Täna oligi selline plaan, et kütan ahju ja panen õhtusöögi sinna paariks tunniks hauduma. Söök sai imeline ja püüan meenutada, mis ma siis tegin.
500 gr kaelakarbonaadi - tükeldada väiksemaks, mul oli vast u 10 tükki. Praadida pannil, panna haudepotti, maitsestada soola ja pipraga.
2 kaalikat lõigata parajateks tükkideks, praadida kergelt samal praepannil üle, panna ahjupotti seale seltsiks.
4-5 kartulit samuti seltsi.
Nüüd oluline osa: praepann loputada, valada vesi ahjupotti. Loputa veelkord, lisa loputusvette 2-3 spl punasesõstra või mustsõstratarretist või midagi analoogset, 1-2 tl sinepit, lahusta. Võid veel panna ka küüslaugupulbrit ja igasugu maitsesegusid. Vala ahjupotti. Päris kaetud ei pea olema, aga vedelikku võiks u poole poti jagu olla küll. Peale veel tiba soola ja värki ja siis ahju. Mul oli suht korralike süte vahel 2,5 tundi. Välja tuli esmaklass. Mees ütles, et viimased 10 korda pole ta restoranis küll nii head liha saanud. Kõige väiksem, see neljane, tahtiski ainult liha. See liha sulas suus sõna otseses mõttes (ja muidugi kõige enam need tükid, kus oli ka mõni pekimälestus küljes).
Kõrvale haukasime värsket kurki ja veidi leiba.
Meie sõime sellise portsu täpselt ära, aga laste kasvades peaks koguseid suurendama. Lihtsa ja kiire alla kvalitseerub toit seetõttu, et ettevalmistused on väga lihtsad ja kiired. See 2,5 tundi ei pea ju ahju kõrval passima. Mina nt käisin lastele riideid ostmas ja toidupoeski. Koju saabudes olid lubavad lõhnad juba õhus ja peale tütrega protsentide õppimist oligi aeg sealmaal, et õhtusöök võiks valmis olla. Nii oligi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar