13. nädal: Brita kook ja kirju koer, SÜNNIPÄEV!

Vanem pojake sai täna 7-aastaseks.Sel puhul panen kirja paar meie pere sünnipäevade must-be-d, mis pole küll uued retseptid, aga mis jällegi võiks olla mul siin ilusti kirjas, nii igaks juhuks.

Kõigepealt Brita kook. Sellest on omajagu versioone, mina teen alati vaarikatega. Olen proovinud ka maasikatega, aga vaarikatega on palju parem. Lisaks meeldib mulle (ja ka teistele), kui kook on üle öö seista saanud. Seda muidugi eriti ei juhtu, et midagi järgi jääb, nii et kui ma just meelega eelmisel õhtul valmis ei tee, siis me sööme ikkagi mitte nii väga seisnult. Tänase koogi põhjad tegin eie õhtul valmis, kokku monteerisin täna hommikul. Natuke tuleb kokku vajutada, siis jääb paremini kokku ja sulandub ka natuke. Igatahes üks meie pirtsupoolen (aga väga armas) sugulastüdruk ütles, et palju parem kui Werneri oma. Mulle meeldib ka enda oma rohkem , aga ma mõtlesin, et see on koduse maitse värk.

Lisaks tegin topeltportsu. Rahvast oli kokku 18 ja KÕIK SÖÖDI ÄRA. Üks 5-aastane sõi nt 3 tükki, mu oma 1-aastane 2 tükki, sünnipäevalaps ka umbes 3 tükki... Jne. Kusjuures muud oli ka süüa!

Üks retsept on olemas Nami-namis. 100 rooga koogiraamat nr 3-s, millest mina lähtusin, oli ainus erinevus see, et 1 dl piima asemel tuleb võtta 0,25 dl, aga seekord sai põhi kõvavõitu, nii et see 1 dl võiks isegi parem olla. Või siis kusagil vahepeal. Suhkrut panen alati natuke vähem, kuna kook on ise nii magus niikuinii.

Ja nüüd siis kirju koer. Selle retsepte on veel rohkem ja osasid neist olen ka proovinud. Siiski on meie pere absoluutne lemmik üks vana retsept, mida ma netist ei leiagi. Kondenspiimaga variandid pole meile nii meeldinud.


Retsept:

2 pakki küpsiseid
200 g võid
1-2 muna
4 spl kakaod
1/2 klaasi suhkrut
100 g tükeldatud marmelaadi

Purusta küpsised kaussi tükkideks ja lisa marmelaadi kuubikud. Sulata või ja lisa sellele suhkur ja kakao. Lase segul jahtuda. Lisa lahtiklopitud munad ja sega hoolikalt. Kalla saadud mass küpsistele ja marmelaadile. Sega veelkord ning kalla küpsetuspaberile ja keera "toruks". Tõsta paariks kolmeks tunniks külmkappi.

Mul oli seekord spetsiaalne hapu marmelaad ja sellega oli eriti hea! Tasakaalsutas väga hästi seda muidu üsna hingematvat magusust.

13. nädal: spagetti carbonara

Ikaldus. Uued tööd ja tegemised tulevad peale. Ükspäev tegin klimbisuppi, ilusti retsepti järgi, aga klimbid ei tulnud kuigi head. Mõni päev proovin teist klimbiretsepti, siis tuleb selest ka postitus (vist).

Aga täna tuli spontaanselt klassikaline spagetti carbonara Anni Arro retsepti järgi Tartu Mill'i reklaamvihikus.

400 gr spagette keema

100 g peekonit hakkida, kuumutada u 30 gr-s võis
lisada 4 hakitud küüslauguküünt, praadida tasasel tulel, et küüslauk ei kõrbeks

2 munakollast ja 2 muna kloppida lahti, riivida sisse u 90 gr parmesani

Kui spagetid on al dente, kurnata (jätta alles veidi vedelikku) ja lisada pannile singi juurde. Lisada muna-juustusegu, keeduvedelikku,  natuke soola-pipart, segada läbi, pael peterselli ja veel veidi parmesani.

Kõik. Mõned allikad väidavad, et koort võib ka panna. Mõnes piirkonnas pannaks, mõnes mitte.

Meie perele väga maitses.

12. nädal: muffinid valge šokolaadi ja punaste sõstardega

See nädal on retseptikatsetuste osas väga vaene olnud, kuna koolivaheaja ja komandeeringute tõttu on pere pidevalt väga väike.

Siiski, kuna on laupäevaõhtu, ja seda tuleks miski hea magusaga tähistada, siis tegime muffineid. Tütreke tahtis muffineid valge šokolaadi ja punaste sõstardega ning netist leidsin ühe peaaegu täpselt vastava retsepti. Tõsi, originaalis on kasutatud maasikaid, aga on öeldud, et võib ka muude marjadega teha.

Tegimegi lapsega koos, hea lihtne oli. Kõige raske osa on šokolaadi hakkimine, aga ülejäänuga saab laps ise hakkama. Miskipärast tui tainast tublisti rohkem kui 12 muffini jagu - u 14 jagu hoopis.

Omal algatusel, st jällegi tütre algatusel tegime peale roosa glasuuri tuhksuhkrust ja punasest sõstardest pressitud mahlast. Roosa sai imeilus roosaroosa ja sobis täiuslikult. Nii maitse kui ka väljanägemise poolest. Need on nüüd ühed mu lemmikmuffinid kindlasti!

Vaatan, et seda retsepti on proovitud õige mitmes blogis ja ühes neist on kaunistamiseks kasutatud vahukoort. Vahukoorega on ka kindasti hea, ja võiks teinekord proovida, aga mul on isegi tunne, et sellise kauni roosa glasuuriga on parem. Ja ma pole kindel ka maasikate osas. Maasikad on selgelt parimad värskelt, või siis moosina. Küpsetistes lähevad nad hapuks ja suht mõtetuks.

12. nädal: väikesed kohevad pannkoogid

Olen nüüd juba mitu korda teinud selle Ragne retsepti järgi väikeseid kohevaid pannkooke.
Väga nämmad ja kohevad tulevad. Laset sõnul küll vanaema pannkookide vastu ei saa, aga noh, kes suudakski võistelda vanaema pannkookidega? See on ju ülim, mis lapsele olla saab.

Meie pere jaoks tuleb teha kahekordne kogus, sel juhul võib juhtuda, et üks pannitäis (4-6 tk) jääb järgi ka. Toorjuustu asemel olen kasutanud ka ricottakreemi.

Siia kirja sai see mitte kui uus retsept, vaid pigem seetõttu, et ma retsepti alati kiiresti üles leiaksin.

11. nädal: kõrvitsa-kaneelilõõts

Netti lapates jäi silma üks rikkalik pärmitaignaküpsetis: rebitav kõrvitsa-kaneelilõõts.
Tavaiste kaneelisaiade lähisugulane, aga mulle meeldib, kui sees on midagi natukenegi tervislikku ka (kõrvits) ja üldse saab midagi natue teistmoodi teha (struktuur). Kuivpärm, mida kasutasin, oli vist veidi vana, seega kerkimine jättis psiut soovida, lisaks on ka ahi tuksis ning ei saanud kasutada oma lemmikut pöördõhku, aga maitse oli hea, eriti hästi värskel ja soojal saial. Sobib, nagu pärmitaignaküpsetised ika, kohe söömiseks ja seega pigem seltskonnale kui perele.

11. nädal: apelsinikeeks

Üle tüki aja üks lihtne keeks - apelsinikeeks.
Glasuuri ei jõudnud peae teha, raputasin vaid tuhksuhkrut peale, aga oli niisamagi väga hea, eriti keeksisõpradele nagu mina.
Polegi midagi lisada. Ainult niipalju, et keeksi tegemist ei tasu viimasele minutile jätta, sest ahjus tahab ta üsna pikalt olla ja siis veel jahtuda ka. Tööd iseenesest on temaga päris vähe.

11. nädal: itaalia hakkliha-köögiviljasupp

Sarja 100 rooga raamatust "Supid. Pajaroad. Vormiroad".
Retsept on olemas ka netis

Põhimõtteliselt võib siin lõputut varieerida. Põhiasjad on hakkliha, sibul, porgand, miski tomatihoidis, oakonserv, makaronid ja ürdid. Mina panin selleri asemel pastinaaki, purustatud tomatite asemel tomatipastat, pruunide ubade asemel valgeid jne. Väga hea ja toekas supp, maitseb hästi ka lastele. Kui teha paksem supp, võib peale riivida ka parmesani.

11. nädal: toekas pelmeenisupp

See on nii lihtne, kerge, peaaegu üdini tervislik ja hea toit, et kiirel suvisel ajal võiks seda iga nädal teha. Täiesti lollikindel, ja pakub võimalusi varieerimiseks ka.

Internett on pelmeenisupi retsepte täis, kõik üsna sarnased. Mina võtsin 100 rooga sarja "Kiire perenaise road" ja tegin selle järgi. Kirjutan üles ka:

1,2-1,5 l kanapuljongit
1 sibul
2 suurt porgandit
3 kartulit
soovi korral porrut või juursellerit (minul oli juurseller), sobiks ka kaalikas
pakk minipelmeene (350 g)
paar peotäit herneid
4 sl sulatatud juustu
maitserohelist
maitsesta soovi kohaselt

Nagu ikka, juurikad varem keema (10-15 min), siis pelmeenid ja herned, keedad veel ca 10 min.
Ja lõpuks juust ja roheline.

Meie perele jagus sellest korralikuks kõhutäieks (mõni sõi kolm suurt portsu) ja natuke jäi järgi ka.

Kümnes nädal: vastlakuklid

Kuna pere on juba nii suureks kasvanud, ja osad poe omad juba maitstud, siis otsustasin sel aastal taas ise vastlakukleid teha.
Tegin Ülle retsepti järgi, ja pool kogust. Etteruttavalt olgu öeldud, et pool kogust oli meie perele paras, kuna kaasa pole suur fänn, ja pisi alles nii pisi.Igale ühele jäi veel üks hommikuks ka. Kui teha täisports, siis see eeldab suuremat seltskonda. Sest kaua need kuklid ikka head on, eks ole.

Kuklid tulid mõnusad, aga vähem kohevad kui poe omad. Asi võib olla jahus, mida kasutan (mitte kõige kallim, ehkki täpselt sorti ei mäleta), aga mulle, mitte küll pärmitaignajumalannale, aga siiski aeg-ajalt tegijale tundub, et võikogust võiks ka veidi vähendada. Moosina läks käiku meie pere suur lemmik punasesõstramarmelaad, ja vahukoorele panin tsuti tugevdajat sisse.

Poe omadest edaspidiseks meeldejätmiseks nii palju, et proovisime kolme:
1) Hagari kuklid moosiga ja päris vahukoorega -kaugelt parimad, samas klassis kodustega, aga kuivemad
2) Selveri omad moosiga - kindel teine koht, aga esimesest päris kaugel
3) Pagaripoiste ilma moosita kuklid - viimased, mõtetud, maitsetud. Olen ka varem (korduvalt!) Pagaripoiste asjades pettunud, aga kuna lõhnad on neil seal nii ahvatlevad ja kõik kuidagi kutsuv, siis ma ikka aeg-ajalt langen lõksu...

Tegelikult oleks põnev proovida ka mõnd päris kohviku oma. Laps kiitis väga kohvik Sõsara kuklit, alati head on ka Tassikookide küpsetised.