Vahelduseks ka midagi soolast. Ma olen juba ammu aru saanud, et tegelt peaks veiseliha sööma. Ise olen ma sellest veregrupist, mis peakski toituma põhimõtteliselt vaid veiselihast ning hästi tehtud veiseliha mulle väga meeldib ka. Aga alati ei õnnestu. Mulle meeldib sulapehmeks haudunud veis.
Seekord sain inspiratsiooni USA ajakirja Taste of Home's lihateemalises eriväljaandes (2006) olevast retseptist, mis originaalis kannab nime beef in onion gravy ning on valmistatud slow-cooker'is (mida mul ei ole).
Minu juhis on selline:
450 gr veiseliha kahes jaos läbi praadida, panna haudepotti
praadida samas ka üks tükeldatud sibul
loputada pann u klaasitäie veega ja lisada see haudepotti
segada hulka 1 pakk šampinjoni-kiirsuppi (mul oli Knorri supipulber)
ja natuke veiselihafondi või puljonikuubikut (u 1/3)
peterselli
veidi miskit koort
panin ka hästi veidi maisitärklist
Ning siis panin ahju: algul pool tundi u 140 kraadi, hiljem 100-110 kraadi vahel. Nii 4 tundi. Jah, neli tundi.
TAEVALIK! Andke aga veel ja veel.
Lihaga koos sobiks hautada porgandit.
Kusjuures keskmisele lapsele, kes armastab lambaliha, see ei maitsenud... Mis ei mahu mulle üldse pähe. teised sõid hea isuga.
Lihtsa ja kiire sildi saab roog seetõttu, et ettevalmistustööd võtsid tõega maksimaalselt 10 minutit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar