Nädalavahetuse puhul võtsin ette midagi sootuks uut: kevadrullid.
Mulle kevadrullid väga maitsevad, aga ma olen neid ainult paar korda elus varem saanud. Ma olen mitu korda üritanud neid sööma minna, ent nendes paaris kohas, mis siin linnas neid pakuvad, on alati olnud mingi probleem: kas on otsas või pole täna menüüs, ja ükskord olid lihtsalt väga kehvad.
Sandra Vungi veganblogi lapates jäi mulle silma tema krõbedate kevadrullide retsept. Ma olen filotaigna osas täielik neitsi, aga eks ükskord on ikka esimene kord. Nii ma siis proovisingi. Natuke muidugi tekkis küsimusi. Et kui palju lehti peab korraga võtma, näiteks. Lehti oli pakis ikka üksjagu, kindlasti mitte 6 või 7. Kas võtta 2 tk korraga, või kolmes kihis? Ma ei tea! Tegin siis nii ja naa. Täidist ei julgenud ma algul eriti ohtralt panna, seetõttu jäi seda üksjagu järgi. Järgmine kord teaksin kohe natuke rohkme panna, teha paksemad rullid.
Täidise tegin muidu retsepti järgi, aga panin natuke ähem ingverit ja natke vähem küüslauku, kuna sööjateks on ka lapsed, sh 3-aastane. Takkajärgi tundub, et 3-aastase jaoks sai ikka liiga vürtsikas, sest tema eriti ei söönud, eelistas riisi. Aga teistele oli väga paras. Natuke-pirts-poja sõi kõige rohkem: ma poleks iial uskunud, et tal üldse nii palju toitu korraga sisse mahub. Mees kiitis, et mõnusalt palju sibulat on sees :))) Hahaa.
Kokkuvõtteks võib öelda, et see oli vaeva väärt. Mulle tõesti ka väga-väga maitses. Ja nii mõnus tervisliku toidu tunne on kõhus, kusagilt ei pitsita ka hoolimata röögatust toidukogusest. Aitäh, Sandra!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar