38. nädal: külmkapi-jambolaya

September on päris hale olnud! Mu väljakutse on suht täiega põrunud. Oma lohutus on see, et teisel nädalal olime ära reisil ja seal ma tõesti retsepti järgi süüa ei teinud, aga parem polnud ka eelmine, 38. nädal. Tegin siiski ühe roa, mis oli inspreeritud ühest konkreetsest retseptist: jambolayast raamatust "Kiired argiroad".

Minu külmkapi-jambolaya (nimetus tuleneb sellest, et tegu oli sisuliselt "külmkapi ülevaatega", nagu meie seda oma peres nimetame), mis sai väga tänuliku vastuvõtu osaliseks, oli umbes-täpselt selline:

300 gr veiseliha ja 1 sibul pruunistada,
lisada purk küpsetatud ube tomatikastmes,
paras ports keedetud riisi
poolik purk magusat konservmaisi
natuke küüslauku
tšillipipart
Minul läks sisse ka törts punast veini

ja oligi valmis.

Hapukoorega nämm!!! Originaalis tahab jambolaya ka ohtralt paprikat, aga seda mul polnud, ja ma pole ise ka väga suur hautatud paprika fänn. Sobiks ka tomat, aga kuna tütrel on ilmselt ikkagi tomatiallergia, siis püüan teha vähese tomatisisaldusega toitu.

See on nii hea ja kiire ja oivaline mugavustoit, et see võiks olla menüüs korra kuus kindlasti!

36. nädal: tüümianipirnid

Sel aastal üllatas meid saagiga kogu meie noor puuviljaaed, aga suurim üllataja oli neist kasvult kõige väiksem: vaevu minukõrgune pirnipuu, mis oli pirne nii tihedasti täis, et lehedki kippusid varju jääma. Kokku üle 7 g väikeseid kõvu pirne, mis sobivad suurepäraselt hoidistamiseks. Aitäh, väike pirnipuu!

Tegin tavalist kompotti koos õuntega, ning lisaks Sirje tüümianipirne, mille retsept on kirjas raaatus "Taluperenaiste hoidised" (2010), lk 66. Väga super kooslus. Jäätise või vahukoorega pole veel jõudnud proovida, ent niisamagi soojalt on väga maitsvad. Tüümian ja sidrun on väga õiged kaaslased minu pisikestele rohelistele kõvadele pirnipoistele ja -plikadele.

1 kg-st pirnidest ja 1 l veest sain 3 umbes 0,6-0,7-liitrist purgitäit.

35. nädal: mure õunapirukas

Üks minut on veel seda kuud ja seda nädala ja seda suve...
Oehh. Kuhu ta küll jälle kadus?

Aga see õunakook, mis on pärist Pere ja Kodus retseptivihikust (minul sinise kausta vahel) oli väga kena ja hõrk suve viimaseks koogiks. Üks blogija on selle koogi retepti ka netti toksinud. Minul olid kiirkaerahelbed, millele lisasin kaerakliisid. Ning põhjale panin u 1/5 osas odrjahu, sest tahtsin purgi tühjaks saada. Vot nii.

Ehkki see retsept ei ole kõige kiirem, vaid kätkeb endas rohkem kui ühe etapi, on see siiski "kindlasti-korduvalt-korrata"- retsept. Lihtsalt nii hea! Otsa sai niuhti, aga 7 sööjale oli enam-vähem piisavalt, eriti peale korraliku lõunasööki ;).

35. nädal: kana-suvikõrvitsavorm

Kana-suvikõrvitsavorm krõbeda saiakattega on pärit raamatust "Vormikad ahjuroad". Sellest raamatust olen õige mitu väärt retsepti leidnud.
Tegin seekord vahelduseks üsna täpselt retsepti järgi, nii koguseliselt kui ka koostisosade poolest. Ja väga hea sai! Eriti nämmad olid, nagu ka retsepti kirjelduses lubatud, roa peal olevad saiaviilud, mis moodustasid mõnusa katte.
Algul tundus, et sellest kogusest jääb ühe lapse portsu jagu järgi, aga kui laua ja köögi koristatud sain, oli kaasa vahepeal veini kõrvale kõik ära näksinud. Nii et meie perele üsna paras ports, puudu igatahes veel ei jää. Aga 5 aasta pärast on kõik portsud muidugi juba teised.

Igatahes väga hea võimalus kasutada ära kuhjuvaid suvikõrvitsalaadungeid.

34. nädal: banaanimuffinid a la Nigella

Kolm õnnetult üleküpseks läinud banaani ootasid retsepti. Leidsin selle "Nigella ekspressist", kus need on nimega banaani-koorekommimuffinid. Koorekomme mul polnud, seega panin u 50 gr valget šokolaadi ja purgipõhjast paar spl hakitud kreeka pähkleid. Kerkisid ilusti, ei jäänud kinni, on hästi mahlased ja pehmed. Väga minu maitse. Kindlasti võiks katsetada ka koorekommidega ja/või tumeda šokolaadiga, mis Nigellale endale kõige enam meeldivat.

33. nädal: ühepajatoit hakkliha ja tangudega. Või kruupidega

Väga viljakas retseptikatsetusnädal päädib ühe mehisema ja ehk isegi talvisema roaga, mis on küll inspireeritud ühest Pereköögi retseptist (sinise kausta vahel, eks), aga kuna mul tange polnud, siis tegin kruupidega, ning papriat mul ka polnud ning tomatit ei tahtnud panna:) Hakkliha oli 100% veis ning lisasin sellele omajagu tšillipipart. Väga väärt roog sai, töömehed ja muuidumehed sõid, mõmisesid ja tõstsid lisa. Kindlasti kordamist väärt roog eri versioonides, sobib just raske töö tegijaile suurepäraselt. Roog ainult võidab sellest, kui ta veidi enne laualendmist puhata ehk tõmmata saab.

33. nädal: kihiline õunakook

Õunakook, õunakook, õunakook - üks väga hea kook!
Leidsin oma kaustadest Pereköögi retsepti, aga see on olemas ka internetis.
Minu kook ei näinud küll sugugi selline välja, ent maitse oli väga hea. Ma unustasin õuntele suhkrut peale panna, aga sellest polnud midagi - muidu olekski liiga magus olnud, sest tainas ise on päris magus (ja väga-väga maitsev). Sõime vanillkastmega. Jube hea! Ilmselt lausa üks parimaid õunakooke, mida ma tean ja teinud olen.