Sealihahautis

Üks imeline lihahautis minu lapsepõlvest. Olen taolist varem ka teinud, aga varem pole suutnud saavutada sedavõrd täpselt seda maitset, mis ema tehtul lapsepõlves.

Tegelt on tegu ülilihtne:
porgandid lõigata juppideks, praadida kergelt või ja õli segus, lisada ka sibulat.
Eraldi pannil praadida liha: seekord oli mul välisfilee, aga sobib ka kaelakarbonaad (viimane jääb veelgi mahlasem). Lihalõigud vasardasin, lasin korraks jahust läbi, siis kergelt pannil pruuniks. Lisasin lihalõigud porganditele, peale läks panniloputusvesi, sool, pipar, veidi küüslaugupulbrit. Lisasin ka piima, olles hiljuti lugenud kusagilt piimapõrsa retsepti. Sobiks muidugi ka koor. Ja nii see värk siis haudus u poolteist tundi mu multikeetjas. Peale peterselli ja ongi ehtsa lapsepõlvemaitsega porgandi-lihahautis valmis, mõnus kaste sealhulgas. Kastet peab olema!
Kõrvale sai imelist kartulipurtu ja aurututud brokolit.

Liha kiitis väga ka mu keskmine, kes üldiselt sihukesest tavasöögist (mis pole pitsa ega mingi mehhiko või hiina värk) väga ei pea. Seekord pidas ja võttis juurdegi! Minu võit seekord!

Kana pestokastmes

Sai tehtud pesto-apelsinimarinaadis kanarooga. Roog sai hää! Väga hää! Jah, isegi fantastiline (kas ma olen liiga helde siin oma retseptkogus?) Panin sutsu vahukoort veel ahju pannes kastmele juurde, kuid tomateid ma ahju ei pannud. Mulle ei meeldi ahjutomatid! Sihukesed soojad ja plödid. Tomat sobib hästi ka värskest peast, samuti sobis väga hästi mais. Ka paprika on siin tegija. Kõrvale riis, väike amps saia ja õhtusöök on väga uhke! Olen täiega rahul. Pere ka. Lisaks on see KÕIGE MEGALIHTSAM kanaretsept üldse ever.
Mina panin suurde puuahju, kuna see oli just köetud, aga suvel saaks vabalt teha ka multikeetjas täita kobeda koguse. Ja rahvale muljet avaldada...

Praetud valge kala

See võib kõlada nagu naljaretsept, sest noh, kes vajab retsepti kala praadimiseks, aga näed, mina vajan. Ma valmistan kala kaugelt vähem kui võiks ja peaks. Vahetevahel käib seepärast ÕUDNE kalaisu. Täna tuli meil kaasaga see isu korraga. Ta läks poodi ja tuli tagasi ühe väga veidra kalaga: Aafrika psettood. Veidraga ses mõttes, et mina polnud sellisest varem midagi kuulnud. Kala oli veider ka selles mõttes, aga heas mõttes, et ta ei haisenud kala moodi. Natuke meenutas tuunikala: sihuke tihe ja mittehaisev.

Prepareerisin kala fileedeks ja ülejäänuks (luud, nahad ja pisilihatükid). Fileed otsustasin pista taignasse a la praetud_valge_kala, kõrvale kartulipüree, porgandisalat ja jääsalat. Imehea kala tuli! Mahlakad valged tükid lausa sulasid suus. Lastele ka, v.a noorimale meeldis. Aga ka see kõige väiksem siiski sõi. Eks ta on lihtsalt kalaga harjutamata. Oma viga!

Kodujuustukook kirssidega

Üks tore ja maitsev ja ahvatlev ja lihtne kook, mis pigem on nagu tort, blogist "Kokkama Ragnega".
See kook - kodujuustukook kirssidega - ei vaja küpsetamist, küll aga ööpäevake seismist ja tahenemist. Kirsikastet võiks rohkemgi olla, meil tuli nagu veidi puudu (ehkki ma ei välista, et keegi käis purgist kompotti söömas ja kastet saigi seetõttu vähem kui ette nähtud. Kirsikompott on meie pere suur lemmik).

Ma järgmine kord teeks muidugi hoopi 28 cm vormi sisse, seega 1,5-kordse koguse, sest nii mõnus on, kui tükike või paar jääb ka hommikuse kohvi juurde.

Eriti mahe smuuti

Ma teen smuutisid umbes ülepäeviti, aga seekordne tuli eriti mahe ja mõnus ja minu maitse järgi.
1 banaan
1 hurmaa
pool peotäit külmutatud vaarikaid
pool klaasi kuni klaas õunamahla
2 tl punasesõstraželeed

Minestrone

Tegime Keskmisega suppi. Itaaalia rahvussuppi minestronet. Nii tore oli! Mina hakkisin, tema tegi kõik muu.
Üks Pere ja köögi retseptivihiku retsept oli ees inspiratsiooniks, kuid tegime ikka nii, nagu koostisosi käepärast oli.

Oli nii:
1 sibul
u 1/4 juursellerit
2 porgandit
1-2 küüslauguküünt

Need praadida läbi, alustades sibulast.

Seejärel lisada 1 l puljongit (mina panin veiselihavarianti), 1 suur purk vanaema suvekõrvitsaletšot, pool pakki purustatud tomateid ja lasta veidi haududa. Siis lisada 2 dl väiksemaid makarone, keeta pehmepoolseks ja siis lisada veel purk valgeid ube. Mina lisasin veel päris palju vett, külmutatud basiilikukuubikuid, kuivatatud tüümiani, küüslaugupulbrit, veidi soola.

Suurepärane sai. Mis te arvate, kui palju suured lapsed sõid?
4 (loe: NELI) portsu! Kujutate ette,  4 portsu suppi õhtuks!
Ma usun, et Keskmise söögiisu mõjutas kindlasti ta enda kandev roll selle valmistamisel ja kuna ta on kõvas alakaalus ning armastab peamiselt süüa (magusat) kräppi (mida ta muidugi salaja sööma peab), siis siit meelespea: koos kokkama! Ta ise on just nüüd hakanud näitama üles suurt huvi kokkamise vastu.

Seene-sibulapirukas

Tütar tellis vana-aastaõhtuks sibulapiruka. Kuna kaasa oli juba tükk aega seeni soovinud, siis sobis eriti hästi see, kui ma pirukaraamatut ("100 pirukat") lahti lüües esimesel leheküljel nägin seene-sibulapiruka retsepti.
Täidisele lisasin pisut peekonit, muidu tegin küll kõik täpselt retsepti järgi. Kukeseened on pärit Setomaa metsadest ja sibulad Peipsi äärest.
Maitse oli tõesti võrratu, ent ma oleks tahtnud veidi paksemat põhja. Kuidagi jäi see liiga õhuke ja pehme. Ma paneks teine kord jahu juurde, üsna julgelt.