatest on lapsed, ei leotanud ma rosinaid mitte brändis, vaid õunamahlas. Ja rosinate doseerimisel jäin 175 gr juures pidama: sedagi tundus juba hirmus palju. Ja tõsi see on, koogis oli rosinaid ikka meeletult. 150 gr oleks täitsa paras kogus! Muu oli, nagu retseptis ette nähtud. Sõime vahukoorega ja niisama ja kohviga ja piimaga ja igatmoodi oli väga hea (ja muidugi väga toitev, tänu rosinatele). Õunteks oli võimalik kasutada oma aia Antoonovkaid, ja need on ikka üle prahi koogiõunad.

39. nädal: makra-kapsasalat

Kiireks lõuna-ampsuks avastasin fantasilise salati: makra-kapsasalati.
Kõik komponendid, nii vähe või palju kui neid on, on mulle vägagi mokkamööda. Aga kuna kaasa makrat toiduks ei pea, siis pole ma seda väga palju kodus kasutanud, seega on ka lastele see maiste pigem võõras. Pisim sõi küll hea meelega. Seega on see pigem minu ja tema väike eralõbu.

38. nädal: külmkapi-jambolaya

September on päris hale olnud! Mu väljakutse on suht täiega põrunud. Oma lohutus on see, et teisel nädalal olime ära reisil ja seal ma tõesti retsepti järgi süüa ei teinud, aga parem polnud ka eelmine, 38. nädal. Tegin siiski ühe roa, mis oli inspreeritud ühest konkreetsest retseptist: jambolayast raamatust "Kiired argiroad".

Minu külmkapi-jambolaya (nimetus tuleneb sellest, et tegu oli sisuliselt "külmkapi ülevaatega", nagu meie seda oma peres nimetame), mis sai väga tänuliku vastuvõtu osaliseks, oli umbes-täpselt selline:

300 gr veiseliha ja 1 sibul pruunistada,
lisada purk küpsetatud ube tomatikastmes,
paras ports keedetud riisi
poolik purk magusat konservmaisi
natuke küüslauku
tšillipipart
Minul läks sisse ka törts punast veini

ja oligi valmis.

Hapukoorega nämm!!! Originaalis tahab jambolaya ka ohtralt paprikat, aga seda mul polnud, ja ma pole ise ka väga suur hautatud paprika fänn. Sobiks ka tomat, aga kuna tütrel on ilmselt ikkagi tomatiallergia, siis püüan teha vähese tomatisisaldusega toitu.

See on nii hea ja kiire ja oivaline mugavustoit, et see võiks olla menüüs korra kuus kindlasti!

36. nädal: tüümianipirnid

Sel aastal üllatas meid saagiga kogu meie noor puuviljaaed, aga suurim üllataja oli neist kasvult kõige väiksem: vaevu minukõrgune pirnipuu, mis oli pirne nii tihedasti täis, et lehedki kippusid varju jääma. Kokku üle 7 g väikeseid kõvu pirne, mis sobivad suurepäraselt hoidistamiseks. Aitäh, väike pirnipuu!

Tegin tavalist kompotti koos õuntega, ning lisaks Sirje tüümianipirne, mille retsept on kirjas raaatus "Taluperenaiste hoidised" (2010), lk 66. Väga super kooslus. Jäätise või vahukoorega pole veel jõudnud proovida, ent niisamagi soojalt on väga maitsvad. Tüümian ja sidrun on väga õiged kaaslased minu pisikestele rohelistele kõvadele pirnipoistele ja -plikadele.

1 kg-st pirnidest ja 1 l veest sain 3 umbes 0,6-0,7-liitrist purgitäit.