Astelpajumarmelaad

Kui õunu pole, siis midagi ikka on; naabrimehel näiteks on astelpajudega väga hästi. Ja meie väike Pepi-pirn oli traditsiooniliselt lookas. Ma igal aastal imestan, kuidas on võimalik, et nii väike puu nii palju vilju kannab. Pirnid on üksteise küljes pea sama tihedalt kui astelpajumarjad oksa küljes.

Igatahes, inspireeritud mu kolleeg Triinu retseptist, mis ilmub oktoobrikuu ajakirjas Eesti Loodus, valmistasin ma ükspäev astelpaju-pirnimarmelaadi. Orginaalis tehakse seda moosi küll astelpaju ja kõrvitsaga, ent kõrvitsaga on meil sel aastal kehvasti (said liiga hilja maha ja suve ju polnudki), seega pepikesed sobisid suurepäraselt.

Retsept ise on selline:

Kõrvitsa-astelpajumarmelaad

1 kg puhastatud kõrvitsat

1 kg astelpajumarju

1,5 kg suhkrut

Puhastatud kõrvits lõikuda tükkideks ja panna vähese veega keema. Kui kõrvits on pehme, lisada astelpajumarjad ja keeta, kuni ka need on pehmed. Keedus kurnata läbi sõela, asetada uuesti potti, lisada suhkur ning keeta tasasel tulel pidevalt segades, kuni marmelaad on valmis.

Selle valmimisastet saab kontrollida, tilgutades veidi segu kuivale taldrikule ja lastes jahtuda: kui tilgad ei valgu taldrikut kallutades laiali, siis on marmelaad valmis ja võib panna purki.  Kõrvitsa asemel võib kasutada pirne, õunu või porgandeid. 

Tulem oli supersuurepärane! Ideaalne klapp hommikuste ülepannikookidega, näiteks!