Vitamiinismuuti

Täna kukkus smuuti eriliselt hästi välja. Saagu siis kirja kah:
peotäis astelpajumarju
1 greip
1-2 mandariini
1 suur banaan
maitse järgi vahtrasiirupit
vett

Kiire hommikumüsli

Sattusin netis väga toredale kanalile sõbranna.ee, kus on Mari-Liis Iloveri lühikesed videoretseptid. Õige mitu head mõtet jäi kohe silma ning esimesel võimalusel, ehk siis järgmisel hommikul, võtsing ühe retsepti läbi proovida. Valisin välja viie minuti hommikumüsli ja see oli apppsoluutselt mõõõõnus! Tegingi kookosrasvaga, panin ka kookoshelbeid. Värskeks viljaapsuks peale kiivit, banaani ja mustikaid (sügavkülmast). Hurrrrmav!

Kanapada basiilikuga

Vahelduseks ka midagi soolast. Siiski absoluutselt suurepärast ja lihtsat. See toit ei saakski olla midagi muud kui suurepärane, sest sisaldab ohtralt võid ja vahukoort.... Ning brokolit ja basiilikut, mis vähemasti minu jaoks on samasugused tõmbenumbrid nagu või ja vahukoor.

Mina sain retsepti Pereköögi 2011 oktoobrinumbrist (mina argiste toitude kaustas), et retsept on olemas ka Toidutares. Seekord ma eriti retseptist ei hälbinudki, ainus asendus oli toorjuustu asendus sulajuustuga ning sisse läks lisaks üks küüs küüslauku.

Kõrvale paprikaviilud, et oleks värvi ja krõmpsu. Väga mahe roog, millele teravamate maitsete armastajad võiks ehk veidi sinihallitusjuustu peale murendada.

Toortatramüsli

Kuna kirjutame oma ajakirjas järgmisel kuul tatrast, siis sain innustust taas veidi toortatraga mängida. Avastasin, et palju põnevaid tatraretsepte on blogis "Siit nurgast ja sealt nurgast". Proovisin alustuseks järgi soolase toortatramüsli. Järgisin retsepti üsna täpselt, vaid seesamiseemneid mul ei olnud ja panin nende asemel veidi hakitud mandleid.
Nüüd on juba hommikusöök söödud ja tõepoolest, see on väga mõnus ja tervislik vaheldus igahommikusele pudrule, mis paratamatult veidi tüütuks muutub, isegi kui valikus on ligi 10 eri pudrusorti.
Järgmine kord proovin lusikajagu magustajat rohkem lisada, sest mulle näis, et vähemalt ühe lapse ootused müsli osas olid sellised,et selle müsli soolane aspekt tabas teda veidi ootamatult. Mitte halvasti, aga siiski, võiks proovida lusikatäie enama magustajaga varianti ka.
Kui murda suuremad tükid, siis võiks olla seda saadust päris hea snäkkidena kasutada, nt pikal koolipäeval.

Suvekõrvitsamuffinid

Kange isu on kõrvitsakoogi järgi, aga sel aastal läks meil kõrvitsatega üsna nihusti. Küll aga on mul alles mõned suvikõrvitsad, mis igatahes tahavad ka meie kõhtu minna. Nendega on muidugi alati küsimus, et mis kujul nad perele kõige enam peale läheks.
Seekord otsustasin katsetada muffinitega. Kuna EEsti blogidest häid suvekõrvitsamuffineid pole leidnud, läksin laia maailma tuulama ja leidsin selle retsepti.

Põhimõtteliselt nii:
190 g jahu (panin osaliset kaerajahu)
1/2 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl soodat
1/2 tl soola
2 tl kaneeli
1/4 tl muskaatpähklit
1 tass e u 180 g šokolaaditükke ja/või rosinaid, pähkleid jms  - ma panin kõike!)
1/2 tassi e 120 ml taimeõli
1/2 tassi e 100 g heledat või tumedat pruuni suhkrut
1/ tassi e 100 g granuleeritud suhkrut
1 suur muna
2 tl vanilliekstrakti (ma panin 1 tl)
1 tass (240 ml) riivitud suvekõrvitsat

Sega jahud ja pulbrid ühes kausis. Teises vispelda kokku õli, suhkrud, muna jms, lisa suvekõrvits. Sega kõik kokku, jaga vormidesse (või tee ühe keeksina) ja pane vormi.

Väga head! Väga hästi sobiks nt koolilõunaks kaasa võtmiseks. Keskmisele poisile maitsesid eriti!

• 
  
• 
  

Pannkoogid, need ülepanni

Seekord läks käiku Mari-Liis Iloveri blogist leitud retsept. Tegin targu suurema koguse: 1,5 kordse. Sellest jäi 4 sööja kohta (mees oli ära) järgi 2 kooki. Millest järeldan, et 5 inimesele oleks napilt jätkunud (ma ise oleks täiesti kindlalt parem võinud ühe vähem süüa, aga liiga nämm oli!).

Minu retsepti omapära seisnes selles, et kuna avastasin tegemise käigus, et mul jahu vaid alla 200 gr, siis panin 1/3 ulatuses pannkoogijahu (seda Lotte-pldiga). Suhkrut-soola ei pannud seetõttu üldse. Ja muna panin ka vaid 2 tk, ehkki 1,5-kordse koguse puhul peaks mune 3 tk panema. Ma ei tea, kas seelle segu pärast tulid need koogid nii head.

Eriti hõrgud maitsesid need koogid astelpajumarmelaadiga...

Astelpajumarmelaad

Kui õunu pole, siis midagi ikka on; naabrimehel näiteks on astelpajudega väga hästi. Ja meie väike Pepi-pirn oli traditsiooniliselt lookas. Ma igal aastal imestan, kuidas on võimalik, et nii väike puu nii palju vilju kannab. Pirnid on üksteise küljes pea sama tihedalt kui astelpajumarjad oksa küljes.

Igatahes, inspireeritud mu kolleeg Triinu retseptist, mis ilmub oktoobrikuu ajakirjas Eesti Loodus, valmistasin ma ükspäev astelpaju-pirnimarmelaadi. Orginaalis tehakse seda moosi küll astelpaju ja kõrvitsaga, ent kõrvitsaga on meil sel aastal kehvasti (said liiga hilja maha ja suve ju polnudki), seega pepikesed sobisid suurepäraselt.

Retsept ise on selline:

Kõrvitsa-astelpajumarmelaad

1 kg puhastatud kõrvitsat

1 kg astelpajumarju

1,5 kg suhkrut

Puhastatud kõrvits lõikuda tükkideks ja panna vähese veega keema. Kui kõrvits on pehme, lisada astelpajumarjad ja keeta, kuni ka need on pehmed. Keedus kurnata läbi sõela, asetada uuesti potti, lisada suhkur ning keeta tasasel tulel pidevalt segades, kuni marmelaad on valmis.

Selle valmimisastet saab kontrollida, tilgutades veidi segu kuivale taldrikule ja lastes jahtuda: kui tilgad ei valgu taldrikut kallutades laiali, siis on marmelaad valmis ja võib panna purki.  Kõrvitsa asemel võib kasutada pirne, õunu või porgandeid. 

Tulem oli supersuurepärane! Ideaalne klapp hommikuste ülepannikookidega, näiteks!