Minestrone

Tegime Keskmisega suppi. Itaaalia rahvussuppi minestronet. Nii tore oli! Mina hakkisin, tema tegi kõik muu.
Üks Pere ja köögi retseptivihiku retsept oli ees inspiratsiooniks, kuid tegime ikka nii, nagu koostisosi käepärast oli.

Oli nii:
1 sibul
u 1/4 juursellerit
2 porgandit
1-2 küüslauguküünt

Need praadida läbi, alustades sibulast.

Seejärel lisada 1 l puljongit (mina panin veiselihavarianti), 1 suur purk vanaema suvekõrvitsaletšot, pool pakki purustatud tomateid ja lasta veidi haududa. Siis lisada 2 dl väiksemaid makarone, keeta pehmepoolseks ja siis lisada veel purk valgeid ube. Mina lisasin veel päris palju vett, külmutatud basiilikukuubikuid, kuivatatud tüümiani, küüslaugupulbrit, veidi soola.

Suurepärane sai. Mis te arvate, kui palju suured lapsed sõid?
4 (loe: NELI) portsu! Kujutate ette,  4 portsu suppi õhtuks!
Ma usun, et Keskmise söögiisu mõjutas kindlasti ta enda kandev roll selle valmistamisel ja kuna ta on kõvas alakaalus ning armastab peamiselt süüa (magusat) kräppi (mida ta muidugi salaja sööma peab), siis siit meelespea: koos kokkama! Ta ise on just nüüd hakanud näitama üles suurt huvi kokkamise vastu.

Seene-sibulapirukas

Tütar tellis vana-aastaõhtuks sibulapiruka. Kuna kaasa oli juba tükk aega seeni soovinud, siis sobis eriti hästi see, kui ma pirukaraamatut ("100 pirukat") lahti lüües esimesel leheküljel nägin seene-sibulapiruka retsepti.
Täidisele lisasin pisut peekonit, muidu tegin küll kõik täpselt retsepti järgi. Kukeseened on pärit Setomaa metsadest ja sibulad Peipsi äärest.
Maitse oli tõesti võrratu, ent ma oleks tahtnud veidi paksemat põhja. Kuidagi jäi see liiga õhuke ja pehme. Ma paneks teine kord jahu juurde, üsna julgelt.

Chiaseemnepuding

Retsept, mis on inspireeritud eri retseptidest.

Tegin nii: võtsin 400 ml creme-brulee maitselist jogurtit (keegi oli ostnud, mulle endale see väga lemmik polegi), segasin juurde u 100 ml keefirit ja 100 ml õunamahla ning 2-3 spl chiaseemneid.
See segu läks magustoidupokaalidesse hommikuni.

Kõvaks see küll ei tarretunud, aga paksemaks küll.

Hommikul suristasin kastmeks vaarikamoosi ja maasikamoosi segu, sellele läks ka chiaseemneid hulka ja seisis 30 min. Panin kastme jogurtile, peale mandlilaastud ja kultuurmustikad.

Supermagustoit! Kõrvale sõime veel suhkrusaia. Koguseliselt oleks võinud rohkem olla. U liitri jagu võiks põhisegu 5 inimese jaoks teha küll. Väga hästi sobib just hommikusöögiks.

Muffinid vol 17

Jah, juba 17. muffinite retsept siin blogis.

Originaalis kirjas mustikamuffinite nime all.
Mina tegin pohladega, veidikese martsipani ja u 1 dl konservaprikoositükkidega.
Martsipan ja pohl on klassika. Puhas kuld. Maitseb alati suurepäraselt.
Isegi siis, ja võib-olla eriti siis, kui oled taastumas mingist jubedast viirusest, millel ilmselt nimeks gripp.

Hakklihavorm ubadega

Improviseerisin eri retseptide ainetel, tulemuseks üks sihuke tüüpiline meie pere lemmikroog, lihtne ja mugav.

1 sibul hakkida, praadida
Lisada hakkliha, praadida veel
Lisada 1-2 küüslauguküünt, natuke suht väikesteks tükkideks tehtud suvekõrvitsat (keegi ei osanud arvatagi, et see seal sees on), minul oli ka paar peotäit varsselleri juppe. Sobiks ka porgandijupid, pisut paprikat.
Peale 1 tomatikonserv, selle loputusvesi, maitseaineid (sh suhkrut, mis tasakaalustab tomatite happesust).
Hautada mõnda aega, lisada veel punet, basiilikut jms.
Lisada 1 purk valgeid ube tomatikastmes või muid ube.
Ja siis veel peotäis või paar munanuudleid, lintnuudleid vm kiiremalt pehmenevaid makaronitooteid. Mul olid munanuudlid, mille murdsin juppideks.

Kogu see kupatus läheb ahjuvormi, peale riivjuust, küpsetada 200 kraadi juures kuni tundub, et on valmis. Juurde sobib hästi roheline salat ja/või kõrvitsasalat. Ka ciabatta või mõni kuklike.

Nii lihtne, aga nii hea.
Meeldib ka võimalus sinna köögivilju ära peita ilma, et keegi midagi kahtlustadagi oskaks.

Suussulav ahjusiga

Täna oligi selline plaan, et kütan ahju ja panen õhtusöögi sinna paariks tunniks hauduma. Söök sai imeline ja püüan meenutada, mis ma siis tegin.

500 gr kaelakarbonaadi - tükeldada väiksemaks, mul oli vast u 10 tükki. Praadida pannil, panna haudepotti, maitsestada soola ja pipraga.

2 kaalikat lõigata parajateks tükkideks, praadida kergelt samal praepannil üle, panna ahjupotti seale seltsiks.

4-5 kartulit samuti seltsi.

Nüüd oluline osa: praepann loputada, valada vesi ahjupotti. Loputa veelkord, lisa loputusvette 2-3 spl punasesõstra või mustsõstratarretist või midagi analoogset, 1-2 tl sinepit, lahusta. Võid veel panna ka küüslaugupulbrit ja igasugu maitsesegusid. Vala ahjupotti. Päris kaetud ei pea olema, aga vedelikku võiks u poole poti jagu olla küll. Peale veel tiba soola ja värki ja siis ahju. Mul oli suht korralike süte vahel 2,5 tundi. Välja tuli esmaklass. Mees ütles, et viimased 10 korda pole ta restoranis küll nii head liha saanud. Kõige väiksem, see neljane, tahtiski ainult liha. See liha sulas suus sõna otseses mõttes (ja muidugi kõige enam need tükid, kus oli ka mõni pekimälestus küljes).
Kõrvale haukasime värsket kurki ja veidi leiba.

Meie sõime sellise portsu täpselt ära, aga laste kasvades peaks koguseid suurendama. Lihtsa ja kiire alla kvalitseerub toit seetõttu, et ettevalmistused on väga lihtsad ja kiired. See 2,5 tundi ei pea ju ahju kõrval passima. Mina nt käisin lastele riideid ostmas ja toidupoeski. Koju saabudes olid lubavad lõhnad juba õhus ja peale tütrega protsentide õppimist oligi aeg sealmaal, et õhtusöök võiks valmis olla. Nii oligi.

Tatrapuder frikadellikastmega

Tatrapuder frikadellikastmega - geniaalne ja väga maitsev, samas meeldivalt kergepoolne roog argipäeva õhtuks. Pudru tegin muidugi ahjus: ennelõunal kütsin ja õhtusöögi ajaks oli parasjagu valmis. Kõrvale tegin porgandi- kollase peedi toorsalatit, mis väga hästi sobis. Kaste sai täpselt otsa. Mingi erilise nälja õhtuks peaks ilmselt 1,5 pakki frikadelle võtma.

Kindlasti võiks see olla üks sagedasi roogi meie toidulaual.